Otse põhisisu juurde

Viis viimast...

...eurot sai täna poodi viidud. Tegelikult, kui täpne olla, siis oli rahakotis 6 eurot ja 43 senti. See on siis see, mis oligi toidurahaks planeeritud. Võttis ikka veidi oigama küll, kui nägin tomati kilohinda - 2.99. Kuid mul oli paari tomatit ja jääsalatit väga vaja. Lisaks sellele rändas korvi kolm piima ja kilojagu poola õunu. Arve kokku: 5.77....huuhhh hakkama sain.
PS. Üks pisike emotsiooniost oli ka - väike Milky Way šokolaad, mille salaja ise ära sõin. Ma pole eriline magusasõber, aga kui mul juba magusaisu on, siis ikka täiega.
Igatahes saab jaanuarikuu eelarve mõttes lõppenuks pidada.
Ma ei teagi nüüd, kas mul läks hästi või halvasti. Püsisin hästi söögieelarves. Teiseks, lõpetan kuu 21euroga oma pangakontol. See rändab homme meelerahufondi, aga samas mõtlen, et see on veidi petukas, sest ma olen näiteks lükanud uude kuusse kahe elektripirni ostmise, mis mõni päev tagasi läbi läksid, laps tahtis deodoranti ja ma ei raatsinud osta, palusin kannatada või siis oma raha eest osta😶....ausalt ka, see pole normaalne ja mul oli pärast endal ka mõnda aega piinlik.
Need paganama rehvid on mul endiselt vahetamata, sest kolme kuuga kogunenud pliidirahast kahe kuu jagu tagasi võtta on nii valus. Nii ma siin uisutan Rally Estonia radadel poolenisti külg ees, sest tagumistel rehvidel pole eriti pidamist. Hea, et tee ääres on suured vallid, need peavad suurema hoo kinni, kui vaja 😝.....Eks pean selle ostu ikka lähiajal ette võtma. Pole raatsinud ekstra selleks linna sõita. Otsin lihtsalt põhjuseid,et raha mitte välja käia.
Suurte külmadega pidi teine pool oma eelarvest korraliku summa uue autoaku ostmiseks loovutama, see mõjutab kahjuks ka uut kuud.
Nüüd siis veebruarist. Eelkõige saab see olema siis eelarvestamise kuu ehk siis kõik eeldatavad tulud ja kulud on kenasti tabelisse kantud ja vaatab, mis tarkus kuu lõpuks välja tuleb. Kindel plaan on jätkata toidukulude kontrolli all hoidmisega ja seekord siis juba kohe kuu esimesest päevast alates. Ei mingeid emotsioone või "palgapäeva puhul ju ikka veidi võib" nõrkushooge. Kuu söögieelarve on 300 eurot, majapidamisvahenditele lisasin eraldi igaksjuhuks 20 eurot. Kui kõik hädavajalikud kulutused kokku lüüa, siis jääb veel ettenägematuteks juhtumisteks veidi üle 100 euro (seda siis kalli kaasaga kahepeale). Seega loodame, et ei mingeid üllatusi....hahahaa.....lootus on lollide lohutus vms. :P
Aga kui ei looda ka, siis on ikka täitsa jamasti.
Tegelikult peaks veebruar tooma mõned lisasissetulekud, kuid neid ei osanud ma hetkel eelarvesse kirja panna ja tuludeklaratsioonirahad on paraku juba vägagi etteplaneeritud ja nendest igapäevaseks eluks või kõrvalepanemiseks hetkel midagi arvatavasti eriti üle ei jää ehk mingi paarkümmend eurot ja see raha tuleb ju niikuinii päris kuu lõpus.
Ühesõnaga, nagu isegi aru saite, siis ei ole ma hetkel eriti optimistlik. Eelarve ütleb, et pean olema kokkuhoidlik, et kuu lõpuni kenasti toime tulla. Igaksjuhuks mainin, et raha suunamine krediitkaardi tagasimaksmisse, meelerahufondi ja elektripliidi kogumisse, on kõik kenasti eelarves kirjas ja loodetavasti ei pea ma neid rahasid sel kuul näppima (rehvide uuendus siis välja arvata).

