Otse põhisisu juurde

Taas toidust ja eelarvest

Toit on ju päris suur osa meie enamuse eelarvest. Mina siis otsustasin toidukuul taas oma toidukulusid enam kontrolli alla saada, sest mulle tundus, et oleme veidi liigselt laristama hakanud. Tegelikult on ju ajuvaba pool oma palgast lihtsalt nahka pista. Tervislikum tuleb vähem ja normaalsemaid asju süüa. 

Seega oleme taas liitunud kavaga, millest tervislikumaid toite valida ning ma alustasin sel kuul järjepidevamalt nädalamenüüde koostamist. Läheb siis teine nädal ja tundub, et päris edukalt. Kui eelmisel nädalal kahte väljas söömist (kogukulu 12€) mitte arvestada, siis kulutasin nädalaga toidule 95 eurot. Eesmärk on jääda 100 euro piiridesse. 

Selleks nädalaks valmistusin kohe eriti põhjalikult ette. Tõstsin laupäeval oma kapid tühjaks ja panin kirja kõik nendes hetkel olevad toiduvarud. Nii leidsin ma kaks poolikut poolekilost hernepakki, mitu makaroni pera, mõned ajaületanud jahud ja pudruhelbed, mille plaanin sellel nädalal ära tarbida. 

Segadus minu kappides

Inventuur

Sügavkülmas on mul palju marju ja toormoosi, kuid lihakraami, millest nagu päris süüa teha, oli seal oodatust vähem. Seega pean siiski päris palju materjali juurde ostma. Kõik oleks ju kena ja ma püsiksin ilusti oma eelarves, kui paar päeva tagasi poleks üks jutukas kalamees mulle oma kohadega õue peale ilmunud. "Kulla proua, sa elad ju vaid korra. Ma panen sulle ühe koha " :D No panigi siis ja tegelikult sai sellest väga maitsva õhtusöögi ning jätkus järgmiseks päevakski. Kuid 16 eurot on ikka päris kallis laks. 

Sai veidi korda loodud :)

Sellegipoolest on mul täna veel 20 eurot alles ja püüan siis nädala lõpu mõistlikult hakkama saada. 

Miks ma üldse mässan ikka veel selliste eelarve timmimistega, sest ma usun, et iga selline pisike muutus mõjutab meie eelarvet tegelikult märgatavalt. Kas ma pistan selle paarkümmend lisaeurot iga nädal nahka või panen säästu. Iga nädal 20 eurot, teeb kuus 80 eurot ja kui sellele lisada veel 3 eurot, siis teeks see aastas 1000 eurot säästu. Ookean koosneb väikestest tilkadest, kõrb liivateradest, pikim matk tuhandetest sammudest. Palju väikeseid osi moodustab ühe suure. 

Teine oluline samm, millega veebruaris tegelen, on oma eelarvesüsteemi üle viimine äppi. Tahan sularahaga mässamist veidi vähendada. Mitte sellepärast, et see kuidagi tüütu oleks, vaid eelkõige seetõttu, et ma ei peaks liiga suuri summasid sularaha kodus hoidma. Mõned ümbrikud jäid juba tühjaks ja püüan siis neid summasid äpi abil jälgida. 

Bilance äpp

Eelarve plaani kavatsen kindlalt ka edaspidi teha paberil, sest kõik, mille ma läbi kirjutan, on mul enam teadvustatud nin rohkem silma ees. Selle läbi kirjutamise põhimõtte pärast ei sünkinud ma äppi ka pangaga. Kui ma kirjutan oma kulutused ise äppi, siis ma teadvustan ja saan ka näiteks jälgida, kui palju raha jäi veel antud kategooriasse alles. Kui see toimub aga automaatselt, siis jääb mul ju vaid tagantjärele käsi laiutada, et kuhu see raha küll jälle läks. 

Kui ma endale sobivat äppi otsisin, siis laadisin vähemalt neli tükki alla ning sama kiiresti ka desinstallisin. Minu loogikaga sobis kõige paremini uus Bilance. 

