Otse põhisisu juurde

Viis viimast...

...eurot sai täna poodi viidud. Tegelikult, kui täpne olla, siis oli rahakotis 6 eurot ja 43 senti. See on siis see, mis oligi toidurahaks planeeritud. Võttis ikka veidi oigama küll, kui nägin tomati kilohinda - 2.99. Kuid mul oli paari tomatit ja jääsalatit väga vaja. Lisaks sellele rändas korvi kolm piima ja kilojagu poola õunu. Arve kokku: 5.77....huuhhh hakkama sain.
PS. Üks pisike emotsiooniost oli ka - väike Milky Way šokolaad, mille salaja ise ära sõin. Ma pole eriline magusasõber, aga kui mul juba magusaisu on, siis ikka täiega.
Igatahes saab jaanuarikuu eelarve mõttes lõppenuks pidada.
Ma ei teagi nüüd, kas mul läks hästi või halvasti. Püsisin hästi söögieelarves. Teiseks, lõpetan kuu 21euroga oma pangakontol. See rändab homme meelerahufondi, aga samas mõtlen, et see on veidi petukas, sest ma olen näiteks lükanud uude kuusse kahe elektripirni ostmise, mis mõni päev tagasi läbi läksid, laps tahtis deodoranti ja ma ei raatsinud osta, palusin kannatada või siis oma raha eest osta😶....ausalt ka, see pole normaalne ja mul oli pärast endal ka mõnda aega piinlik.
Need paganama rehvid on mul endiselt vahetamata, sest kolme kuuga kogunenud pliidirahast kahe kuu jagu tagasi võtta on nii valus. Nii ma siin uisutan Rally Estonia radadel poolenisti külg ees, sest tagumistel rehvidel pole eriti pidamist. Hea, et tee ääres on suured vallid, need peavad suurema hoo kinni, kui vaja 😝.....Eks pean selle ostu ikka lähiajal ette võtma. Pole raatsinud ekstra selleks linna sõita. Otsin lihtsalt põhjuseid,et raha mitte välja käia.
Suurte külmadega pidi teine pool oma eelarvest korraliku summa uue autoaku ostmiseks loovutama, see mõjutab kahjuks ka uut kuud.
Nüüd siis veebruarist. Eelkõige saab see olema siis eelarvestamise kuu ehk siis kõik eeldatavad tulud ja kulud on kenasti tabelisse kantud ja vaatab, mis tarkus kuu lõpuks välja tuleb. Kindel plaan on jätkata toidukulude kontrolli all hoidmisega ja seekord siis juba kohe kuu esimesest päevast alates. Ei mingeid emotsioone või "palgapäeva puhul ju ikka veidi võib" nõrkushooge. Kuu söögieelarve on 300 eurot, majapidamisvahenditele lisasin eraldi igaksjuhuks 20 eurot. Kui kõik hädavajalikud kulutused kokku lüüa, siis jääb veel ettenägematuteks juhtumisteks veidi üle 100 euro (seda siis kalli kaasaga kahepeale). Seega loodame, et ei mingeid üllatusi....hahahaa.....lootus on lollide lohutus vms. :P
Aga kui ei looda ka, siis on ikka täitsa jamasti.
Tegelikult peaks veebruar tooma mõned lisasissetulekud, kuid neid ei osanud ma hetkel eelarvesse kirja panna ja tuludeklaratsioonirahad on paraku juba vägagi etteplaneeritud ja nendest igapäevaseks eluks või kõrvalepanemiseks hetkel midagi arvatavasti eriti üle ei jää ehk mingi paarkümmend eurot ja see raha tuleb ju niikuinii päris kuu lõpus.
Ühesõnaga, nagu isegi aru saite, siis ei ole ma hetkel eriti optimistlik. Eelarve ütleb, et pean olema kokkuhoidlik, et kuu lõpuni kenasti toime tulla. Igaksjuhuks mainin, et raha suunamine krediitkaardi tagasimaksmisse, meelerahufondi ja elektripliidi kogumisse, on kõik kenasti eelarves kirjas ja loodetavasti ei pea ma neid rahasid sel kuul näppima (rehvide uuendus siis välja arvata).

