Otse põhisisu juurde

Need numbrid ajavad mul pea sassi...

Tere taas!

Tore oli teada saada, et selline teemapüstitus paljudele korda läheb. Ma imetlesin juba eelmisel aastal Kogumispäeviku sõbralikku õhkkonda.
...aga nüüd siis nende numbrite juurde.
Meie sissetulekud:
Minu palk, mis on suht miinimumi lähedane,
mehe palk.
Lastetoetus 120 eurot ja minu osalise töövõime toetus.

Mina majandan 1300 euroga.
See jaguneb väikeste kõikumistega siia-sinna umbes nii:
450 eurot arved (sh nii laenud kui kommunaalid)
70 eurot lastele söögi- ja taskurahaks (jaguneb tegelikult 10/60)
kuni 100 eurot pean arvestama kütuserahaks
400 eurot söök, majapidamistarbed ja lemmikloomade söök
ca 150 eurot arvestan muudeks kulutusteks (ravimid, riided, sünnipäevad, üritused, jm nö pudi-padi)
ning siis jääbki 130 eurot kõrvale panemiseks (50 krediitkaardile, 50 elektripliidi jaoks, 20 meelerahufond ja 10 eurot lapse kogumisfondi).
Mees maksab osa arveid ja talle peab jääma kütuseraha, veidi jooskvate kulude raha ning võimalusel paneb ta osa raha remondifondi. Tema kanda on enamasti  ka autode remondikulud.


Kes nüüd viitsis hoolega need numbrid üle käia, see märkas isegi juba mõndagi, aga kirjutan siiski siia ka mõned mõtted veel välja, mis seoses teie vastustega tekkisid.
1. Kas lapsele 1000 eurot koguda on hetkel mõistlik?
Lastele sai tehtud aastaid tagasi kogumisarved. Alguses suutsin ise sinna ca 100 eurot koguda, kuid masu ajal jäi abikaasa aastaks töötuks ja iga sent oli vägagi arvel ning siis jätsin kogumise pooleli, kuid meie laste tore vanaema soovis lastele iga kuu 5 eurot taskuraha maksta ja palusin tal teha need maksed laste kogumisarvele. Seega on mitu aastat sinna juba vaikselt kogunenud, kuid mina ise võtsin muudkui hoogu, et hakkan ise lisa maksma, kuid sobivat aega ei paistagi tulevat. Kahe aasta pärast on laps juba 18 täis. Seetõttu otsustasingi lasteraha tõususumma (10 eurot) sellele arvele suunata. See kümnekas on ülilihtne niisama ära kulutada, kuid kahe aasta pärast on sellest saanud 240 eurot ja kuna vanaema otsekorraldus ka endiselt kehtib, siis peakski olema võimalik lapsele koguda kokku vähemalt 800, kui olukord peaks paremaks muutuma, siis kuni 1000 eurot. Minu arust täiesti mõistlik plaan, sest ega mul kahe aasta pärast elu alustavale noorele ka kuskilt ju nii äkki neid sadu eurosid võtta ole. See pole niisama kingituseks. Auto on meie piirkonnas hädavajalik tarbeese, siis saab poiss ise liikuma ja ei sõltu enam nii palju meist.
Arvatavasti suudab poiss ka ise selleks ajaks midagi kõrvale panna, sest ta käib  aegajalt juba niikuinii juhutöödel. Näiteks sügisvaheajal teenis endale ise taskuraha, sest minu iganädalane 10 eurot õhtusöökideks, jäi talle veidi väheseks, kuid ta ei nurisenud kordagi selle üle, vaid leppis olukorraga.

2. Ma tean küll, et järelmaksud on pahad..... teema on siis see, kas panna kogu elu seisma ja keskenduda ainult järelmaksude ja kõrge instressiga krediitkaardi kiirele tagasimaksmisele???? Vot see ongi koht, kus minu mõistus ei suuda loogikat leida. Mul on lihtsam maksta ca 30 euri intressideks (see siis väiksemate laenude intresside kogusumma), kui pingutada lisaks laenudele iga kuu nt 100-200 eurot tagasimaksta või koguda ja siis tagasi maksta. Ma mõistan, et intressiraha jääks siis ju mulle alles, kuid selleks ajaks, kui ma ühe laenu korda saan, on ju hulga raha maha tiksunud ja reaalne võit võibolla 40-50 eurot. Kui keegi aitaks mul selle teema puust ja punasena selgeks teha, et miks see on nii oluline (milline on minu võit) või kuidas teha nii, et muu elu sellest seisma ei jääks ja liigselt ei kannataks, siis oleksin ülimalt tänulik.
Kui ma keskenduksin ainult laenude tagasimaksmisele, siis poleks mul ju ikkagi uute asjade järelmaksuvabalt ostmiseks mingit võimalust. Minu elektripliit oleks vajanud välja vahetamist juba vähemalt pool aastat tagasi, sest tema ahjuuksel on klaas katki ning keraamilise plaadi osa on paaril korral lühisesse läinud ning pauku teinud, nii et tulejutt taga. Peagi võib üles öelda ka 17a vana külmkapp, uriseb ja ägiseb teine aegajalt juba kummaliselt. Seega pean ka sellele juba praegu hakkama mõtlema. Uue köögimööbli või muude selliste mitte nii hädavajalike asjade peale ei julge hetkel mõteldagi, sest soovin sellest "nokk kinni, saba lahti" olukorrast tasapisi välja astuda.
EDIT: Kahte esimest punkti võrreldes saan ka ise aru, et siin on viga sees. Lapsele kogumishoiusele maktses või söögiraha andes on 10 eurot minu jaoks suur raha, kuid samas laenu intressidest rääkides mõtlen, et mis see 30 eurot ikka enam muudab. See ongi koht, millega vaja lähiajal tegeleda. Leida mõistlik tasakaal, kuidas vältida edaspidiseid laene, kuid samas saada praegustest kohustustest kiiremini lahti.