Meie peregi sai täna hommikul "positiivseid" uudiseid. Eks siis ootame ja vaatame, mis ja kuidas edasi. 

Püsige terved ja otsige ikka neid liivateri, millest üks suur rahatarkuste mägi kasvatada!

Elli

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Mida sa edasi tegema hakkad?

See on küsimus, mida kuulen iga kord, kui kodust nina välja pistan. "Ma veel päris täpselt ei tea" - on minu vastus. See tundub nii mõnelegi ehmatav, et kuidas nii saab.  Kõigepealt pean ma puhkama. Nagu päris päriselt tegelema asjadega, mis lõõgastavad, teevad rõõmu ning annavad vaimule täieliku puhkuse. Ma olen end ühest kohast vabaks võtnud ja mul oleks võimalus kohe tormata uutesse seiklustesse, kuid ma tean, et mu vaim vajab restarti.  Kes mulle instagramis kaasa elavad, need võibolla märkasid ka storysid, kus ühel hetkel rõõmustasin saabunud vabaduse üle ja juba järgmisel hetkel oli mu rõõm asendunud masendusega, sest üks kohustus, mis nõuab mitmeid tunde pingutust, kukkus kolinal kaela. Ja nii ma siin ootan ikka veel, et oleksin ükskord ometigi vaba ja saaksin nautida suve ja oma kodus toimetamist või ka veidi ringi reisimist.  Reisimisega seoses juhtus kogemata nii, et mu reisifond sai kiiremini täis, kui oleksin osanud oodatagi. Sain veel viimased lisatasud kätte ja

PAUS või siiski selle peatüki lõpp

Tunnen, et olen selle loo alguse Ellist nii kaugele liikunud, et see poleks nagu enam minu lugu. Seepärast ei leia ka enam piisavalt motivatsiooni, et siia midagi kirjutada.  Minu elus on hetkel lehe keeramise hetk ning sooviksin alustada uut peatükki võimalikult puhtalt lehelt. Loomulikult liiguvad sellesse kaasa eelmistest peatükkides õpitud tarkused, kuid see on ikkagi täiesti uus ja juba hoopis teine lugu.  Kui sattusid siia, sest soovid teada, kust või kuidas ühte rahatarkuse teekonda alustada, siis palun liigu selle blogi algusesse ning loe läbi 2019a postitused. Loodetavasti saad sealt indu, et ka ise väikeste sammudega alustada.  Kui soovid aga minu praegustest tegemistest veidi rohkem teada saada, siis oled oodatud jälgima mind instagrammi: elli_the_saver kontole. Rahatargemat teekonda soovides Elli Teel järgmise käänakuni :) 
Tere! Mina olen Elli. Olen neljakümnendates kahe toreda teismeeas kuti ema ja ühe toreda mehe naine. Meie peres on ka kaks vahvat neljajalgset, kes vajavad süüa ja suurel hulgal tähelepanu. Ma elan Lõuna-Eestis ühes väikeses külakeses. Oma maja saime alles mõned aastad tagasi. Meie elu sõltub täielikult isiklikust transpordist, seetõttu on meie peres kaks autot (vanuses 10+ aastat). Nüüd siis põhilise juurde. Olen jälginud huviga facebookis Kogumispäeviku tegemisi ja mul on tunne, et mul on väga palju õppida, et saada rahatargaks. Minu lapsepõlves oli raha alati vähe. Enne palgapäeva oli vanematel rahad tihtipeale täiesti otsas. Pidime mõned aastad üle elama aja, kui üks vanematest oli töötu. Sõime siis põhiliselt kartulit, piima ja muna, mis tulid sel ajal oma põllult-laudast. Uusi asju osteti harva, riided tulid enamasti taaskasutusest või tuttavatelt. Mul on tunne, et minu sees on uskumused, et raha ongi alati vähe või puudu. Vaatamata nendele uskumustele, mis lapseeast kaasa o