Arutlusteemaks võiks olla paremini otsotsaga kokku tulemine, millised nipid teid on aidanud või võibolla mõni tore edulugu, kuidas olete sellisest olukorrast lõpuks välja suutnud rabeleda.

Veidi murelik, kuid siiski sihikindel
Elli



Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Mida sa edasi tegema hakkad?

See on küsimus, mida kuulen iga kord, kui kodust nina välja pistan. "Ma veel päris täpselt ei tea" - on minu vastus. See tundub nii mõnelegi ehmatav, et kuidas nii saab.  Kõigepealt pean ma puhkama. Nagu päris päriselt tegelema asjadega, mis lõõgastavad, teevad rõõmu ning annavad vaimule täieliku puhkuse. Ma olen end ühest kohast vabaks võtnud ja mul oleks võimalus kohe tormata uutesse seiklustesse, kuid ma tean, et mu vaim vajab restarti.  Kes mulle instagramis kaasa elavad, need võibolla märkasid ka storysid, kus ühel hetkel rõõmustasin saabunud vabaduse üle ja juba järgmisel hetkel oli mu rõõm asendunud masendusega, sest üks kohustus, mis nõuab mitmeid tunde pingutust, kukkus kolinal kaela. Ja nii ma siin ootan ikka veel, et oleksin ükskord ometigi vaba ja saaksin nautida suve ja oma kodus toimetamist või ka veidi ringi reisimist.  Reisimisega seoses juhtus kogemata nii, et mu reisifond sai kiiremini täis, kui oleksin osanud oodatagi. Sain veel viimased lisatasud kätte ja

PAUS või siiski selle peatüki lõpp

Tunnen, et olen selle loo alguse Ellist nii kaugele liikunud, et see poleks nagu enam minu lugu. Seepärast ei leia ka enam piisavalt motivatsiooni, et siia midagi kirjutada.  Minu elus on hetkel lehe keeramise hetk ning sooviksin alustada uut peatükki võimalikult puhtalt lehelt. Loomulikult liiguvad sellesse kaasa eelmistest peatükkides õpitud tarkused, kuid see on ikkagi täiesti uus ja juba hoopis teine lugu.  Kui sattusid siia, sest soovid teada, kust või kuidas ühte rahatarkuse teekonda alustada, siis palun liigu selle blogi algusesse ning loe läbi 2019a postitused. Loodetavasti saad sealt indu, et ka ise väikeste sammudega alustada.  Kui soovid aga minu praegustest tegemistest veidi rohkem teada saada, siis oled oodatud jälgima mind instagrammi: elli_the_saver kontole. Rahatargemat teekonda soovides Elli Teel järgmise käänakuni :) 
Tere! Mina olen Elli. Olen neljakümnendates kahe toreda teismeeas kuti ema ja ühe toreda mehe naine. Meie peres on ka kaks vahvat neljajalgset, kes vajavad süüa ja suurel hulgal tähelepanu. Ma elan Lõuna-Eestis ühes väikeses külakeses. Oma maja saime alles mõned aastad tagasi. Meie elu sõltub täielikult isiklikust transpordist, seetõttu on meie peres kaks autot (vanuses 10+ aastat). Nüüd siis põhilise juurde. Olen jälginud huviga facebookis Kogumispäeviku tegemisi ja mul on tunne, et mul on väga palju õppida, et saada rahatargaks. Minu lapsepõlves oli raha alati vähe. Enne palgapäeva oli vanematel rahad tihtipeale täiesti otsas. Pidime mõned aastad üle elama aja, kui üks vanematest oli töötu. Sõime siis põhiliselt kartulit, piima ja muna, mis tulid sel ajal oma põllult-laudast. Uusi asju osteti harva, riided tulid enamasti taaskasutusest või tuttavatelt. Mul on tunne, et minu sees on uskumused, et raha ongi alati vähe või puudu. Vaatamata nendele uskumustele, mis lapseeast kaasa o