Otse põhisisu juurde

100 euro väljakutse. Kuidas mul läheb?

 No nii, kui on midagi lubatud, siis tuleb ju seda lubadust ka pidada. Selleks, et eesmärk saaks täidetud, on vaja mõelda, milliseid pisikesi samme tuleks teha, et raha hakkaks kogunema. 

Kõigepealt sorteerisin siis taas oma kapid läbi ja püüdsin leida nendest müügikõlbulikku materjali. Pildistasin ja panin pildid ka netti üles, kuid enda riietest ei ole mul õnnestunud mitte ühtki tükki veel maha müüa, kuigi panin seekord väga olematud hinnad. See-eest poisi väikseks jäänud riiete eest teenisin oma väljakutse esimesed 10 eurot. 

Jõuluvärvid :) 

Märkasin eile poe seinal kuulutust, et peagi on tulemas kirbuturg. Järgmine samm - helista turu korraldajale ja pane end kirja. Seda pean täna kindlasti tegema ja peas juba tiirlevad mõtted, mida kõike ma siis sinna kaasa võiksin pakkida: riided, mõned raamatud, nõud ja veel veidi pudi-padi... Kunagi ei tea, mis võib kellelegi vajaliku esemena tunduda, mis endal võibolla juba aastaid kasutult seisab. 

Ma igaksjuhuks selle teenistuse osas väga optimistlik ei ole, sest eks on varemgi sellistel üritustel osaletud ja tasud pigem tagasihoidlikud, kuid 10-20 eurotki, oleks ju abiks ikka. 

See teeks siis müüdud asjade eest kokku 30 eurot, kuid kust see ülejäänud 70 ikkagi tulla võiks???

Mu mehel on sõber, kellel on aegajalt raskusi kuu lõpuni oma rahadega välja tulemisega. Aegajalt palub ta siis sõpradelt laenu. Esialgu oli mu mees väga selle vastu, kuid mina nägin selles teenimise võimalust. Nimelt maksab kutt 50 euro laenamisel 60 eurot tagasi. Mulle sobib sellise intressiga tulu väga hästi ja nüüd on meil mehega kokkulepe, et seni kuni makseraskusi ei teki, olen valmis alati talle väikest ühekordset laenu tegema. Seega tuli üks kümnekas seekord taas sellest diilist. 

Kuid ma ei ole ikka veel 50 euro pealgi. Nüüd tuleb mul välja mõelda, kus või kellele maha müüa oma pohlamoosid. Plaanin neid veidi dekoreerida ja siis ära müüa. Linikud on vaja tärgeldada ja venitada, selleks pean eelnevalt tärklist ostma. Mul on ka mingi aeg tagasi valmis heegeldatud pitsidega käterätid. Need vajaksid samuti viimistlemist. Veel sain emalt ilusat punast niiti ja kuu lõpuks jõuaksin mõne jõululina valmis heegeldada, kuid kas ka maha müüa, see on juba iseküsimus. Leidsin internetist ilusaid  jõuluehete mustreid, kuid kardan, et selle jaoks on mu ajaressursid liiga piiratud, et kõiki neid vahvaid plaane teostada. 

Mõnel kuivemal päeval võiks minna metsa jõulupärgade materjali koguma. Ilmad on juba väga vesised ja päris kuiva materjali polegi vist võimalik varuda, kuid eks siis pean nuputama, kuidas seda kodus veidi kuivemaks saada. 

Tehtud: 



Olen sirvinud ka tööampse, kuid sobiva aja ja mahuga tööd pole veel silma hakanud. 

Hetkel siis juba teenitud 20 eurot. Minna on veel 80 eurot. 😏

Hetkel veel lootusrikas

Elli





Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Veidi hirmus on ka

 Head uut aastat!  Olen kaua vaikne olnud, sest detsember oli täiesti hullumeelne kuu töö vallas. Lisaks sellele jäin haigeks ja mu keha lausa nõuab juba ühte korralikku puhkust. Uskumatu, aga ma olen veel täitsa elus. Sel nädalal on vaja mõned sabad kokku tõmmata, mõned "päris" tööpäevad teha (jaanuaris vaid 4 päeva), ülejäänud aeg kodukontoris üks suurem kirjatükk veel enne lahkumist valmis kirjutada. Veebruaris on nii rahulik, et enamasti olen siis 2 nädalat puhanud.  ...ja siis (peaaegu) vaba.  Väike hirm kuulub vist protsessi juurde Kõik seavad uue aasta eesmärke, kuid mina tunnen, et pean end laskma vooluga kaasa viia. Pigem on olulisem tegevusplaan. Millal alustada ettevõtte loomisega? Kui kaua võiksin kodus olla ja plaani pidada? Kas proovida koheselt uues valdkonnas end sisse süüa või kõrvalt ikka praegust valdkonda jätkata?  Mulle on juba hakanud tööpakkumisi tulema ja olen hetkel EI öelnud. Pean end ise ka veidi hullumeelseks, et hetkel erinevatest pakkumistest kee

Pikk teekond iseendasse

 Lugesin eile üht rahapsühholoogiaga seotud raamatut, kus oli veidi kirjeldatud seda, et me kõik oleme sündinud mingisse kogukonda, kus on teatud uskumused raha kohta. Jah, me kõik ilmselt oleme kuulnud neid jutte, kuidas edukad inimesedki arutlevad, et meie kodus räägiti ka, et "raha ei kasva puu otsas" või "meil ei ole selleks raha" vms. Kuid eile seda peatükki lugedes tundus see mulle palju sügavam teema. Inimesed ei järgi niivõrd seda, mida kuulevad, vaid rohkem seda, mida on harjunud nägema ja kogema.  Seega, seal oli kirjas, et kui oled kogukonnas, kus on vähe edukaid inimesi, siis isegi, kui sa püüad sellest välja murda, siis on väga suur oht, et vajud harjumuspärastesse mustritesse tagasi. See tundub mulle kuidagi nii selge ja arusaadav, kuid ma ei suuda seda mõtet nii hästi sõnadesse panna. Isegi praegu, kui minus on eneseusk, et ma olen väärt paremat ja ma olen teel, et seda ka saavutada, siis mu iseenda sisekõne või "sõbralik" vestlus mõne lähed

Liiga hästi?

 Tahad teada, kuidas mu rahaasjadel läheb. Ma arvan et (liiga) hästi läheb, sest meediast tuleb igast väljaandest peaaegu iga päev mõni uudisnupuke selle kohta, kui raske peab olema. Eriti hull oli Ärilehe artikkel, kus pereema peab suutma "vaid" 1000 euroga neljaliikmelise pere ära toita. Ei saagi enam toitu koju tellida ja peab hirmsas Lidli poes käima. Piinlik hakkab midagi sellist lugedes. Mõni kolme lapsega üksikema peab võibolla sellise summaga kõik kulud suutma ära katta. Seega on minul midagi sellist lugedes tunne, et ma ei taha olla sellesse gruppi kuuluv, et ma pigem olen siin teises Eestis edasi. Nii naljakas. Ma ju olen vaeva näinud ja olen selle auga välja teeninud ning mul on palju unistusi, mida soovin ju täita.  Novembris suunasin säästudesse 1082 eurot ning mul on nüüd kolme kuu kulude puhver koos. Müstika. Kui vaadata 2019a jaanuari lõppu, siis oli ju suur pingutus kümmet eurotki kõrvale panna.  Mul on vaja õppida nüüd oma mõtlemist rohkem külluse suunas nüg