Otse põhisisu juurde

Varu enne maru

 Tõstatasin Kogumispäevikus küsimuse, et kuidas tuleksid pered toime, kui nad ei saaks nädal aega poodi minna. Meil ei ole väga suuri varusid. Kuna mul see aasta aiapidamine kohe eriti unstu läks, siis on mul sisse tehtud vaid mõned moosid, kukeseened ja hiljuti sai ostetud üks kõrvits ning tehtud sellest marinaadis kõrvitsat. 

Kui me ei saaks nädal aega poodi minna, siis oleks meie põhitoiduks kartul kümnes eri versioonis. Ma ei ole hetkel varunud suuremaid koguseid kuivaineid. Momendil on kapis kilo riisi, tatart mingi 200g, kaerahelbeid, kruupi, 2kg nisujahu ja veidi muid jahusid. Pudruhelbeid on alati kolm-neli poolikut pakki. 

Lihakraami ostan jooksvalt. Sügavkülm on mul suht väike ja see on hetkel suures osas täidetud suvel kogutud marjadega. Mulle tundub, et külmiku tihendid on hakanud läbi laskma, sest sügavkülma on tekkinud viimasel ajal rohkem jääd. Külmkapi välja vahetamine on mul plaanitud uue aasta esimesse kvartalisse, kuid võibolla tuleb see ost juba varem teha. Selleks, et meil oleks võimalik suuremaid varusid tekitada, peaks mõtlema ka lähiajal sügavkülmiku ostmisele. 

Millest siis saaksin hetkel veel süüa teha? Sügavkülmikus on paar tükki kanafileed, üks lihatükk, veidi kamaraid (kogun neid kapsa ja mulgipudru jaoks), 3 pakki köögiviljasegusid ja 1,5 pakki herneid. Marju ja toormoose ei hakka ma ette lugema, sest põhitoiduks need ju ei sobi. Igatahes peaks kõigile ilmselge olema, et väga pikalt ma selle varuga hakkama ei saaks. Konserve, purgisuppe jms meil üldjuhul varutud ei ole. Eile ostsin igaksjuhuks 2 purki purustatud tomateid. 

Seetõttu on hakanud mu peas idanema plaan tekitada suuremad tagavarad, et saaks veelgi harvem poes käia ning et ei oleks sellist tunnet, et kohe kohe on tulemas näljahäda. Praegu käime poes paar-kolm korda nädalas, sest enamasti vajab piim ning võileivakraam täiendamist. 

Mida oleks vaja lähimal ajal kindlasti varuda?

- Mõned konservid ja purgisupid. Kuigi me ei ole erilised konservide sööjad. Nt tuunikala söön mina ainsana, konservliha pole ma aastaid ostnud. Üks võimalus oleks ju osta suurem kogus sealiha ja panna see ise purki, sest rümpadena on lihakilo vaid 2.70 ja siis jääks sellest üle ka supikondi materjali. Seda purgiliha oleks siis hea igasugu toitude sisse lisada. 

- Sügavkülmikus võiks olla mõni kilo liha, hakkliha, kanafileed ja kanakintse.  Võibolla isegi veidi kala. 

- Kuivainetest peaks varuma mitu pakki riisi, tatart, makarone ja jahu (igat vähemalt 5kg).

- Tomatipasta ja tükeldatud tomat. 

- Tetrapakendis koor ja piim. Olen aegajalt Maximast ostnud vahukoort, mis säilib mitu kuud, kuid momendil on kõik pakid otsas. 

- Või ja õli. Või puhul jälgin alati soodushindasid, kuid enamasti ostan korraga paki või kaks. Tegelikult säilib või ju hästi ning miks mitte osta teda siis juba 4-5 pakki. Õli kulub meil ühes kuus vähemalt 1l, võibolla isegi veidi rohkem ning ideaalis võiks olla mul kodus olukord, kus 2l on alati tagavaras. 

- Külmutatud köögiviljad või osta mõni kilo köögivilju ja teha need ise purki. Nägin just täna marineeritud punapeedi retsepti ja mõtlesin, et see oleks ju päris hea idee panna peet purki, et oleks kiiruga midagi salatilist prae kõrvale võtta. 

- Tualettpaberit olen viimasel ajal ostnud 24-rullise pakina, kuid momendil on see otsa saanud ja vajab täiendamist. Pesuained on suht otsakorral. 

