Otse põhisisu juurde

Taas toidust ja eelarvest

Toit on ju päris suur osa meie enamuse eelarvest. Mina siis otsustasin toidukuul taas oma toidukulusid enam kontrolli alla saada, sest mulle tundus, et oleme veidi liigselt laristama hakanud. Tegelikult on ju ajuvaba pool oma palgast lihtsalt nahka pista. Tervislikum tuleb vähem ja normaalsemaid asju süüa. 

Seega oleme taas liitunud kavaga, millest tervislikumaid toite valida ning ma alustasin sel kuul järjepidevamalt nädalamenüüde koostamist. Läheb siis teine nädal ja tundub, et päris edukalt. Kui eelmisel nädalal kahte väljas söömist (kogukulu 12€) mitte arvestada, siis kulutasin nädalaga toidule 95 eurot. Eesmärk on jääda 100 euro piiridesse. 

Selleks nädalaks valmistusin kohe eriti põhjalikult ette. Tõstsin laupäeval oma kapid tühjaks ja panin kirja kõik nendes hetkel olevad toiduvarud. Nii leidsin ma kaks poolikut poolekilost hernepakki, mitu makaroni pera, mõned ajaületanud jahud ja pudruhelbed, mille plaanin sellel nädalal ära tarbida. 

Segadus minu kappides

Inventuur

Sügavkülmas on mul palju marju ja toormoosi, kuid lihakraami, millest nagu päris süüa teha, oli seal oodatust vähem. Seega pean siiski päris palju materjali juurde ostma. Kõik oleks ju kena ja ma püsiksin ilusti oma eelarves, kui paar päeva tagasi poleks üks jutukas kalamees mulle oma kohadega õue peale ilmunud. "Kulla proua, sa elad ju vaid korra. Ma panen sulle ühe koha " :D No panigi siis ja tegelikult sai sellest väga maitsva õhtusöögi ning jätkus järgmiseks päevakski. Kuid 16 eurot on ikka päris kallis laks. 

Sai veidi korda loodud :)

Sellegipoolest on mul täna veel 20 eurot alles ja püüan siis nädala lõpu mõistlikult hakkama saada. 

Miks ma üldse mässan ikka veel selliste eelarve timmimistega, sest ma usun, et iga selline pisike muutus mõjutab meie eelarvet tegelikult märgatavalt. Kas ma pistan selle paarkümmend lisaeurot iga nädal nahka või panen säästu. Iga nädal 20 eurot, teeb kuus 80 eurot ja kui sellele lisada veel 3 eurot, siis teeks see aastas 1000 eurot säästu. Ookean koosneb väikestest tilkadest, kõrb liivateradest, pikim matk tuhandetest sammudest. Palju väikeseid osi moodustab ühe suure. 

Teine oluline samm, millega veebruaris tegelen, on oma eelarvesüsteemi üle viimine äppi. Tahan sularahaga mässamist veidi vähendada. Mitte sellepärast, et see kuidagi tüütu oleks, vaid eelkõige seetõttu, et ma ei peaks liiga suuri summasid sularaha kodus hoidma. Mõned ümbrikud jäid juba tühjaks ja püüan siis neid summasid äpi abil jälgida. 

Bilance äpp

Eelarve plaani kavatsen kindlalt ka edaspidi teha paberil, sest kõik, mille ma läbi kirjutan, on mul enam teadvustatud nin rohkem silma ees. Selle läbi kirjutamise põhimõtte pärast ei sünkinud ma äppi ka pangaga. Kui ma kirjutan oma kulutused ise äppi, siis ma teadvustan ja saan ka näiteks jälgida, kui palju raha jäi veel antud kategooriasse alles. Kui see toimub aga automaatselt, siis jääb mul ju vaid tagantjärele käsi laiutada, et kuhu see raha küll jälle läks. 

Kui ma endale sobivat äppi otsisin, siis laadisin vähemalt neli tükki alla ning sama kiiresti ka desinstallisin. Minu loogikaga sobis kõige paremini uus Bilance. 