Arutlusteemaks võiks olla paremini otsotsaga kokku tulemine, millised nipid teid on aidanud või võibolla mõni tore edulugu, kuidas olete sellisest olukorrast lõpuks välja suutnud rabeleda.

Veidi murelik, kuid siiski sihikindel
Elli



Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Säästufondid

 Olen juba mõnda aega tahtnud kirjutada minu jaoks väga hästi toiminud süsteemist, mis aitas mind välja palgapäevast palgapäevani hädavaevu toime tulemise nõiaringist. Tänu ümbrikumeetodile olid minu eelarves olevad kategooriad jagatud reaalseteks rahaümbrikuteks. Iga kuu lisasin sinna mingi summa ning kuu lõpus sain otsustada, kas panen selle summa suuremasse säästu või jätan samasse ümbrikusse/kategooriasse alles.  Mul hakkasid selviisil tekkima tasapisi igas kategoorias minisäästud (neid nimetatakse ka sinking funds).  Tänu sellele jäin ma iga kuu paremini eelarvesse ning samas hakkasid tekkima väikesed lisasäästud.  Näiteks riiete kategooriasse lisan ma enamasti 30-50 eurot. Seega võis paari-kolme kuuga sellesse kategooriasse koguneda juba ligi 100€. Kui samal ajal hoida pilku peal oma garderoobil ning jalatsite riiulil, saab kenasti teha plaane, millal ja milleks see raha kulutada. Mina kulutasin sel kevadel lapse lõpupeoks kleidi ja uute jalanõude ostmiseks. Kui on teada, et mõni

Liiga hästi?

 Tahad teada, kuidas mu rahaasjadel läheb. Ma arvan et (liiga) hästi läheb, sest meediast tuleb igast väljaandest peaaegu iga päev mõni uudisnupuke selle kohta, kui raske peab olema. Eriti hull oli Ärilehe artikkel, kus pereema peab suutma "vaid" 1000 euroga neljaliikmelise pere ära toita. Ei saagi enam toitu koju tellida ja peab hirmsas Lidli poes käima. Piinlik hakkab midagi sellist lugedes. Mõni kolme lapsega üksikema peab võibolla sellise summaga kõik kulud suutma ära katta. Seega on minul midagi sellist lugedes tunne, et ma ei taha olla sellesse gruppi kuuluv, et ma pigem olen siin teises Eestis edasi. Nii naljakas. Ma ju olen vaeva näinud ja olen selle auga välja teeninud ning mul on palju unistusi, mida soovin ju täita.  Novembris suunasin säästudesse 1082 eurot ning mul on nüüd kolme kuu kulude puhver koos. Müstika. Kui vaadata 2019a jaanuari lõppu, siis oli ju suur pingutus kümmet eurotki kõrvale panna.  Mul on vaja õppida nüüd oma mõtlemist rohkem külluse suunas nüg

Pealkirjata lugu :D

 September sai läbi ja suur oli minu üllatus, kui lõpetasin selle 341 euroga pangaarvel. Tegelikult oli vaba kuluraha alles isegi 371€, sest rahakotis oli veel alles 30€ toiduraha.  Ära said ju peetud kõik sünnipäevad. Pulmast pidin küll haiguse tõttu loobuma, kuid kingitus ootab pruutpaariga kokku saamist. Eelarvesse ei olnud arvestatud raha, mis kulus ravimitele, kuid ilmselt samal ajal tuli kokkuhoid kütusekuludelt, sest ma ei sõitnud kaks nädalat eriti kuhugi. Kuna mulle tundus kuu alguses kõike nii palju ja raha peale puhkust pigem väga täpselt, siis olen igatahes ise küll väga üllatunud.  Me siin saime vahepeal taas koroonaga pihta. Muidu polnudki seekord väga hull, kuid mul oli probleeme, et köha lahtisemaks saada. Jõin aga meega teed, sõin igasugu tablette sisse, aurutasin ja tegin sinepi ja meeplaastreid. Lõpuks oli kõige suuremaks abimeheks ikkagi saun. Aururohke leil ning ma ei tea, kas see ka aitas, aga igatahes hõõrusin end igaks juhuks ka veidi soolaga kokku.  Kes nüüd mi