- Tikud ja sool. Me pole neli aastat tikke ostnud, sest meie maja eelmisel peremehel oli suur tikkude tagavara, kuid nüüd on see otsa lõppemas. 


- koertekonservid ja krõbinad. Eile ostsin juba detsembrikuu varu valmis. Kui midagi kuskil hea hinnaga silma jääb, siis täiendan jooksvalt. 

Seega on mul plaan teha uue kuu alguses üks suurem ostlemine, et olla igasugusteks ootamatusteks paremini valmistunud. 


Planeerija

Elli

Väljakutse rahapurki on lisandunud mõned eurod. Hetkeseis: 42.- 



Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Veidi hirmus on ka

 Head uut aastat!  Olen kaua vaikne olnud, sest detsember oli täiesti hullumeelne kuu töö vallas. Lisaks sellele jäin haigeks ja mu keha lausa nõuab juba ühte korralikku puhkust. Uskumatu, aga ma olen veel täitsa elus. Sel nädalal on vaja mõned sabad kokku tõmmata, mõned "päris" tööpäevad teha (jaanuaris vaid 4 päeva), ülejäänud aeg kodukontoris üks suurem kirjatükk veel enne lahkumist valmis kirjutada. Veebruaris on nii rahulik, et enamasti olen siis 2 nädalat puhanud.  ...ja siis (peaaegu) vaba.  Väike hirm kuulub vist protsessi juurde Kõik seavad uue aasta eesmärke, kuid mina tunnen, et pean end laskma vooluga kaasa viia. Pigem on olulisem tegevusplaan. Millal alustada ettevõtte loomisega? Kui kaua võiksin kodus olla ja plaani pidada? Kas proovida koheselt uues valdkonnas end sisse süüa või kõrvalt ikka praegust valdkonda jätkata?  Mulle on juba hakanud tööpakkumisi tulema ja olen hetkel EI öelnud. Pean end ise ka veidi hullumeelseks, et hetkel erinevatest pakkumistest kee

Pikk teekond iseendasse

 Lugesin eile üht rahapsühholoogiaga seotud raamatut, kus oli veidi kirjeldatud seda, et me kõik oleme sündinud mingisse kogukonda, kus on teatud uskumused raha kohta. Jah, me kõik ilmselt oleme kuulnud neid jutte, kuidas edukad inimesedki arutlevad, et meie kodus räägiti ka, et "raha ei kasva puu otsas" või "meil ei ole selleks raha" vms. Kuid eile seda peatükki lugedes tundus see mulle palju sügavam teema. Inimesed ei järgi niivõrd seda, mida kuulevad, vaid rohkem seda, mida on harjunud nägema ja kogema.  Seega, seal oli kirjas, et kui oled kogukonnas, kus on vähe edukaid inimesi, siis isegi, kui sa püüad sellest välja murda, siis on väga suur oht, et vajud harjumuspärastesse mustritesse tagasi. See tundub mulle kuidagi nii selge ja arusaadav, kuid ma ei suuda seda mõtet nii hästi sõnadesse panna. Isegi praegu, kui minus on eneseusk, et ma olen väärt paremat ja ma olen teel, et seda ka saavutada, siis mu iseenda sisekõne või "sõbralik" vestlus mõne lähed

Liiga hästi?

 Tahad teada, kuidas mu rahaasjadel läheb. Ma arvan et (liiga) hästi läheb, sest meediast tuleb igast väljaandest peaaegu iga päev mõni uudisnupuke selle kohta, kui raske peab olema. Eriti hull oli Ärilehe artikkel, kus pereema peab suutma "vaid" 1000 euroga neljaliikmelise pere ära toita. Ei saagi enam toitu koju tellida ja peab hirmsas Lidli poes käima. Piinlik hakkab midagi sellist lugedes. Mõni kolme lapsega üksikema peab võibolla sellise summaga kõik kulud suutma ära katta. Seega on minul midagi sellist lugedes tunne, et ma ei taha olla sellesse gruppi kuuluv, et ma pigem olen siin teises Eestis edasi. Nii naljakas. Ma ju olen vaeva näinud ja olen selle auga välja teeninud ning mul on palju unistusi, mida soovin ju täita.  Novembris suunasin säästudesse 1082 eurot ning mul on nüüd kolme kuu kulude puhver koos. Müstika. Kui vaadata 2019a jaanuari lõppu, siis oli ju suur pingutus kümmet eurotki kõrvale panna.  Mul on vaja õppida nüüd oma mõtlemist rohkem külluse suunas nüg