Otse põhisisu juurde

Pühapäevased pannkoogid ja peretüli.

Kena hommikut!
Mul see paraku nii kena ei olnud, sest julgesin Härraga meie rahaasju arutada ja püüdsin prioriteete paika panna.
Alguse sai jutt sellest, et H arutles  et ta pole juba mitu nädalat tilkagi alkoholi ostnud ja mina siis sellepeale, et ma panin veebruarikuu eelarvesse küll 30-40 alkokuludeks...uups, see oli üks suur viga.
"Mis minu alkoholi joomine sinusse puutub?" " Ei puutugi. Ma tegin eelarvet ja tahtsin kõik kuluallikad kirja panna."
Nojah...siis tuli välja, et minu auto tagumised rehvid ei pea seda talve vastu ja vajavad kiiremas korras väljavahetamist 😣 Nii see elu kogu aeg juhtub ja minu plaanidele end vahele segab.
Kuna mul on ju veidi pliidiraha kogunenud, siis ütlesin (ise mõttes ohates), et mul on raha olemas, ja eks tuleb siis minna ja ära osta.
Kuid siis läks teema järelmaksudele. Püüdsin selgitada, et ma ei soovi elektripliiti kindlalt järelmaksu peale osta. Baaahhhh.....siis tuli välja, et meil on vaja mõlemal autol ka suverehve uuendada. Peale selle sain teada, et elektripliidita on ka võimalik paar kuud elada, sest meil on ju puupliit. Kammmoooonnn!!!! Ma ei hakka hommikuse pudru või omleti pärast pool tundi varem ärkama ja pliiti kütma. Pealegi, kes tahab suvekuumuses pliiti kütta ja ahjutoitudest peaksin siis ju täielikult loobuma....ja siis tegin ma teise suure vea. Ta sai hiljuti akenderaha kokku ja tellisime uued aknad ära (need, millega hetkel veidi kiirem)....ja ma julgesin poetada, et minu jaoks on elektripliit igapäevaselt vajalikum, kui need aknad. Seepeale sain teada, et asi on juba nii hull, et võib ju kile ka ette panna ( see oli loomulikult ilmselge liialdus).
Igatahes jäime eraldi arvamustele ja ma saan aru, et see kõik on siiski palju keerulisem kui arvasin, kuid ma ei heida meelt. Mul on minu kindel igakuine summa ja ma saan selles oma korrektuure teha. Las temal olla omad rahad ja omad plaanid, sest see pole väärt tüli üles kiskumiseks.
Vähemalt pannkoogid said head ja kopsakad


Panin selle siia kirja, et veidi auru välja lasta ning samas ka veidi selgitamiseks, et meil on pigem eraldi rahakotid. Lisan veel sellegi, et üldiselt on meil ikka harmooniline kooselu, kuid maja on mehe jaoks nagu kinnisidee või väike laps, kelle eest peab hoolitsema. Las siis olla nii. Pool mehe palgast liigub niikuinii minu arvele ja sellest tegelikult esialgu piisabki.

Hetkel veidi nördinud, kuid endiselt lootusrikas
Elli


Kommentaarid

  1. Ma samuti nö üksinda säästmis-rahamajandamispaadis :). Mees elab põhimõtte "elan päev korraga ja raha nagunii tuleb ja läheb" järgi. Vahel ei ole kerge aga üritan ikka positiivseks jääda ja endal igapäevaselt kindel siht ja eesmärgid mõttes.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tänud kommentaari eest! Me ei ole kumbki laristaja tüüpi. Meie probleem selles, et peame erinevaid asju oluliseks. Tema maja, autosid ja tööriistu, mina kodumasinaid, sisustust ja laste asju...mõnes mõttes on see ju isegi loogiline. :)

      Kustuta
  2. Kaks päeva on veel minna. Ootan kolmapäevani ära, siis teen täpsema ülevaate. ;)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Säästufondid

