Otse põhisisu juurde

100 euro väljakutse. Kuidas mul läheb?

 No nii, kui on midagi lubatud, siis tuleb ju seda lubadust ka pidada. Selleks, et eesmärk saaks täidetud, on vaja mõelda, milliseid pisikesi samme tuleks teha, et raha hakkaks kogunema. 

Kõigepealt sorteerisin siis taas oma kapid läbi ja püüdsin leida nendest müügikõlbulikku materjali. Pildistasin ja panin pildid ka netti üles, kuid enda riietest ei ole mul õnnestunud mitte ühtki tükki veel maha müüa, kuigi panin seekord väga olematud hinnad. See-eest poisi väikseks jäänud riiete eest teenisin oma väljakutse esimesed 10 eurot. 

Jõuluvärvid :) 

Märkasin eile poe seinal kuulutust, et peagi on tulemas kirbuturg. Järgmine samm - helista turu korraldajale ja pane end kirja. Seda pean täna kindlasti tegema ja peas juba tiirlevad mõtted, mida kõike ma siis sinna kaasa võiksin pakkida: riided, mõned raamatud, nõud ja veel veidi pudi-padi... Kunagi ei tea, mis võib kellelegi vajaliku esemena tunduda, mis endal võibolla juba aastaid kasutult seisab. 

Ma igaksjuhuks selle teenistuse osas väga optimistlik ei ole, sest eks on varemgi sellistel üritustel osaletud ja tasud pigem tagasihoidlikud, kuid 10-20 eurotki, oleks ju abiks ikka. 

See teeks siis müüdud asjade eest kokku 30 eurot, kuid kust see ülejäänud 70 ikkagi tulla võiks???

Mu mehel on sõber, kellel on aegajalt raskusi kuu lõpuni oma rahadega välja tulemisega. Aegajalt palub ta siis sõpradelt laenu. Esialgu oli mu mees väga selle vastu, kuid mina nägin selles teenimise võimalust. Nimelt maksab kutt 50 euro laenamisel 60 eurot tagasi. Mulle sobib sellise intressiga tulu väga hästi ja nüüd on meil mehega kokkulepe, et seni kuni makseraskusi ei teki, olen valmis alati talle väikest ühekordset laenu tegema. Seega tuli üks kümnekas seekord taas sellest diilist. 

Kuid ma ei ole ikka veel 50 euro pealgi. Nüüd tuleb mul välja mõelda, kus või kellele maha müüa oma pohlamoosid. Plaanin neid veidi dekoreerida ja siis ära müüa. Linikud on vaja tärgeldada ja venitada, selleks pean eelnevalt tärklist ostma. Mul on ka mingi aeg tagasi valmis heegeldatud pitsidega käterätid. Need vajaksid samuti viimistlemist. Veel sain emalt ilusat punast niiti ja kuu lõpuks jõuaksin mõne jõululina valmis heegeldada, kuid kas ka maha müüa, see on juba iseküsimus. Leidsin internetist ilusaid  jõuluehete mustreid, kuid kardan, et selle jaoks on mu ajaressursid liiga piiratud, et kõiki neid vahvaid plaane teostada. 

Mõnel kuivemal päeval võiks minna metsa jõulupärgade materjali koguma. Ilmad on juba väga vesised ja päris kuiva materjali polegi vist võimalik varuda, kuid eks siis pean nuputama, kuidas seda kodus veidi kuivemaks saada. 

Tehtud: 



Olen sirvinud ka tööampse, kuid sobiva aja ja mahuga tööd pole veel silma hakanud. 

Hetkel siis juba teenitud 20 eurot. Minna on veel 80 eurot. 😏

Hetkel veel lootusrikas

Elli





Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Mida sa edasi tegema hakkad?

See on küsimus, mida kuulen iga kord, kui kodust nina välja pistan. "Ma veel päris täpselt ei tea" - on minu vastus. See tundub nii mõnelegi ehmatav, et kuidas nii saab.  Kõigepealt pean ma puhkama. Nagu päris päriselt tegelema asjadega, mis lõõgastavad, teevad rõõmu ning annavad vaimule täieliku puhkuse. Ma olen end ühest kohast vabaks võtnud ja mul oleks võimalus kohe tormata uutesse seiklustesse, kuid ma tean, et mu vaim vajab restarti.  Kes mulle instagramis kaasa elavad, need võibolla märkasid ka storysid, kus ühel hetkel rõõmustasin saabunud vabaduse üle ja juba järgmisel hetkel oli mu rõõm asendunud masendusega, sest üks kohustus, mis nõuab mitmeid tunde pingutust, kukkus kolinal kaela. Ja nii ma siin ootan ikka veel, et oleksin ükskord ometigi vaba ja saaksin nautida suve ja oma kodus toimetamist või ka veidi ringi reisimist.  Reisimisega seoses juhtus kogemata nii, et mu reisifond sai kiiremini täis, kui oleksin osanud oodatagi. Sain veel viimased lisatasud kätte ja

PAUS või siiski selle peatüki lõpp

Tunnen, et olen selle loo alguse Ellist nii kaugele liikunud, et see poleks nagu enam minu lugu. Seepärast ei leia ka enam piisavalt motivatsiooni, et siia midagi kirjutada.  Minu elus on hetkel lehe keeramise hetk ning sooviksin alustada uut peatükki võimalikult puhtalt lehelt. Loomulikult liiguvad sellesse kaasa eelmistest peatükkides õpitud tarkused, kuid see on ikkagi täiesti uus ja juba hoopis teine lugu.  Kui sattusid siia, sest soovid teada, kust või kuidas ühte rahatarkuse teekonda alustada, siis palun liigu selle blogi algusesse ning loe läbi 2019a postitused. Loodetavasti saad sealt indu, et ka ise väikeste sammudega alustada.  Kui soovid aga minu praegustest tegemistest veidi rohkem teada saada, siis oled oodatud jälgima mind instagrammi: elli_the_saver kontole. Rahatargemat teekonda soovides Elli Teel järgmise käänakuni :) 
Tere! Mina olen Elli. Olen neljakümnendates kahe toreda teismeeas kuti ema ja ühe toreda mehe naine. Meie peres on ka kaks vahvat neljajalgset, kes vajavad süüa ja suurel hulgal tähelepanu. Ma elan Lõuna-Eestis ühes väikeses külakeses. Oma maja saime alles mõned aastad tagasi. Meie elu sõltub täielikult isiklikust transpordist, seetõttu on meie peres kaks autot (vanuses 10+ aastat). Nüüd siis põhilise juurde. Olen jälginud huviga facebookis Kogumispäeviku tegemisi ja mul on tunne, et mul on väga palju õppida, et saada rahatargaks. Minu lapsepõlves oli raha alati vähe. Enne palgapäeva oli vanematel rahad tihtipeale täiesti otsas. Pidime mõned aastad üle elama aja, kui üks vanematest oli töötu. Sõime siis põhiliselt kartulit, piima ja muna, mis tulid sel ajal oma põllult-laudast. Uusi asju osteti harva, riided tulid enamasti taaskasutusest või tuttavatelt. Mul on tunne, et minu sees on uskumused, et raha ongi alati vähe või puudu. Vaatamata nendele uskumustele, mis lapseeast kaasa o