Otse põhisisu juurde

Jõuluootusest ja veidi muud mõtisklust

 ...et siis otsustasin proovida keskenduda novembris taas raha juurde tekitamisele. Paar lisatööd on niikuinii juba soolas, kuid tahan taas veidi proovida ka muude tegevustega oma kassat täita. Kuid püüan sel aastal olla veidi realistlikum ja sean eesmärgiks vaid 50 lisaeuro teenimise. Ma ei hakka siia kõike taas üles kirjutama, kuidas seda teha võiksin. Põhimõtteliselt ei erine see väga palju eelmise aasta novembri 100 euro väljakutsest. 

Tänased vastused Kogumispäevikus õhku visatud lisaraha teenimise teemale, panid mind mõtlema hoopis sellele, et kas tõesti oleks õigem tõmmata jõulukulud nulli. Kinkida kogu perele vaid head tuju (tasuta vautšereid, mingi toreda koostegemisega, mis oleks veidi keerulisemal ajal vägagi lahe idee) ning suunata see aastaga kogunenud paarsada eurot hoopis millessegi olulisemasse....kuid EI. Mina ei ole sellega nõus! Niigi on kogu meid ümbritsevas hetkel nii palju nukrat ja kohati lausa masendavat. Meil on olnud jõule, kus olen lastele juba ette vihjanud, et "jõuluvana on sel aastal vaene", et nad ei ootaks midagi erilist. Sel aastal olen ma ekstra selle nimel vaeva näinud ning raha kogunud, et meil tuleksid stressivabad jõulud. Mina ja mu pere oleme väärt üht mõnusat ja positiivsete emotsioonide rohket jõuluaega. Minu jaoks aitavad seda luua muuhulgas ka kingipakid kuuse all, mis tekitavad selle õige jõulutunde koos mõnusa ootusärevusega ning väikese üllatusmomendiga. Pigem võivad muud unistused ja plaanid veidi oodata. 


Selle kuu lõpp tuli jälle kuidagi nii kiirelt. Mu pangaarvel oli veel ca 100 eurot alles, kui sinna juba selle kuu palk laekus. Lõpuks ometigi sain käidud hambaarstil. See arve oli tänu hambaravitoetusele peaaegu olematu (16.42). Sain teada, et õnneks midagi väga hullu ei ole. Hädalisem hammas tehti korda ning ühe korra on vaja veel käia. 
Mis siis veel? Polegi nagu midagi. Elu keerleb ikka töö ja kodu vahet. Kodukontor on nüüd täienenud korraliku kontoritooli võrra. Kuigi ma kipun end aegajalt ikka diivanile unustama, siis zoomida on nüüd küll palju mugavam ja eks ma vahel ikka olen korralikum ka ning töötan laua taga. 
Autopidurid vajasid vahetamist ning kindlustus vajas pikendamist. Kuid nüüd ei ole ükski selline väiksem ootamatum väljaminek enam probleem. Vaatad, et ahah, see arve on vaja ära maksta ning maksad võimalikult ruttu ära. Vahet pole, kas see arve tuleb kuu alguses või lõpus. Varem pidin mõnikord ootama, et uue kuu tasu laekuks, et saaksin arve ära maksta. 
Selle kuu eelarve ootab veel tegemist. Autokütuse reale peab nüüd paarkümmend eurot lisaks panema, sest kütusehind on tõusnud. Õnneks elektril on meil kindel pakett ja selle hinnakõikumised meid õnneks eriti ei mõjuta. 


Rahulikku hingedeaega soovides
Elli


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Veidi hirmus on ka

 Head uut aastat!  Olen kaua vaikne olnud, sest detsember oli täiesti hullumeelne kuu töö vallas. Lisaks sellele jäin haigeks ja mu keha lausa nõuab juba ühte korralikku puhkust. Uskumatu, aga ma olen veel täitsa elus. Sel nädalal on vaja mõned sabad kokku tõmmata, mõned "päris" tööpäevad teha (jaanuaris vaid 4 päeva), ülejäänud aeg kodukontoris üks suurem kirjatükk veel enne lahkumist valmis kirjutada. Veebruaris on nii rahulik, et enamasti olen siis 2 nädalat puhanud.  ...ja siis (peaaegu) vaba.  Väike hirm kuulub vist protsessi juurde Kõik seavad uue aasta eesmärke, kuid mina tunnen, et pean end laskma vooluga kaasa viia. Pigem on olulisem tegevusplaan. Millal alustada ettevõtte loomisega? Kui kaua võiksin kodus olla ja plaani pidada? Kas proovida koheselt uues valdkonnas end sisse süüa või kõrvalt ikka praegust valdkonda jätkata?  Mulle on juba hakanud tööpakkumisi tulema ja olen hetkel EI öelnud. Pean end ise ka veidi hullumeelseks, et hetkel erinevatest pakkumistest kee

Pikk teekond iseendasse

 Lugesin eile üht rahapsühholoogiaga seotud raamatut, kus oli veidi kirjeldatud seda, et me kõik oleme sündinud mingisse kogukonda, kus on teatud uskumused raha kohta. Jah, me kõik ilmselt oleme kuulnud neid jutte, kuidas edukad inimesedki arutlevad, et meie kodus räägiti ka, et "raha ei kasva puu otsas" või "meil ei ole selleks raha" vms. Kuid eile seda peatükki lugedes tundus see mulle palju sügavam teema. Inimesed ei järgi niivõrd seda, mida kuulevad, vaid rohkem seda, mida on harjunud nägema ja kogema.  Seega, seal oli kirjas, et kui oled kogukonnas, kus on vähe edukaid inimesi, siis isegi, kui sa püüad sellest välja murda, siis on väga suur oht, et vajud harjumuspärastesse mustritesse tagasi. See tundub mulle kuidagi nii selge ja arusaadav, kuid ma ei suuda seda mõtet nii hästi sõnadesse panna. Isegi praegu, kui minus on eneseusk, et ma olen väärt paremat ja ma olen teel, et seda ka saavutada, siis mu iseenda sisekõne või "sõbralik" vestlus mõne lähed

Liiga hästi?

 Tahad teada, kuidas mu rahaasjadel läheb. Ma arvan et (liiga) hästi läheb, sest meediast tuleb igast väljaandest peaaegu iga päev mõni uudisnupuke selle kohta, kui raske peab olema. Eriti hull oli Ärilehe artikkel, kus pereema peab suutma "vaid" 1000 euroga neljaliikmelise pere ära toita. Ei saagi enam toitu koju tellida ja peab hirmsas Lidli poes käima. Piinlik hakkab midagi sellist lugedes. Mõni kolme lapsega üksikema peab võibolla sellise summaga kõik kulud suutma ära katta. Seega on minul midagi sellist lugedes tunne, et ma ei taha olla sellesse gruppi kuuluv, et ma pigem olen siin teises Eestis edasi. Nii naljakas. Ma ju olen vaeva näinud ja olen selle auga välja teeninud ning mul on palju unistusi, mida soovin ju täita.  Novembris suunasin säästudesse 1082 eurot ning mul on nüüd kolme kuu kulude puhver koos. Müstika. Kui vaadata 2019a jaanuari lõppu, siis oli ju suur pingutus kümmet eurotki kõrvale panna.  Mul on vaja õppida nüüd oma mõtlemist rohkem külluse suunas nüg