Otse põhisisu juurde

Jõuluootusest ja veidi muud mõtisklust

 ...et siis otsustasin proovida keskenduda novembris taas raha juurde tekitamisele. Paar lisatööd on niikuinii juba soolas, kuid tahan taas veidi proovida ka muude tegevustega oma kassat täita. Kuid püüan sel aastal olla veidi realistlikum ja sean eesmärgiks vaid 50 lisaeuro teenimise. Ma ei hakka siia kõike taas üles kirjutama, kuidas seda teha võiksin. Põhimõtteliselt ei erine see väga palju eelmise aasta novembri 100 euro väljakutsest. 

Tänased vastused Kogumispäevikus õhku visatud lisaraha teenimise teemale, panid mind mõtlema hoopis sellele, et kas tõesti oleks õigem tõmmata jõulukulud nulli. Kinkida kogu perele vaid head tuju (tasuta vautšereid, mingi toreda koostegemisega, mis oleks veidi keerulisemal ajal vägagi lahe idee) ning suunata see aastaga kogunenud paarsada eurot hoopis millessegi olulisemasse....kuid EI. Mina ei ole sellega nõus! Niigi on kogu meid ümbritsevas hetkel nii palju nukrat ja kohati lausa masendavat. Meil on olnud jõule, kus olen lastele juba ette vihjanud, et "jõuluvana on sel aastal vaene", et nad ei ootaks midagi erilist. Sel aastal olen ma ekstra selle nimel vaeva näinud ning raha kogunud, et meil tuleksid stressivabad jõulud. Mina ja mu pere oleme väärt üht mõnusat ja positiivsete emotsioonide rohket jõuluaega. Minu jaoks aitavad seda luua muuhulgas ka kingipakid kuuse all, mis tekitavad selle õige jõulutunde koos mõnusa ootusärevusega ning väikese üllatusmomendiga. Pigem võivad muud unistused ja plaanid veidi oodata. 


Selle kuu lõpp tuli jälle kuidagi nii kiirelt. Mu pangaarvel oli veel ca 100 eurot alles, kui sinna juba selle kuu palk laekus. Lõpuks ometigi sain käidud hambaarstil. See arve oli tänu hambaravitoetusele peaaegu olematu (16.42). Sain teada, et õnneks midagi väga hullu ei ole. Hädalisem hammas tehti korda ning ühe korra on vaja veel käia. 
Mis siis veel? Polegi nagu midagi. Elu keerleb ikka töö ja kodu vahet. Kodukontor on nüüd täienenud korraliku kontoritooli võrra. Kuigi ma kipun end aegajalt ikka diivanile unustama, siis zoomida on nüüd küll palju mugavam ja eks ma vahel ikka olen korralikum ka ning töötan laua taga. 
Autopidurid vajasid vahetamist ning kindlustus vajas pikendamist. Kuid nüüd ei ole ükski selline väiksem ootamatum väljaminek enam probleem. Vaatad, et ahah, see arve on vaja ära maksta ning maksad võimalikult ruttu ära. Vahet pole, kas see arve tuleb kuu alguses või lõpus. Varem pidin mõnikord ootama, et uue kuu tasu laekuks, et saaksin arve ära maksta. 
Selle kuu eelarve ootab veel tegemist. Autokütuse reale peab nüüd paarkümmend eurot lisaks panema, sest kütusehind on tõusnud. Õnneks elektril on meil kindel pakett ja selle hinnakõikumised meid õnneks eriti ei mõjuta. 


Rahulikku hingedeaega soovides
Elli


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Mida sa edasi tegema hakkad?

See on küsimus, mida kuulen iga kord, kui kodust nina välja pistan. "Ma veel päris täpselt ei tea" - on minu vastus. See tundub nii mõnelegi ehmatav, et kuidas nii saab.  Kõigepealt pean ma puhkama. Nagu päris päriselt tegelema asjadega, mis lõõgastavad, teevad rõõmu ning annavad vaimule täieliku puhkuse. Ma olen end ühest kohast vabaks võtnud ja mul oleks võimalus kohe tormata uutesse seiklustesse, kuid ma tean, et mu vaim vajab restarti.  Kes mulle instagramis kaasa elavad, need võibolla märkasid ka storysid, kus ühel hetkel rõõmustasin saabunud vabaduse üle ja juba järgmisel hetkel oli mu rõõm asendunud masendusega, sest üks kohustus, mis nõuab mitmeid tunde pingutust, kukkus kolinal kaela. Ja nii ma siin ootan ikka veel, et oleksin ükskord ometigi vaba ja saaksin nautida suve ja oma kodus toimetamist või ka veidi ringi reisimist.  Reisimisega seoses juhtus kogemata nii, et mu reisifond sai kiiremini täis, kui oleksin osanud oodatagi. Sain veel viimased lisatasud kätte ja

PAUS või siiski selle peatüki lõpp

Tunnen, et olen selle loo alguse Ellist nii kaugele liikunud, et see poleks nagu enam minu lugu. Seepärast ei leia ka enam piisavalt motivatsiooni, et siia midagi kirjutada.  Minu elus on hetkel lehe keeramise hetk ning sooviksin alustada uut peatükki võimalikult puhtalt lehelt. Loomulikult liiguvad sellesse kaasa eelmistest peatükkides õpitud tarkused, kuid see on ikkagi täiesti uus ja juba hoopis teine lugu.  Kui sattusid siia, sest soovid teada, kust või kuidas ühte rahatarkuse teekonda alustada, siis palun liigu selle blogi algusesse ning loe läbi 2019a postitused. Loodetavasti saad sealt indu, et ka ise väikeste sammudega alustada.  Kui soovid aga minu praegustest tegemistest veidi rohkem teada saada, siis oled oodatud jälgima mind instagrammi: elli_the_saver kontole. Rahatargemat teekonda soovides Elli Teel järgmise käänakuni :) 
Tere! Mina olen Elli. Olen neljakümnendates kahe toreda teismeeas kuti ema ja ühe toreda mehe naine. Meie peres on ka kaks vahvat neljajalgset, kes vajavad süüa ja suurel hulgal tähelepanu. Ma elan Lõuna-Eestis ühes väikeses külakeses. Oma maja saime alles mõned aastad tagasi. Meie elu sõltub täielikult isiklikust transpordist, seetõttu on meie peres kaks autot (vanuses 10+ aastat). Nüüd siis põhilise juurde. Olen jälginud huviga facebookis Kogumispäeviku tegemisi ja mul on tunne, et mul on väga palju õppida, et saada rahatargaks. Minu lapsepõlves oli raha alati vähe. Enne palgapäeva oli vanematel rahad tihtipeale täiesti otsas. Pidime mõned aastad üle elama aja, kui üks vanematest oli töötu. Sõime siis põhiliselt kartulit, piima ja muna, mis tulid sel ajal oma põllult-laudast. Uusi asju osteti harva, riided tulid enamasti taaskasutusest või tuttavatelt. Mul on tunne, et minu sees on uskumused, et raha ongi alati vähe või puudu. Vaatamata nendele uskumustele, mis lapseeast kaasa o