3. Kas jätta hetkel maja korrastamine ootele? Remondifond on minu arust ülioluline, sest hetkel on osa aknaid veel nõukaaegsed ja lasevad sõna otses mõttes tuult läbi ning maja ainsaks küttekehaks on vaid truubiga pliit (ühes toas on lisaks õhksoojuspump, mida me igapäevaselt ei pea kasutama). Õnneks on maja suht hästi soojapidav, kuid krõbedamat talve me selviisil üle ei elaks või noh elaks vast ikka, sest olen lapsena elanud mõned talved majas, kus oli hommikuks ämbris vesi ära jäätunud, aga tänapäeval oleks see vist väga ebanormaalne juba. Seega peame tasapisi maja soojemaks muutmisega tegelema.

Lõin kõik numbrid paberile ja sealt vaatas vastu valus  ca 1400 eurot intresse aastas, kuid suurema osa sellest numbrist moodustab kodulaen ja kodu renoveerimiseks võetud väikelaen, mille korraga äramaksmine tundub hetkel täiesti ulmeline, kuid võibolla, kui ma rahatargemaks saan, siis on see juba lapsemäng.

Tänan toreda eelarvetabeli eest! Mul on kindel plaan vähemalt veebruaris eelarve paika panna, kõik kulud kokku lüüa ning vaadata, kas olen oma umbes-täpselt arvutustega väga puusse pannud ja ehk annab veel ühtteist kohendada ja paremaks muuta.

Tasa sõuad, kaugele jõuad!

Kui liiga tasa sõuad, siis pidavat aerud ära mädanema :P

Kommentaarid

  1. Äkki leiad siit mõne nipi https://financer.com/ee/saastmine/nouanded-saastmiseks/

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Tere! Mina olen Elli. Olen neljakümnendates kahe toreda teismeeas kuti ema ja ühe toreda mehe naine. Meie peres on ka kaks vahvat neljajalgset, kes vajavad süüa ja suurel hulgal tähelepanu. Ma elan Lõuna-Eestis ühes väikeses külakeses. Oma maja saime alles mõned aastad tagasi. Meie elu sõltub täielikult isiklikust transpordist, seetõttu on meie peres kaks autot (vanuses 10+ aastat). Nüüd siis põhilise juurde. Olen jälginud huviga facebookis Kogumispäeviku tegemisi ja mul on tunne, et mul on väga palju õppida, et saada rahatargaks. Minu lapsepõlves oli raha alati vähe. Enne palgapäeva oli vanematel rahad tihtipeale täiesti otsas. Pidime mõned aastad üle elama aja, kui üks vanematest oli töötu. Sõime siis põhiliselt kartulit, piima ja muna, mis tulid sel ajal oma põllult-laudast. Uusi asju osteti harva, riided tulid enamasti taaskasutusest või tuttavatelt. Mul on tunne, et minu sees on uskumused, et raha ongi alati vähe või puudu. Vaatamata nendele uskumustele, mis lapseeast kaasa o

Kaoses ei ole korda

Tere taas! Sain ühe kirja, kus üks blogi jälgija andis teada, et ei jõua minu tegemistel instagrammis silma peal hoida ja sooviks väga teada, kuidas mul läheb ning et võiksin ikkagi ka blogisse endast mõnikord veidigi teada anda. Mõistan, et tõesti ei peakski keegi 24/7 kellegi elu jälgides internetis istuma. Seega teen siis siia ka üle pika aja ühe väikese kokkuvõtte.  Tillu kohvikus Olen ikka veel töötu ja see on minu vaba valik. Käisin sügisel alustava ettevõtja koolitusel ning tundsin, et väsisin pikkadest koolituspäevadest ikka veel liiga kiiresti ära.  Seetõttu sain aru, et vajan veel veidi aega, et taastuda. Saan mõned kuud töötuhüvitist ning seega ei ole mul rahaliselt vaja väga palju sellele mõelda, kuidas me igakuiselt hakkama saame.  Ma ju ei tea, kas või millal mu elus enne pensionit veel nii vaba perioodi enam tuleb. Seega püüangi sellest nüüd siis viimast võtta. Kui hüvitis läbi saab, siis saan vajadusel sügiseni veel vabalt kodune olla.  Peamiselt tegelen hetkel siis kod

PAUS või siiski selle peatüki lõpp

Tunnen, et olen selle loo alguse Ellist nii kaugele liikunud, et see poleks nagu enam minu lugu. Seepärast ei leia ka enam piisavalt motivatsiooni, et siia midagi kirjutada.  Minu elus on hetkel lehe keeramise hetk ning sooviksin alustada uut peatükki võimalikult puhtalt lehelt. Loomulikult liiguvad sellesse kaasa eelmistest peatükkides õpitud tarkused, kuid see on ikkagi täiesti uus ja juba hoopis teine lugu.  Kui sattusid siia, sest soovid teada, kust või kuidas ühte rahatarkuse teekonda alustada, siis palun liigu selle blogi algusesse ning loe läbi 2019a postitused. Loodetavasti saad sealt indu, et ka ise väikeste sammudega alustada.  Kui soovid aga minu praegustest tegemistest veidi rohkem teada saada, siis oled oodatud jälgima mind instagrammi: elli_the_saver kontole. Rahatargemat teekonda soovides Elli Teel järgmise käänakuni :)