Meie peregi sai täna hommikul "positiivseid" uudiseid. Eks siis ootame ja vaatame, mis ja kuidas edasi. 

Püsige terved ja otsige ikka neid liivateri, millest üks suur rahatarkuste mägi kasvatada!

Elli

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Veidi hirmus on ka

 Head uut aastat!  Olen kaua vaikne olnud, sest detsember oli täiesti hullumeelne kuu töö vallas. Lisaks sellele jäin haigeks ja mu keha lausa nõuab juba ühte korralikku puhkust. Uskumatu, aga ma olen veel täitsa elus. Sel nädalal on vaja mõned sabad kokku tõmmata, mõned "päris" tööpäevad teha (jaanuaris vaid 4 päeva), ülejäänud aeg kodukontoris üks suurem kirjatükk veel enne lahkumist valmis kirjutada. Veebruaris on nii rahulik, et enamasti olen siis 2 nädalat puhanud.  ...ja siis (peaaegu) vaba.  Väike hirm kuulub vist protsessi juurde Kõik seavad uue aasta eesmärke, kuid mina tunnen, et pean end laskma vooluga kaasa viia. Pigem on olulisem tegevusplaan. Millal alustada ettevõtte loomisega? Kui kaua võiksin kodus olla ja plaani pidada? Kas proovida koheselt uues valdkonnas end sisse süüa või kõrvalt ikka praegust valdkonda jätkata?  Mulle on juba hakanud tööpakkumisi tulema ja olen hetkel EI öelnud. Pean end ise ka veidi hullumeelseks, et hetkel erinevatest pakkumistest kee

Pikk teekond iseendasse

 Lugesin eile üht rahapsühholoogiaga seotud raamatut, kus oli veidi kirjeldatud seda, et me kõik oleme sündinud mingisse kogukonda, kus on teatud uskumused raha kohta. Jah, me kõik ilmselt oleme kuulnud neid jutte, kuidas edukad inimesedki arutlevad, et meie kodus räägiti ka, et "raha ei kasva puu otsas" või "meil ei ole selleks raha" vms. Kuid eile seda peatükki lugedes tundus see mulle palju sügavam teema. Inimesed ei järgi niivõrd seda, mida kuulevad, vaid rohkem seda, mida on harjunud nägema ja kogema.  Seega, seal oli kirjas, et kui oled kogukonnas, kus on vähe edukaid inimesi, siis isegi, kui sa püüad sellest välja murda, siis on väga suur oht, et vajud harjumuspärastesse mustritesse tagasi. See tundub mulle kuidagi nii selge ja arusaadav, kuid ma ei suuda seda mõtet nii hästi sõnadesse panna. Isegi praegu, kui minus on eneseusk, et ma olen väärt paremat ja ma olen teel, et seda ka saavutada, siis mu iseenda sisekõne või "sõbralik" vestlus mõne lähed

Liiga hästi?

 Tahad teada, kuidas mu rahaasjadel läheb. Ma arvan et (liiga) hästi läheb, sest meediast tuleb igast väljaandest peaaegu iga päev mõni uudisnupuke selle kohta, kui raske peab olema. Eriti hull oli Ärilehe artikkel, kus pereema peab suutma "vaid" 1000 euroga neljaliikmelise pere ära toita. Ei saagi enam toitu koju tellida ja peab hirmsas Lidli poes käima. Piinlik hakkab midagi sellist lugedes. Mõni kolme lapsega üksikema peab võibolla sellise summaga kõik kulud suutma ära katta. Seega on minul midagi sellist lugedes tunne, et ma ei taha olla sellesse gruppi kuuluv, et ma pigem olen siin teises Eestis edasi. Nii naljakas. Ma ju olen vaeva näinud ja olen selle auga välja teeninud ning mul on palju unistusi, mida soovin ju täita.  Novembris suunasin säästudesse 1082 eurot ning mul on nüüd kolme kuu kulude puhver koos. Müstika. Kui vaadata 2019a jaanuari lõppu, siis oli ju suur pingutus kümmet eurotki kõrvale panna.  Mul on vaja õppida nüüd oma mõtlemist rohkem külluse suunas nüg