Otse põhisisu juurde

Vajan versus tahan

 See teema on minu jaoks järjest keerulisemaks muutunud. Tegelikult ellu jäämiseks vajame me ju üpris vähe: soe tuba, (mingisugune) kõhutäide, veidi riideid igaks hooajaks, võimalust liikuda tööle ja koju (seega meil transport), kui on mõni terviseprobleem, siis kindlasti ka ravimid/arstiabi. Kõik muu jääb ju põhimõtteliselt TAHAN kategooriasse. Samas mulle tundub, et ma saan millestki väga valesti aru ja on veel mingid baasvajadused, mis on olulised ja mida tuleks täita (nt ligipääs infole - internet, tv jms). Selleks, et vaimne tervis püsiks käivad inimesed kontsertidel, sõpradega kohvikus või perega reisil, tegelevad kallite hobidega (nt motosport, tennis, ratsutamine jne).  Nad ostavad endale kauneid asju - ilus kleit või kingad teevad ju ikka tuju heaks. Kuldkett või kõrvarõngad? Uuem käekott? Nutikam telefon? Nii palju, kui ma inimesi olen jälginud, siis me leiame alati sellele põhjenduse, et miks meile just seda väga vaja on. 

....ja siin ongi mul suur segadus, et kust läheb siis piir normaalsete ja ebanormaalsete tahtmiste vahelt. Natuke ennast poputada, on ju normaalne? Ma tunnen, et mul on suur probleem liigselt koonerdada. Eile tegin iseenda jaoks läbi ühe harjutuse. Otsustasin, et panen korvi kõike, mida tavapäraselt keelaksin, et teen ühe sellise emotsionaalse ostukorvi. Mu arvel on ikka mitusada eurot alles - ma ei pea seda kõike ära kulutama, kuid mulle tundub, et olen viimasel ajal taas liigselt piirama hakanud. Külmkapp on nii tühi, nagu oleks iga päev palgapäeva-eelne päev. Tegelikult on ju kõht täis ja söök alati olemas, kuid ei midagi erilist või veidi kallimat.  Seega lubasin siis veidi vabadust, kuid ma olen ikka selline kooner, et käisin ikkagi silmadega kilohindadest üle. Väikestes pakkides viilutatud sink tundus mõttetu raha raiskamisena ning 8€ maksev Ben&Jerrys jäätis ikka ülemõistuse kallis. Ma pole seda elu sees veel proovinudki. 

Suutsin siiski tekitada 44€ ostukorvi, kus sellist "päris süüa" oli võrdlemisi vähe. Korvi rändasid maitsestatud juustukuubikud, krõpsud, dipikaste, sinki, 4 Muahhi, Geisha kommid ja veel nipet-näpet. Mul on kaks tootekategooriat, millele ma ei raatsi kunagi kulutada: maiustused (kommid, küpsised, kohukesed jms) ning alkohol. Need ei ole ju meile hädavajalikud. 

Siis ikka veel see riiete teema. Mustad kingad ja korralik kardigan on kaks asja, mida ma hetkel reaalselt vajan, kuid pigem kogu aeg edasi lükkan ja koomiline on see, et püüan iseennast ja teisi veenda, et mul pole nende jaoks raha, kuid mingil hetkel tabasin, et see jutt on ju täielik pullikaka. Mul jäi septembri lõpus 370€ alles. See kuu on ka veel arvel kopsakas summa. Lisaks sellele on mul veel 95€ sünnipäevaraha alles. Seega mul on raha. 

Jah, mul on vaja praegu maksimaalselt meelerahufondi täita, kuid ma ei pea selleks päris ogaraks minema. Mul on hetkel lausa selline tunne, et vajaksin mõne psühholoogi või nõustaja abi, kes aitaks selle koha mul paremini läbi mõtestada. 

Kõik räägivad, kuidas säästa, kuid ma pole veel leidnud väga head autorit, kes räägiks, kuidas me võiksime kulutad. 

Eile Kaubamajakas ringi uitades, jäi mulle Pepcos ette üks minu jaoks väga armsas toonis ja meeldivast materjalist jõulune laualina (12€). Mis te arvate, kas ma ostsin selle ära? Loomulikult mitte. Kuid ma tegin iseendaga sellise kokkuleppe, et kui ma ikkagi tunnen, et ma võiksin seda omada, siis saan ju ka Tartu Pepcost osta. Ühesõnaga, ma tahtsin veenduda, kas ma tõesti tahan seda või see oli selline emotsioonidel põhinev otsus. 

