Otse põhisisu juurde

Raha ei tee otsuseid....sina teed

 Või noh, mina teen. Tänan mõtlemapaneva kommentaari eest. Vaatasin selle kuu eelarvet üle ja püüdsin siis prioriteete kuidagi paremini paika seada, kuid see pole sugugi kerge ülesanne ning seetõttu ma ju siin rööprähklemise sasipuntras ju olengi. Kõik tundub oluline. 

Auto on minu jaoks igapäevaselt hädavajalik tarbeese. Ma ei ole eriti edev ja ma pole kunagi tahtnud asju, mis oleksid viimase peal, kuid praegu on mu auto küll juba sellises seisus, et ma tahaks selle võimalikult ruttu välja vahetada. Mõra klaasis, mõlk ukses, rooste, värvi koorumine siit-sealt. Lisaks siis veel loomulik "siseorganite" kulumine. Peidan oma auto töö juures kaugele nurka, et ehk keegi ei märka. Kui mõni töökaaslane soovib küüti, siis otsin vabandusi, miks ei saa või siis võtan küll peale, kuid tunnen end ise alati ebamugavalt, et mis ta küll nüüd minust mõtleb. Pikemaid sõite ma temaga enam teha ei julge, sest kardan tee peale jääda. Seetõttu on auto välja vahetamisest saanud hetkel nagu mingi kinnisidee. See ei juhtu üleöö, selle raha kokku kogumiseks kulub vähemalt aasta, kui kogumisega pingutada ning vahepeal ei lisandu mingeid äkilisi suuremaid väljaminekuid. 

Pidin nüüd siis end korraks kõrvalt vaatama, et ma ei laseks seda olukorda suures säästmise tuhinas liiga käest ära. Mis on siis oluline? Kõige olulisem on tegelikult tervis, sest kui tervist pole, siis pole ju tööd ega ka mingit normaalset elu. Hetkel on vajalik lahendada 2 terviseprobleemi. Saan oktoobri lõpus juba hambaarstile. Lisaks sellele pean veel kaks arstiaega kokku leppima ning kindlasti veterinaarile aja panema. Teadmatus tekitab fantaasiat ja see ei vii kuhugi. Faktid aitavad teha juba konkreetseid otsuseid. Siis tean, milliseid otsuseid pean oma rahaga edasi tegema. 

Kolmas teema on erinevad säästufondid. Meelerahufondi raha kogumise olengi hetkel peatanud, kogun sellele arvele hetkel autoraha ja arvestan nii, et sellest peab vähemalt 1000 eurot jääma ka peale autoostu meile tagavaraks ja meelerahuks. Jäin hetkeks mõtlema, kas peaksin praegu lõpupeoks kogumise seisma panna, kuid see pole ju võimalik. 50 euro kaupa suudan kümne kuuga koguda 500 eurot ja see ei pruugi kõiki kulusid veel kattagi (ekskursioon, ülikond selle juurde kuuluvaga, kingid, lilled, peolaud). Seega pole mõeldav, et ma selleks juba praegu ei valmistuks. Hetkeks käis läbi mõte, et koguks praegu jõuluks ja pärast lõpupeoks, kuid olen jõuludeks kogunud raha praegu vaid 20 euro kaupa juba jaanuarist alates. Uuel aastal plaanin sama teha, seega ei kao see kogumine pärast jõule ära ning ei annaks mulle varu. 

Kahjuks pean olema valmis sellekski, et mu sissetulekud jaanuarist 260 euro võrra vähenevad ning pean hakkama töökoormust suurendama, kui ma ei suuda ära tõestada, et seda on minu jaoks eelmise talve põhjal vaadates ikka veel liiga palju. Aegajalt olen sellepärast ju isegi õnnetu, et ma rohkem ei suuda. 

Kodusisustus on ainuke, mille osas tunnen, et saaksin selle kogumise praegu seisma panna ja suunata selle raha näiteks minu hambaravisse, kuigi see 20-30 eurot on muidugi suhteliselt olematu summa, ravikulude kõrval. Õnneks esimestel visiitidel saan kasutada riigipoolset toetust ja arved ei tule nii suured. 

Laupäeval on plaan osta praeguseks kogunenud kodusisustuse raha eest korralik kontoritool. Vägisi kipub hetkeolukord taas kodukontori poole ja siis võiks see kontor olla töötamiseks võimalikult mugav. 

