Otse põhisisu juurde

2022a eesmärgid...kas elu enam ei juhtugi?

 HEAD UUT AASTAT!

Edu nõuab pingutust! See ei juhtu niisama ja kogemata. :) 

Ei suuda ma ikka ilma teieta. Panin küll oma eesmärgid ka märkmikusse kirja, kuid kuidagi imelik tühi tunne jäi sisse ja seepärast kirjutan nad siia ka välja. 

1. Minu selle aasta kõige suurem eesmärk on loomulikult osta laenuvabalt uuem auto. Praeguseks on minu autofondi kogunenud juba 2600 eurot. Plaan on kokku saada 4000 ning loodan kuni 1000 eurot saada vana auto müügist. Mul on lähiajal saada mõned lisatasud ning siis proovin iga kuu vähemalt 150 eurot kõrvale panna. Seega ise unistan sellest, et saavutan selle eesmärgi hiljemalt maiks, kuid kui elu mõne kaika kodaratesse sätib, siis ehk aasta lõpuks on ikka olemas. 

2. Kui ma saan auto kevadel ostetud, siis soovin aasta lõpuks meelerahufondi täiendada vähemalt 2000 euroni. Praegusel hetkel olen meelrahufondi maksed peatanud ja boostin autofondi. Peale autoostu saan vabanevad kogumissummad suunata taas meelerahufondi. 

3. Koduga seotult on mul kaks kindlat eesmärki: 

- osta söögilaud ja 4 tooli

- ehitada uus kasvuhoone

- kui saan mingeid lisatasusid või mees toetab, siis soovin väga ka sügavkülmikut. 

4. Tahaksin väga, et mul III sammas oleks juba täis, kuid kui ma eelnevaid soove ja oma ressursse üle vaatasin, siis pean hetkel leppima sellega, et sel aastal ma veel 15% oma sissetulekutest sinna suunata ei suudaks. Las see jääb siis järgmise aasta eesmärgiks. Selle aasta eesmärk on tõsta makseid III sambasse 50 euroni (hetkel oli see vaid 10 eurot). 

Viimaste postituste põhjal võiks hakata juba arvama, et meie elu on nüüd üks suur roosamanna ja heljun roosal pilvel oma helgema tuleviku poole, kuid tegelikult elu ju ikka juhtub. Lihtsalt seda kõike on nüüd juba palju kergem taluda. 

Esimese lumega vajus kokku meie korralik metallkarkassist 6x3 kasvuhoone. Seega pidin selle ka oma uue aasta eesmärkidesse lisama. 


Uue aasta hommikul lakkas meie vannitoa elektriradikas töötamast. Õnneks oli meil jõulukingiks saadud 50 eurot, millele ma ei olnud veel mingit konkreetset otstarvet välja mõelnud ja nii saime siis 2. jaanuari hommikul ehituspoest uue osta. 

Poodi siirdumise ajal tundsin, et mul on midagi kahe alumise esihamba vahele kinni jäänud ja urgitsemise peale sain sealt kätte tükikese oma hambast. See auk pole õnneks väljastpoolt näha, aga häirib vägagi, sest hõõrub keele vastu. Helistasin hambaarstile ja sain aja.....6. aprilliks 😲

Mingil päeval nüüd pühade ajal kukutasin oma ligi 5a vana telefoni vannitoa põrandale ja nüüd mul on selle ekraani nurgast kild väljas....aga ta ju täitsa töötab veel. 🙈

Seega elu ikka juhtub, kuid kui sa oled välja saanud palgapäevast-palgapäevani nõiaringist, siis on nende juhtumistega juba palju kergem toime tulla. 

