Ajakirjadest võib lugeda mõnikord "toredaid" nippe, kuidas säästa ja siis sa loed ja mõtled, et kellele need küll kirjutatud on. Mõned neist on lihtsalt minu jaoks täiesti sobimatud. Toon mõned näited, mis ei ole mind kõnetanud või on pannud õlgu kehitama:
- ära käi restoranis, baaris
- ära telli valmistoitu koju
- ära osta iga päev lattet,
- lõpeta oma Spotify vms tellimus, kui sa seda ei kuula
- ära sõida taksoga
- ära maksa spordiklubile, kui sa seda teenust ei kasuta
No kõik on väga loogiline, kuid ma saan siit null eurot lisasäästu, sest ma ei teegi nendest ühtki asja. No ühe latte olen endale kuus ikka lubanud (kokkuhoid 1.80 - ei tundu piisavalt ahvatlev, et sellest loobuda).
 |
Säästunipp: käi kohvikus siis, kui sõbrannal on sünnipäev ja ta teeb sulle välja :) |
Siis on need väga loogilised soovitused:
- hoia oma kulutustel silma peal. Kuid tihtipeale ei anta piisavalt head juhist, kuidas seda siis täpselt teha.
- säästa ehk pane osa raha kõrvale palgapäeval. See toimib minu puhul 100%. Mingi summa läheb otsekorraldusega teisele arvele ja ongi minu jaoks unustatud teema ja nii see raha muudkui koguneb kuidagi märkamatult.
- nädalamenüü. Toimib samuti, kuid mulle on paremini sobinud nädala söögiraha järgi majandamine. Kuna mul on hetkel võimalus ja soov mitte viimast oma eelarvest välja pigistada, vaid ikka mõnikord ka veidike head-paremat lubada, siis on kõige lihtsam see süsteem, et iga nädala alguses võtan 100 eurot sularahas välja ja panen rahakoti vahele. Siis on selgelt näha, kui palju mul veel nädala lõpus raha alles on.
- toiduga seoses on teine mõte veel tekkinud. Varude teemaga tegeledes, sain mingil hetkel aru, et mul ongi keerulisem, sest ma olen oma toiduvarud alati peaaegu nulli kulutanud. Kui ma ükskord oma tühjast külmakapist sõbrannale pilti näitasin, siis oli ta väga üllatunud ja ütles, et tal on ikka alati midagigi seal. Mul oli poolik munakarp ja vist margariin ning poolik ketšup ja ülejäänud kapp oli täiesti tühi. Seega ei toimiks sellises süsteemis: kasuta ära oma kapijäägid. Neid lihtsalt ei ole. Nüüd olen siis neid tekitanud ja jõudnud taipamiseni, et kui sul on varud ja sa hakkad neid jooksvalt täiendama, siis ei pea sa enam nii suuri kulutusi neile tegema. Näiteks, kui mul on 3l õli. Võtan ühe kasutusse ja järgmisel korral poes käies, märkan soodsamat õli, ostan ÜHE uue asemele ja mul on ikka endiselt 3l, kuid enne seda pidin mingil hetkel tegema suurema ostu, et mul tekiks see varu.
- säästude juurde tekitamiseks müü oma asju. No ma tõesti proovisin, aga need 20a tagasi kitsaks jäänud kenad peopüksid on ikka nii ajast ja arust, et ei taha neid keegi. See on muidugi jälle minupoolne liialdus, aga siiski. Point on selles, et kui sa elad palgapäevast palgapäevani, siis sa üldjuhul kasutad kõik asjad viimase vindini ära ja sul pole väga palju VÄÄRTUSLIKKU, mida müüa. Minu puhul on need olnud laste väikeseks jäänud riided ja siis mõned vanaaegsed asjad meie kodus. Pigem on piinlik, kui palju on mu kodus hetkel asju, mis ongi selle viimase vindi peal ja ootavad välja vahetamist, äkki ma viitsin kunagi selle piinliku postituse teile teha.
- osta siis, kui on odav. See on tegelikult üks megahea nipp ja nüüd, kus mul on veidi paremad võimalused, ostan ka mina 40 rulli WC-paberit või 14.- eurot maksva pesugeelide karbi, sest tükihind on lihtsalt nii soodne, kuid.....kui sa oled sellises seisus, nagu mina alguses. Kui kogu sinu raha kipub kuu lõpus vaatamata säästlikule eluviisile otsa saama, siis on mul soovitus majandada kuu kaupa. Näiteks mina tean, et ostan WC-paberit, mille tükihind on 20-25 senti. Seega pole vahet, kas ma ostan seda sama hinna eest 8 rulli kaupa või 40 rulli kaupa. Säästu ei pruugigi olla või on see a'la 40 senti. Kui sul on valida, kas panna 5 eurot peldikupaberi alla kinni, sest see tuleb 40 senti soodsam, või siiski jätta see viiekas igaksjuhuks alles (või panna hoopis säästudesse), siis mida teed? Mina tundsin, et mõistlikum oli teha eelarve ja ka varude kogumine esialgu kuu kaupa. Nüüd, mil mul hakkab laenudest tasapisi veidi raha vabanema, siis saan lubada seda, et ostan neid mega- ja maxipakke ning ma tegelikult tunnen, et tänu sellele ei pea ma iga kuu neile artiklitele raha kulutama, mis tekitab omakorda igakuises eelarves väikeseid ülejääke.
- kulud kirja!!! Mina tegin sel kuul korraliku auditi. Võtsin lahti pangaülekanded ja ajasin näpuga rida, et kui palju on mul igakuiseid arveid. See arv ei olnudki väga hirmus ja ei erinenud palju minu senisest ettekujutusest, kuid kuidagi jube hea tunne oli, kui sain sellest teadlikumaks. Kui kulud saavad kirja, siis on võimalik hakata vaatama, kas kõik see, mis seal kirjas on, on sinu jaoks eluks hädavajalik või siis piisavalt soodne. Need on nüüd järgmised sammud, millega pean hakkama tegelema. Nüüd panen jooksvalt kirja ka poole kuu muud kulutused, et saada mingigi ülevaade, kas minu senine eelarveplaan toimib või on mõnes valdkonnas üle- või alahinnatud.
- unustasin lisada - väldi emotsioonioste! Ma ikka pole veel hästi aru saanud, mis need on. Kas minu kevad-sügisparka ostmine oli emotsiooniost? Ma arvan, et oli, sest ma ei läinud ju sinna jopet ostma. Kuid ma ostsin ju midagi, mida mul väga vaja oli. Mille ostsmist juba kevadest saadik muudkui kuust-kuusse edasi olin lükanud. Kui ma suvel ühe jalanõupaari asemel 2 ostsin,siis ilmselt oli ka tegu emotsiooniostuga, kuid ma sain suvel mõlemaid jalanõusid korduvalt kasutada. Ma arvan, et see, mida silmas peetakse on ikka see, kui sa ostad emotsiooni pealt midagi, mida sul tegelikult väga vaja ei ole. Selliseid emotsioone pole ma enda juures veel märganud, kui siis ehk ühe latte lubamine või poest läbi hüppamine, sest mul on ühe jäätise isu, kuid rahaliselt teeb see kuus maksimaalselt 5 eurot, iga kuu kindlasti mitte sedagi.
Mingi pigistamise ehk siis säästmise koht on enamusel meist. See tuleb siis vaid üles leida. Mina tegelen hetkel oma kuludes täpse selguse saamisega, et näha, kas või kust meil veel mõistlikkuse piires säästa annaks.
Eelarve detektiiv
Elli
Kommentaarid
Postita kommentaar