Hilised õitsejad

Tahtsin sel sügisel veidi oma garderoobi uuendada, kuid ei tahtnud selleks väga suuri summasid kulutada. Jäin väga rahule Humana külastusega, mille käigus sain korralikud uued tööpüksid ning mõned värske välimusega pluusid kokku vaid paarikümne euroga. Nüüd on mul lausa kaks paari korralikke tööl käimise pükse. 😁

Kuna ma juba tükk aega tunnen, et vajan midagi veidikenegi hingele siis tegin oma Rõõmu-ümbriku tühjaks, sest kasutasin ära Ugala sooduspakkumist ning ostsin kogu perele teatripiletid. Kokkuhoid 22.- eurot. :)

Pealkirja juurde tagasi, siis raha ise ei otsusta tõesti mitte midagi, kuid see ise otsustamine, millele mingi euro kulutada, on mõnikord päris keeruline, aga me saame hakkama. 

Hetkel pigem optimistlik 

Elli

Visualiseerimine aitab reel püsida :) 



Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Mida sa edasi tegema hakkad?

See on küsimus, mida kuulen iga kord, kui kodust nina välja pistan. "Ma veel päris täpselt ei tea" - on minu vastus. See tundub nii mõnelegi ehmatav, et kuidas nii saab.  Kõigepealt pean ma puhkama. Nagu päris päriselt tegelema asjadega, mis lõõgastavad, teevad rõõmu ning annavad vaimule täieliku puhkuse. Ma olen end ühest kohast vabaks võtnud ja mul oleks võimalus kohe tormata uutesse seiklustesse, kuid ma tean, et mu vaim vajab restarti.  Kes mulle instagramis kaasa elavad, need võibolla märkasid ka storysid, kus ühel hetkel rõõmustasin saabunud vabaduse üle ja juba järgmisel hetkel oli mu rõõm asendunud masendusega, sest üks kohustus, mis nõuab mitmeid tunde pingutust, kukkus kolinal kaela. Ja nii ma siin ootan ikka veel, et oleksin ükskord ometigi vaba ja saaksin nautida suve ja oma kodus toimetamist või ka veidi ringi reisimist.  Reisimisega seoses juhtus kogemata nii, et mu reisifond sai kiiremini täis, kui oleksin osanud oodatagi. Sain veel viimased lisatasud kätte ja

PAUS või siiski selle peatüki lõpp

Tunnen, et olen selle loo alguse Ellist nii kaugele liikunud, et see poleks nagu enam minu lugu. Seepärast ei leia ka enam piisavalt motivatsiooni, et siia midagi kirjutada.  Minu elus on hetkel lehe keeramise hetk ning sooviksin alustada uut peatükki võimalikult puhtalt lehelt. Loomulikult liiguvad sellesse kaasa eelmistest peatükkides õpitud tarkused, kuid see on ikkagi täiesti uus ja juba hoopis teine lugu.  Kui sattusid siia, sest soovid teada, kust või kuidas ühte rahatarkuse teekonda alustada, siis palun liigu selle blogi algusesse ning loe läbi 2019a postitused. Loodetavasti saad sealt indu, et ka ise väikeste sammudega alustada.  Kui soovid aga minu praegustest tegemistest veidi rohkem teada saada, siis oled oodatud jälgima mind instagrammi: elli_the_saver kontole. Rahatargemat teekonda soovides Elli Teel järgmise käänakuni :) 
Tere! Mina olen Elli. Olen neljakümnendates kahe toreda teismeeas kuti ema ja ühe toreda mehe naine. Meie peres on ka kaks vahvat neljajalgset, kes vajavad süüa ja suurel hulgal tähelepanu. Ma elan Lõuna-Eestis ühes väikeses külakeses. Oma maja saime alles mõned aastad tagasi. Meie elu sõltub täielikult isiklikust transpordist, seetõttu on meie peres kaks autot (vanuses 10+ aastat). Nüüd siis põhilise juurde. Olen jälginud huviga facebookis Kogumispäeviku tegemisi ja mul on tunne, et mul on väga palju õppida, et saada rahatargaks. Minu lapsepõlves oli raha alati vähe. Enne palgapäeva oli vanematel rahad tihtipeale täiesti otsas. Pidime mõned aastad üle elama aja, kui üks vanematest oli töötu. Sõime siis põhiliselt kartulit, piima ja muna, mis tulid sel ajal oma põllult-laudast. Uusi asju osteti harva, riided tulid enamasti taaskasutusest või tuttavatelt. Mul on tunne, et minu sees on uskumused, et raha ongi alati vähe või puudu. Vaatamata nendele uskumustele, mis lapseeast kaasa o