Otse põhisisu juurde

Iga lõpp on millegi uue algus

 Nüüd on see siis läbi - lapsel põhikool ja minul suuremat sorti peo korraldamine. Lõpuks kujunes nii, et kõik samas klassis käinud kolm sugulast soovisid lõpupidu ühiselt tähistada ning meie hoov sobis selleks hästi.

Seega tuli planeerida pidu ca 40le inimesele. Rentisime kolme pere peale 5x8m telgi, jagasime ära, kes mida toob ning nii sai taas üks päris uhke pidu maha peetud. 



Polegi veel kõiki numbreid kokku löönud, kuid söök ja jook läks minu eelarvest umbes 200€. Nii olin ma ju ka planeerinud.

Riide teema. Käisime veel päev enne pidu lapsega vesti ostmas. Nii kujunes lõpetaja outfiti lõpphinnaks 226€ (ülikond, triiksärk, lips, kingad, püksirihm, vest). Ülikonna ja valdava osa sinna juurde kuuluvast saime Sepa turust. Vesti ostsime Lõunakeskusest. 

Jalutasime lõunakas poodide vahel. Tundsin, et pean peokleidi alla saama ühe korraliku pesuelemendi. Esialgselt hinnasildilt vaadatud 25€ tundus küll kallis, kuid kuna see oli mugav ja hoidis tüdrukuid kenasti paigas, siis otsustasin selle ikka ära osta. Kassas selgus, et olin vale hinnarida vaadanud ja tegelik hind oli hoopis 30€. Imelik oli loobuda ka ja nii siis minu riiete kulu vaikselt muudkui tõusis. Enne seda olin ostnud uued kingad ja bleiseri (ca 70€ eest). 

Peale vesti ostmist möödusime ühest kleidipoest. Pobisesin moka otsast:"Tegelikult võiks mul ka uus kleit olla." Poiss oli sellega kohe nõus: "Muidugi, muidu teised vaatavad pildilt, et sa oled sama kleidiga (mis venna lõpetamiselgi). Minu järgmise kooli lõpetamisele võid tulla samaga... või ei, siis tuledki selle vanaga, siis ongi jälle teistmoodi."

Nii me siis kahekesi arutades sinna poodi sisse astusime ning 20min hiljem uue kleidiga välja tulime (kulu 50€). Tegelikult on meil sel suvel veel ees ootamas üks pulm ja üks suurem juubel, seega saan nüüd siis kahte kleiti nendeks üritusteks ka kasutada. Minu riided ja soeng lõpupeoks: 185€. Olin lõpuks nii üles löödud, et mees ja vanem poeg ei tundnud mind kohe äragi. "Aa, see ongi meie oma" - ütles poiss isale, kui üle parkla nende poole tippisin. :D  

Lilled 65€ ja lõpetaja kink 110€.

Mina saan siit kokku 786€. Kindlasti oleks saanud ka soodsamalt, kuid mina ja laps jäime väga rahule. See on üks tore mälestus aastateks.

Ma nüüd ei arvutanud siia kuludesse kõike seda, mida ma kodu uuendamiseks tegin. 

Sain lõpuks ometigi endale uue söögilaua ja toolid. Lauale said ostetud uued katted, kodule 2 uut porivaipa, sääsevõrgud, voodikate, mõned kastikesed, kuhu üleliigset träni peita, mõned lilleamplid kodu kaunistamiseks ja ilmselt midagi veel, mis kõik kohe ei meenugi.



Juba 10 päeva enne pidu alustasin suurpuhastusega, sest viimased kuu aega on olnud üks pidev kiire kogu aeg. 

Täna võin öelda, et olen kogu sellest trallist täitsa läbi, aga siiski pigem rahul. 

Suvi on alanud ja peagi hakkab puhkus...pean nüüd oma rahavarud üle vaatama. Mul on plaan oma sõbrannadega üks Pärnu tripp teha, siis on mul 3 hambaarsti aega pandud ning need kaks üritust ka, mida juba eespool mainisin. Nooremal poisil on võimalus Norra minna. Kuna minu eelarves seda arvestatud pole ja nii lihtsalt ei näpista ka, siis peame vaatama, kust üheskoos selleks reisiks lisaraha saada. Osa saab katta lõpupeoks kingitud rahadega, kuid veidi siis tuleb juurde teenida.

