Otse põhisisu juurde

Untsu läinud aiapidamisest


 ....kui keegi veel ütleb, et oma aias saaduste kasvatamine on odav ja säästlik, siis ma tahaks teda hammustada. 

Ma olen nüüd kolmandat aastat tegelenud oma aiamaaga ja veidi siis rajanud ka iluaeda ning kevadel said ostetud mõned viljapuuistikud. Tegelikult on mul mingi aiamaa olnud alati ja seega ei pea ma ennast päris algajaks, kuid tunne on küll vahel selline, nagu teeks seda kõike alles esimest korda. 

Remondi kõrvalt oli aiapidamine teisejärguline teema. Panime üks kevad kasvuhoone üles ning lasime jupi maad ära harida (kündmise kulu 30 eurot). Kuna raha läks kõik ehituse peale, siis arvasin, et söödis maad kannavad ju niigi ning väga oma pead sellega ei vaevanud. Viskasin seemned kevadel maha ja esimesel sügisel oli isegi midagi üles võtta. Kasvuhoonesse sai veetud tiigi äärest mingi suvaline tumedam muld, lootuses, et ehk see on piisavalt huumuserikas. Kuid see muutus kuivades tuhkjaks liivalaadseks moodustiseks, mis ei tahtnud vettki sisse imada. Järgmisel aastal ostsin 20 kotti aiamaamulda lisaks (54 eurot). Iga nädal sai kastmisveele lisatud ka väetist (4 eurot pudel, suvega kulus 2 pudelit). Enamus taimi kasvatasin ise (seemned+külvitopsid ja muld ca 10 eurot), juurde sai ostetud paar erilisemat sorti (3 eurot). Tol suvel sain paar ämbritäit tomateid ning jätkus nii sissetegemiseks kui ka söömiseks, kuid tomatid ei tahtnud hästi punaseks minna ning kippusid lõhenema. Ka maitse polnud selline mõnus mahe, vaid veidi hapukas ja tomati nahk millegipärast selline kõvem. Mul pole varasemalt sellist jama olnud. Kui siia nüüd lisada ka kastmisele kulunud elektritasud, siis sain need tomatid umbes 2-eurose kilohinnaga. 

Sel aastal arvasin, et piisab vaid väetamisest ja ei lisanud uut mulda, kuid nüüd on see tuhkjas muld kompostmulla ära "söönud" ning olukord taas suht nutune. Lisaks sellele on lehtedel mingi haigus sees. Arvasin, et saan suure säästu, kui võtan sõbrannalt vastu tasuta ettekasvatatud tomatitaimi (muidu ju maksab üks taim 1.50-2 eurot). Kahjuks olid tal taimed veidi segamini läinud ja sain nö põrsas kotis kauba. Suurem osa taimedest osutusid pisikesteks ampsutomatiteks ja mul pole erilist lootust sel aastal midagi purki saada. Selle aasta kulu on olnud vaid väetis, kuid ka tulu on paistab tulevat tagasihoidlik. Praeguse pildi järgi arvan, et saan mingi 5-6kg tomateid. 

Aiamaa tõesti kandiski midagi esimesel aastal tänu sellele, et tegu oli seni puhanud maaga, kuid juba aasta hiljem, korjasin sügisel porgandeid, mis meenutasin rotisabasid, till kasvas vaevu põlveni ning kuivas ära,  peet oli umbes redise suurune ning 10-meetrise kartulivao jupi pealt sain vaevalt paar potitäit kartulit. 