Planeerija

Elli


Kommentaarid

  1. Mul on nii tore olnud jälgida su teekonda ja täiesti võõra inimesena ikka olen rõõmus, kui postitad aga veel enam elan täiega kaasa sellele, et kuu lõpus rahakotis tuul ei puhu! See on tubli saavutus. Head ... käesolevat aastat ! Et soovid kõik täituksid ja eesmärgid saaksid kiirelt saavutatud :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh!
      Täna, kui mu auto läks remonti on ka huvitav oma tundeid ja mõtteid jälgida, et see ei ole enam mingi katastroof. Ootan rahulikult, milline arve tuleb. Veidi nügib see ju uuema auto ostmist edasi, aga põhimõtteliselt ei midagi hullu. :)

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Säästufondid

 Olen juba mõnda aega tahtnud kirjutada minu jaoks väga hästi toiminud süsteemist, mis aitas mind välja palgapäevast palgapäevani hädavaevu toime tulemise nõiaringist. Tänu ümbrikumeetodile olid minu eelarves olevad kategooriad jagatud reaalseteks rahaümbrikuteks. Iga kuu lisasin sinna mingi summa ning kuu lõpus sain otsustada, kas panen selle summa suuremasse säästu või jätan samasse ümbrikusse/kategooriasse alles.  Mul hakkasid selviisil tekkima tasapisi igas kategoorias minisäästud (neid nimetatakse ka sinking funds).  Tänu sellele jäin ma iga kuu paremini eelarvesse ning samas hakkasid tekkima väikesed lisasäästud.  Näiteks riiete kategooriasse lisan ma enamasti 30-50 eurot. Seega võis paari-kolme kuuga sellesse kategooriasse koguneda juba ligi 100€. Kui samal ajal hoida pilku peal oma garderoobil ning jalatsite riiulil, saab kenasti teha plaane, millal ja milleks see raha kulutada. Mina kulutasin sel kevadel lapse lõpupeoks kleidi ja uute jalanõude ostmiseks. Kui on teada, et mõni

Liiga hästi?

 Tahad teada, kuidas mu rahaasjadel läheb. Ma arvan et (liiga) hästi läheb, sest meediast tuleb igast väljaandest peaaegu iga päev mõni uudisnupuke selle kohta, kui raske peab olema. Eriti hull oli Ärilehe artikkel, kus pereema peab suutma "vaid" 1000 euroga neljaliikmelise pere ära toita. Ei saagi enam toitu koju tellida ja peab hirmsas Lidli poes käima. Piinlik hakkab midagi sellist lugedes. Mõni kolme lapsega üksikema peab võibolla sellise summaga kõik kulud suutma ära katta. Seega on minul midagi sellist lugedes tunne, et ma ei taha olla sellesse gruppi kuuluv, et ma pigem olen siin teises Eestis edasi. Nii naljakas. Ma ju olen vaeva näinud ja olen selle auga välja teeninud ning mul on palju unistusi, mida soovin ju täita.  Novembris suunasin säästudesse 1082 eurot ning mul on nüüd kolme kuu kulude puhver koos. Müstika. Kui vaadata 2019a jaanuari lõppu, siis oli ju suur pingutus kümmet eurotki kõrvale panna.  Mul on vaja õppida nüüd oma mõtlemist rohkem külluse suunas nüg

Pealkirjata lugu :D

 September sai läbi ja suur oli minu üllatus, kui lõpetasin selle 341 euroga pangaarvel. Tegelikult oli vaba kuluraha alles isegi 371€, sest rahakotis oli veel alles 30€ toiduraha.  Ära said ju peetud kõik sünnipäevad. Pulmast pidin küll haiguse tõttu loobuma, kuid kingitus ootab pruutpaariga kokku saamist. Eelarvesse ei olnud arvestatud raha, mis kulus ravimitele, kuid ilmselt samal ajal tuli kokkuhoid kütusekuludelt, sest ma ei sõitnud kaks nädalat eriti kuhugi. Kuna mulle tundus kuu alguses kõike nii palju ja raha peale puhkust pigem väga täpselt, siis olen igatahes ise küll väga üllatunud.  Me siin saime vahepeal taas koroonaga pihta. Muidu polnudki seekord väga hull, kuid mul oli probleeme, et köha lahtisemaks saada. Jõin aga meega teed, sõin igasugu tablette sisse, aurutasin ja tegin sinepi ja meeplaastreid. Lõpuks oli kõige suuremaks abimeheks ikkagi saun. Aururohke leil ning ma ei tea, kas see ka aitas, aga igatahes hõõrusin end igaks juhuks ka veidi soolaga kokku.  Kes nüüd mi