Lõputrallist väsinud, aga siiski rahuolev

Elli


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Veidi hirmus on ka

 Head uut aastat!  Olen kaua vaikne olnud, sest detsember oli täiesti hullumeelne kuu töö vallas. Lisaks sellele jäin haigeks ja mu keha lausa nõuab juba ühte korralikku puhkust. Uskumatu, aga ma olen veel täitsa elus. Sel nädalal on vaja mõned sabad kokku tõmmata, mõned "päris" tööpäevad teha (jaanuaris vaid 4 päeva), ülejäänud aeg kodukontoris üks suurem kirjatükk veel enne lahkumist valmis kirjutada. Veebruaris on nii rahulik, et enamasti olen siis 2 nädalat puhanud.  ...ja siis (peaaegu) vaba.  Väike hirm kuulub vist protsessi juurde Kõik seavad uue aasta eesmärke, kuid mina tunnen, et pean end laskma vooluga kaasa viia. Pigem on olulisem tegevusplaan. Millal alustada ettevõtte loomisega? Kui kaua võiksin kodus olla ja plaani pidada? Kas proovida koheselt uues valdkonnas end sisse süüa või kõrvalt ikka praegust valdkonda jätkata?  Mulle on juba hakanud tööpakkumisi tulema ja olen hetkel EI öelnud. Pean end ise ka veidi hullumeelseks, et hetkel erinevatest pakkumistest kee

Pikk teekond iseendasse

 Lugesin eile üht rahapsühholoogiaga seotud raamatut, kus oli veidi kirjeldatud seda, et me kõik oleme sündinud mingisse kogukonda, kus on teatud uskumused raha kohta. Jah, me kõik ilmselt oleme kuulnud neid jutte, kuidas edukad inimesedki arutlevad, et meie kodus räägiti ka, et "raha ei kasva puu otsas" või "meil ei ole selleks raha" vms. Kuid eile seda peatükki lugedes tundus see mulle palju sügavam teema. Inimesed ei järgi niivõrd seda, mida kuulevad, vaid rohkem seda, mida on harjunud nägema ja kogema.  Seega, seal oli kirjas, et kui oled kogukonnas, kus on vähe edukaid inimesi, siis isegi, kui sa püüad sellest välja murda, siis on väga suur oht, et vajud harjumuspärastesse mustritesse tagasi. See tundub mulle kuidagi nii selge ja arusaadav, kuid ma ei suuda seda mõtet nii hästi sõnadesse panna. Isegi praegu, kui minus on eneseusk, et ma olen väärt paremat ja ma olen teel, et seda ka saavutada, siis mu iseenda sisekõne või "sõbralik" vestlus mõne lähed

Liiga hästi?

 Tahad teada, kuidas mu rahaasjadel läheb. Ma arvan et (liiga) hästi läheb, sest meediast tuleb igast väljaandest peaaegu iga päev mõni uudisnupuke selle kohta, kui raske peab olema. Eriti hull oli Ärilehe artikkel, kus pereema peab suutma "vaid" 1000 euroga neljaliikmelise pere ära toita. Ei saagi enam toitu koju tellida ja peab hirmsas Lidli poes käima. Piinlik hakkab midagi sellist lugedes. Mõni kolme lapsega üksikema peab võibolla sellise summaga kõik kulud suutma ära katta. Seega on minul midagi sellist lugedes tunne, et ma ei taha olla sellesse gruppi kuuluv, et ma pigem olen siin teises Eestis edasi. Nii naljakas. Ma ju olen vaeva näinud ja olen selle auga välja teeninud ning mul on palju unistusi, mida soovin ju täita.  Novembris suunasin säästudesse 1082 eurot ning mul on nüüd kolme kuu kulude puhver koos. Müstika. Kui vaadata 2019a jaanuari lõppu, siis oli ju suur pingutus kümmet eurotki kõrvale panna.  Mul on vaja õppida nüüd oma mõtlemist rohkem külluse suunas nüg