Hakkasime otsima, kust saaks sõnnikukoorma, et maa veidigi rammusam saaks. Kuid see on nii defitsiitne kaup, et pidime kevadel käega lööma. Paar loomapidajat ütles, et kui ise järele tuled, siis saad, kuid meil pole ju sobivat masinat, millega sõnnikut vedada. Seetõttu ostsime lihtsalt paki väetist, et midagigi saaks kasvada (täpselt ei mäleta, aga ehk oli 5 eurot). Seemneid sai sel aastal 25-30 euro eest ostetud. Kartuliga tegin näiteks nii, et võtsin osa söögikartulit ja lõikasin pooleks ning panin maha. Porgand, kartul ja punapeet (Lisatud: viimase pistsid närilised suures osas nahka, sain vaid ühe supi jao) on sel aastal väga kenad, kuid kurk kasvab nagu mets, aga viljuda ei jõua. Kurgipeenrale sai veel ekstra üks kott musta mulda ka lisaks valatud ja võibolla olemegi ta nüüd hoopis üleväetanud. Teine võimalik probleem on see, et jätsin taimed liiga tihedalt ning need jahedad perioodid ei mõju ka kindlasti hästi. Juulis oli ühel nädalal meil öösel vaid 5 kraadi sooja ning paar päeva tagasigi näitas termomeeter vaid 6 kraadi. Seetõttu ostsin uue katteloori ning hakkasin katma, sest nii hale on vaadata, et taimel on vars ilusaid väikseid kurgikesi täis ja siis nädala pärast nad lihtsalt kuivavad ära. Hetkel olen kulutanud oma kurgimaa poputamisele üle 10 euro, kuid vastu olen saanud umbes kilojagu kurke (coopis maksab hetkel kilo kurke 0.79). Seega olen praeguse seisuga korralikult peale maksnud, kuid loodan endiselt, et ehk mõned pisikesed saavad nüüd suuremaks, kui ma neile igal õhtul teki peale tõmban. 


Minu ühed suured lemmikud on maasikad ning seetõttu rajasin võrdlemisi kiiresti ka maasikamaa. Taimed sain tasuta ämmalt ning panin nad otse sellesse mulda, mis meil siin on. Kuluks sai siis kattematerjal, mis taimedele alla pannakse. Kui maasikad punaseks hakkasid minema, siis ründasid neid koheselt ka linnud. Tuli osta võrk, mis kaitseks. Kuna maa osutus siiski liiga lahjaks, püüdsin seda väetistega veidi turgutada, kuid lõppkokkuvõttes oli tulu väiksem kui kulu ning tõmbasin kõik taimed juba suvel üles ning plaanin rajada korraliku uue maasikamaa: frigotaimed, kattematerjal ja korralik muld - arvan, et see kõik läheb mulle maksma  ca 100 eurot. 

Sügisel hakkame taas otsima põllu jaoks sõnnikumaterjali. Ka selle koorma puhul tuleks arvestada vähemalt 100 euroga. Kui nüüd mõelda, mis ühe porgandi kilo maksab, siis 100 euro eest saaks ikka väga palju porgandeid osta. Kasvuhoonest pean ilmselt kogu mulla välja kandma ja täiesti uue musta mulla sisse ostma. Ma isegi ei tea, mis see mulle maksma võib minna, sest kui osta pakkides musta mulda, siis vajaksin vähemalt 50 kotti mulda ning keskmise hinnaga (ca 3 euri pakk), tähendaks see 150-eurost kulu, kuid hetkel ei tahaks aiapidamisele nii suuri väljaminekuid teha ja seetõttu pean taas nuputama mingit toimivat alternatiivi. 

Seega ei ole mina sugugi nõus nendega, kes peavad ise aiapidamist soodsaks. Minu nö pooltasuta ja väga soodus projekt kukkus ikka täiega läbi ning selleks, et midagigi oma aiast saada, pean hakkama tegema suuremaid investeeringuid. 

Äpardunud aiapidaja

Elli

Funny garden | Etsy

Kommentaarid

  1. Esmalt - ma naudin väga Sinu blgo lugemist.
    Aiapidamine tahab veidi harjutamist saada. Saan aru, et elad maal ning Sul on võimalik rajada ehk endale kompostihunnik, kust saaksid aias tarvilikku komposti. Teine küsimus on see, et kas saaksid kusagilt enda maadelt mulda? Kasutan ise just kasvuhoones koha peal olnud mulda ja taimed kasvavad hästi. Kasvatan taimi ise ette - mul on 12 m2 kasvuhoone ja seal on mul kokku 10 tomatit, lisaks mõned kurgid, paprikad, tśillid. Väetist kasutan niipalju kui istutamisel pool peotäit kanakakagraanuleid istutusauku. Istutan suhteliselt sügavale (umb 30-35 cm), et vähendada kastmiskulu.
    Väetamisega soovitan olla pigem tagasihoidlik. Üleväetamise oht on kerge tulema, seda eriti siis kui maa on enne puhanud (ma ei tea, kas Sinu maa oli, aga arvan, et oli).
    Hea meelega annan aianduslikku nõu. Kui oled huvitatud, siis kirjuta!

    VastaKustuta
  2. Tere, Jane!

