Otse põhisisu juurde

Pühapäevased pannkoogid ja peretüli.

Kena hommikut!
Mul see paraku nii kena ei olnud, sest julgesin Härraga meie rahaasju arutada ja püüdsin prioriteete paika panna.
Alguse sai jutt sellest, et H arutles  et ta pole juba mitu nädalat tilkagi alkoholi ostnud ja mina siis sellepeale, et ma panin veebruarikuu eelarvesse küll 30-40 alkokuludeks...uups, see oli üks suur viga.
"Mis minu alkoholi joomine sinusse puutub?" " Ei puutugi. Ma tegin eelarvet ja tahtsin kõik kuluallikad kirja panna."
Nojah...siis tuli välja, et minu auto tagumised rehvid ei pea seda talve vastu ja vajavad kiiremas korras väljavahetamist 😣 Nii see elu kogu aeg juhtub ja minu plaanidele end vahele segab.
Kuna mul on ju veidi pliidiraha kogunenud, siis ütlesin (ise mõttes ohates), et mul on raha olemas, ja eks tuleb siis minna ja ära osta.
Kuid siis läks teema järelmaksudele. Püüdsin selgitada, et ma ei soovi elektripliiti kindlalt järelmaksu peale osta. Baaahhhh.....siis tuli välja, et meil on vaja mõlemal autol ka suverehve uuendada. Peale selle sain teada, et elektripliidita on ka võimalik paar kuud elada, sest meil on ju puupliit. Kammmoooonnn!!!! Ma ei hakka hommikuse pudru või omleti pärast pool tundi varem ärkama ja pliiti kütma. Pealegi, kes tahab suvekuumuses pliiti kütta ja ahjutoitudest peaksin siis ju täielikult loobuma....ja siis tegin ma teise suure vea. Ta sai hiljuti akenderaha kokku ja tellisime uued aknad ära (need, millega hetkel veidi kiirem)....ja ma julgesin poetada, et minu jaoks on elektripliit igapäevaselt vajalikum, kui need aknad. Seepeale sain teada, et asi on juba nii hull, et võib ju kile ka ette panna ( see oli loomulikult ilmselge liialdus).
Igatahes jäime eraldi arvamustele ja ma saan aru, et see kõik on siiski palju keerulisem kui arvasin, kuid ma ei heida meelt. Mul on minu kindel igakuine summa ja ma saan selles oma korrektuure teha. Las temal olla omad rahad ja omad plaanid, sest see pole väärt tüli üles kiskumiseks.
Vähemalt pannkoogid said head ja kopsakad


Panin selle siia kirja, et veidi auru välja lasta ning samas ka veidi selgitamiseks, et meil on pigem eraldi rahakotid. Lisan veel sellegi, et üldiselt on meil ikka harmooniline kooselu, kuid maja on mehe jaoks nagu kinnisidee või väike laps, kelle eest peab hoolitsema. Las siis olla nii. Pool mehe palgast liigub niikuinii minu arvele ja sellest tegelikult esialgu piisabki.

Hetkel veidi nördinud, kuid endiselt lootusrikas
Elli


Kommentaarid

  1. Ma samuti nö üksinda säästmis-rahamajandamispaadis :). Mees elab põhimõtte "elan päev korraga ja raha nagunii tuleb ja läheb" järgi. Vahel ei ole kerge aga üritan ikka positiivseks jääda ja endal igapäevaselt kindel siht ja eesmärgid mõttes.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tänud kommentaari eest! Me ei ole kumbki laristaja tüüpi. Meie probleem selles, et peame erinevaid asju oluliseks. Tema maja, autosid ja tööriistu, mina kodumasinaid, sisustust ja laste asju...mõnes mõttes on see ju isegi loogiline. :)

      Kustuta
  2. Kaks päeva on veel minna. Ootan kolmapäevani ära, siis teen täpsema ülevaate. ;)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Veidi hirmus on ka