 Olen juba mõnda aega tahtnud kirjutada minu jaoks väga hästi toiminud süsteemist, mis aitas mind välja palgapäevast palgapäevani hädavaevu toime tulemise nõiaringist. Tänu ümbrikumeetodile olid minu eelarves olevad kategooriad jagatud reaalseteks rahaümbrikuteks. Iga kuu lisasin sinna mingi summa ning kuu lõpus sain otsustada, kas panen selle summa suuremasse säästu või jätan samasse ümbrikusse/kategooriasse alles.  Mul hakkasid selviisil tekkima tasapisi igas kategoorias minisäästud (neid nimetatakse ka sinking funds).  Tänu sellele jäin ma iga kuu paremini eelarvesse ning samas hakkasid tekkima väikesed lisasäästud.  Näiteks riiete kategooriasse lisan ma enamasti 30-50 eurot. Seega võis paari-kolme kuuga sellesse kategooriasse koguneda juba ligi 100€. Kui samal ajal hoida pilku peal oma garderoobil ning jalatsite riiulil, saab kenasti teha plaane, millal ja milleks see raha kulutada. Mina kulutasin sel kevadel lapse lõpupeoks kleidi ja uute jalanõude ostmiseks. Kui on teada, et mõni

Liiga hästi?

 Tahad teada, kuidas mu rahaasjadel läheb. Ma arvan et (liiga) hästi läheb, sest meediast tuleb igast väljaandest peaaegu iga päev mõni uudisnupuke selle kohta, kui raske peab olema. Eriti hull oli Ärilehe artikkel, kus pereema peab suutma "vaid" 1000 euroga neljaliikmelise pere ära toita. Ei saagi enam toitu koju tellida ja peab hirmsas Lidli poes käima. Piinlik hakkab midagi sellist lugedes. Mõni kolme lapsega üksikema peab võibolla sellise summaga kõik kulud suutma ära katta. Seega on minul midagi sellist lugedes tunne, et ma ei taha olla sellesse gruppi kuuluv, et ma pigem olen siin teises Eestis edasi. Nii naljakas. Ma ju olen vaeva näinud ja olen selle auga välja teeninud ning mul on palju unistusi, mida soovin ju täita.  Novembris suunasin säästudesse 1082 eurot ning mul on nüüd kolme kuu kulude puhver koos. Müstika. Kui vaadata 2019a jaanuari lõppu, siis oli ju suur pingutus kümmet eurotki kõrvale panna.  Mul on vaja õppida nüüd oma mõtlemist rohkem külluse suunas nüg

Pealkirjata lugu :D

 September sai läbi ja suur oli minu üllatus, kui lõpetasin selle 341 euroga pangaarvel. Tegelikult oli vaba kuluraha alles isegi 371€, sest rahakotis oli veel alles 30€ toiduraha.  Ära said ju peetud kõik sünnipäevad. Pulmast pidin küll haiguse tõttu loobuma, kuid kingitus ootab pruutpaariga kokku saamist. Eelarvesse ei olnud arvestatud raha, mis kulus ravimitele, kuid ilmselt samal ajal tuli kokkuhoid kütusekuludelt, sest ma ei sõitnud kaks nädalat eriti kuhugi. Kuna mulle tundus kuu alguses kõike nii palju ja raha peale puhkust pigem väga täpselt, siis olen igatahes ise küll väga üllatunud.  Me siin saime vahepeal taas koroonaga pihta. Muidu polnudki seekord väga hull, kuid mul oli probleeme, et köha lahtisemaks saada. Jõin aga meega teed, sõin igasugu tablette sisse, aurutasin ja tegin sinepi ja meeplaastreid. Lõpuks oli kõige suuremaks abimeheks ikkagi saun. Aururohke leil ning ma ei tea, kas see ka aitas, aga igatahes hõõrusin end igaks juhuks ka veidi soolaga kokku.  Kes nüüd mi