    Kompostihunnik on meil olemas, kuid mitte sihipäraselt rajatud, st loobime sinna kõiki biolagunevaid jäätmeid läbisegi. Komposti saamisega läheb ju veidike aega. Kuigi eelmisel aastal võtsime seal hunnikust juba veidike mulda viljapuudele.
    Elame väga liivasel maal, veidi kaevates, tuleb juba puhas liivakastiliiv vastu ja sellest minu mured uues kodus. Eelmisel aiamaal piisas vaid mõne aasta tagant sõnniku lisamisest ning kõik kasvas kenasti. Nüüd on selline tunne, et igal pool tuleb maa täiesti uue mullaga katta, et midagigi saada.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Mida sa edasi tegema hakkad?

See on küsimus, mida kuulen iga kord, kui kodust nina välja pistan. "Ma veel päris täpselt ei tea" - on minu vastus. See tundub nii mõnelegi ehmatav, et kuidas nii saab.  Kõigepealt pean ma puhkama. Nagu päris päriselt tegelema asjadega, mis lõõgastavad, teevad rõõmu ning annavad vaimule täieliku puhkuse. Ma olen end ühest kohast vabaks võtnud ja mul oleks võimalus kohe tormata uutesse seiklustesse, kuid ma tean, et mu vaim vajab restarti.  Kes mulle instagramis kaasa elavad, need võibolla märkasid ka storysid, kus ühel hetkel rõõmustasin saabunud vabaduse üle ja juba järgmisel hetkel oli mu rõõm asendunud masendusega, sest üks kohustus, mis nõuab mitmeid tunde pingutust, kukkus kolinal kaela. Ja nii ma siin ootan ikka veel, et oleksin ükskord ometigi vaba ja saaksin nautida suve ja oma kodus toimetamist või ka veidi ringi reisimist.  Reisimisega seoses juhtus kogemata nii, et mu reisifond sai kiiremini täis, kui oleksin osanud oodatagi. Sain veel viimased lisatasud kätte ja

PAUS või siiski selle peatüki lõpp

Tunnen, et olen selle loo alguse Ellist nii kaugele liikunud, et see poleks nagu enam minu lugu. Seepärast ei leia ka enam piisavalt motivatsiooni, et siia midagi kirjutada.  Minu elus on hetkel lehe keeramise hetk ning sooviksin alustada uut peatükki võimalikult puhtalt lehelt. Loomulikult liiguvad sellesse kaasa eelmistest peatükkides õpitud tarkused, kuid see on ikkagi täiesti uus ja juba hoopis teine lugu.  Kui sattusid siia, sest soovid teada, kust või kuidas ühte rahatarkuse teekonda alustada, siis palun liigu selle blogi algusesse ning loe läbi 2019a postitused. Loodetavasti saad sealt indu, et ka ise väikeste sammudega alustada.  Kui soovid aga minu praegustest tegemistest veidi rohkem teada saada, siis oled oodatud jälgima mind instagrammi: elli_the_saver kontole. Rahatargemat teekonda soovides Elli Teel järgmise käänakuni :) 
Tere! Mina olen Elli. Olen neljakümnendates kahe toreda teismeeas kuti ema ja ühe toreda mehe naine. Meie peres on ka kaks vahvat neljajalgset, kes vajavad süüa ja suurel hulgal tähelepanu. Ma elan Lõuna-Eestis ühes väikeses külakeses. Oma maja saime alles mõned aastad tagasi. Meie elu sõltub täielikult isiklikust transpordist, seetõttu on meie peres kaks autot (vanuses 10+ aastat). Nüüd siis põhilise juurde. Olen jälginud huviga facebookis Kogumispäeviku tegemisi ja mul on tunne, et mul on väga palju õppida, et saada rahatargaks. Minu lapsepõlves oli raha alati vähe. Enne palgapäeva oli vanematel rahad tihtipeale täiesti otsas. Pidime mõned aastad üle elama aja, kui üks vanematest oli töötu. Sõime siis põhiliselt kartulit, piima ja muna, mis tulid sel ajal oma põllult-laudast. Uusi asju osteti harva, riided tulid enamasti taaskasutusest või tuttavatelt. Mul on tunne, et minu sees on uskumused, et raha ongi alati vähe või puudu. Vaatamata nendele uskumustele, mis lapseeast kaasa o