 Head uut aastat!  Olen kaua vaikne olnud, sest detsember oli täiesti hullumeelne kuu töö vallas. Lisaks sellele jäin haigeks ja mu keha lausa nõuab juba ühte korralikku puhkust. Uskumatu, aga ma olen veel täitsa elus. Sel nädalal on vaja mõned sabad kokku tõmmata, mõned "päris" tööpäevad teha (jaanuaris vaid 4 päeva), ülejäänud aeg kodukontoris üks suurem kirjatükk veel enne lahkumist valmis kirjutada. Veebruaris on nii rahulik, et enamasti olen siis 2 nädalat puhanud.  ...ja siis (peaaegu) vaba.  Väike hirm kuulub vist protsessi juurde Kõik seavad uue aasta eesmärke, kuid mina tunnen, et pean end laskma vooluga kaasa viia. Pigem on olulisem tegevusplaan. Millal alustada ettevõtte loomisega? Kui kaua võiksin kodus olla ja plaani pidada? Kas proovida koheselt uues valdkonnas end sisse süüa või kõrvalt ikka praegust valdkonda jätkata?  Mulle on juba hakanud tööpakkumisi tulema ja olen hetkel EI öelnud. Pean end ise ka veidi hullumeelseks, et hetkel erinevatest pakkumistest kee

Pikk teekond iseendasse

 Lugesin eile üht rahapsühholoogiaga seotud raamatut, kus oli veidi kirjeldatud seda, et me kõik oleme sündinud mingisse kogukonda, kus on teatud uskumused raha kohta. Jah, me kõik ilmselt oleme kuulnud neid jutte, kuidas edukad inimesedki arutlevad, et meie kodus räägiti ka, et "raha ei kasva puu otsas" või "meil ei ole selleks raha" vms. Kuid eile seda peatükki lugedes tundus see mulle palju sügavam teema. Inimesed ei järgi niivõrd seda, mida kuulevad, vaid rohkem seda, mida on harjunud nägema ja kogema.  Seega, seal oli kirjas, et kui oled kogukonnas, kus on vähe edukaid inimesi, siis isegi, kui sa püüad sellest välja murda, siis on väga suur oht, et vajud harjumuspärastesse mustritesse tagasi. See tundub mulle kuidagi nii selge ja arusaadav, kuid ma ei suuda seda mõtet nii hästi sõnadesse panna. Isegi praegu, kui minus on eneseusk, et ma olen väärt paremat ja ma olen teel, et seda ka saavutada, siis mu iseenda sisekõne või "sõbralik" vestlus mõne lähed

Liiga hästi?

 Tahad teada, kuidas mu rahaasjadel läheb. Ma arvan et (liiga) hästi läheb, sest meediast tuleb igast väljaandest peaaegu iga päev mõni uudisnupuke selle kohta, kui raske peab olema. Eriti hull oli Ärilehe artikkel, kus pereema peab suutma "vaid" 1000 euroga neljaliikmelise pere ära toita. Ei saagi enam toitu koju tellida ja peab hirmsas Lidli poes käima. Piinlik hakkab midagi sellist lugedes. Mõni kolme lapsega üksikema peab võibolla sellise summaga kõik kulud suutma ära katta. Seega on minul midagi sellist lugedes tunne, et ma ei taha olla sellesse gruppi kuuluv, et ma pigem olen siin teises Eestis edasi. Nii naljakas. Ma ju olen vaeva näinud ja olen selle auga välja teeninud ning mul on palju unistusi, mida soovin ju täita.  Novembris suunasin säästudesse 1082 eurot ning mul on nüüd kolme kuu kulude puhver koos. Müstika. Kui vaadata 2019a jaanuari lõppu, siis oli ju suur pingutus kümmet eurotki kõrvale panna.  Mul on vaja õppida nüüd oma mõtlemist rohkem külluse suunas nüg