Peagi jõulud käes on...


Seekord siis sellised mõtted. Ma olen kindel, et ma ei ole ainuke inimene, kellel sellised mured. Kui tundsid ennast ära ja oled mingi hea lahenduse enda jaoks leidnud, siis anna teada. 

Täitsa kooner 

Elli



Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

2022a eesmärgid...kas elu enam ei juhtugi?

 HEAD UUT AASTAT! Edu nõuab pingutust! See ei juhtu niisama ja kogemata. :)  Ei suuda ma ikka ilma teieta. Panin küll oma eesmärgid ka märkmikusse kirja, kuid kuidagi imelik tühi tunne jäi sisse ja seepärast kirjutan nad siia ka välja.  1. Minu selle aasta kõige suurem eesmärk on loomulikult osta laenuvabalt uuem auto. Praeguseks on minu autofondi kogunenud juba 2600 eurot. Plaan on kokku saada 4000 ning loodan kuni 1000 eurot saada vana auto müügist. Mul on lähiajal saada mõned lisatasud ning siis proovin iga kuu vähemalt 150 eurot kõrvale panna. Seega ise unistan sellest, et saavutan selle eesmärgi hiljemalt maiks, kuid kui elu mõne kaika kodaratesse sätib, siis ehk aasta lõpuks on ikka olemas.  2. Kui ma saan auto kevadel ostetud, siis soovin aasta lõpuks meelerahufondi täiendada vähemalt 2000 euroni. Praegusel hetkel olen meelrahufondi maksed peatanud ja boostin autofondi. Peale autoostu saan vabanevad kogumissummad suunata taas meelerahufondi.  3. Koduga seotult on mul kaks kindla

Miks mõned säästunipid ei toimi?

 Ajakirjadest võib lugeda mõnikord "toredaid" nippe, kuidas säästa ja siis sa loed ja mõtled, et kellele need küll kirjutatud on. Mõned neist on lihtsalt minu jaoks täiesti sobimatud. Toon mõned näited, mis ei ole mind kõnetanud või on pannud õlgu kehitama: - ära käi restoranis, baaris - ära telli valmistoitu koju - ära osta iga päev lattet,  - lõpeta oma Spotify vms tellimus, kui sa seda ei kuula  - ära sõida taksoga - ära maksa spordiklubile, kui sa seda teenust ei kasuta No kõik on väga loogiline, kuid ma saan siit null eurot lisasäästu, sest ma ei teegi nendest ühtki asja. No ühe latte olen endale kuus ikka lubanud (kokkuhoid 1.80 - ei tundu piisavalt ahvatlev, et sellest loobuda). Säästunipp: käi kohvikus siis, kui sõbrannal on sünnipäev  ja ta teeb sulle välja :)  Siis on need väga loogilised soovitused:  - hoia oma kulutustel silma peal. Kuid tihtipeale ei anta piisavalt head juhist, kuidas seda siis täpselt teha.   - säästa ehk pane osa raha kõrvale palgapäeval. See t

Taas toidust ja eelarvest

Toit on ju päris suur osa meie enamuse eelarvest. Mina siis otsustasin toidukuul taas oma toidukulusid enam kontrolli alla saada, sest mulle tundus, et oleme veidi liigselt laristama hakanud. Tegelikult on ju ajuvaba pool oma palgast lihtsalt nahka pista. Tervislikum tuleb vähem ja normaalsemaid asju süüa.  Seega oleme taas liitunud kavaga, millest tervislikumaid toite valida ning ma alustasin sel kuul järjepidevamalt nädalamenüüde koostamist. Läheb siis teine nädal ja tundub, et päris edukalt. Kui eelmisel nädalal kahte väljas söömist (kogukulu 12€) mitte arvestada, siis kulutasin nädalaga toidule 95 eurot. Eesmärk on jääda 100 euro piiridesse.  Selleks nädalaks valmistusin kohe eriti põhjalikult ette. Tõstsin laupäeval oma kapid tühjaks ja panin kirja kõik nendes hetkel olevad toiduvarud. Nii leidsin ma kaks poolikut poolekilost hernepakki, mitu makaroni pera, mõned ajaületanud jahud ja pudruhelbed, mille plaanin sellel nädalal ära tarbida.  Segadus minu kappides Inventuur Sügavkülma