Algas taas uus kooliaasta. Küll on raske suverežiimist taas koolirütmi saada ehk siis normaalsel ajal magama minna ja siis reipana 6.30 ärgata. Õhtul ei taha kuidagi uni tulla ja hommikul põõnaks veel mõnuga edasi. Samas on nagu mõnus ka, et saab tagasi rutiini.
Kui enamasti armastatakse öelda, et kõik on uus septembrikuus, siis meil ei ole väga palju uut. Ikka sama rütm juba üle kümne aasta. Hommikul kooli, õhtul koju. Peagi algavad taas trennid, siis on sõitmist veelgi rohkem. Selle nädala põhiteema on õpikutele ja töövihikutele paberite ümber panemine.
Sel kuul on Kogumispäevikus siis seniste eesmärkide ülevaatamise ja uute püstitamise kuu ja seoses sellega mõtlesin esmalt teha väikese tagasivaate ja kirjutan veidi sellest, mis on hästi läinud. Vahepealse segaduse ajal jäid kuidagi need positiivsed asjad kirja panemata. Nimelt uurisin juba kevade lõpupoole veidi internetiavarustes pakutavat ja tänu sellele kasvas minu garderoob 5 kardigani võrra, mis maksid mulle vaid 13 eurot. Lisaks sellele sain kuue euroga kaks paari väga korralikke dressipükse. Mõne euroga sain kolm väga mugavat tuunikat. Kahjuks kolm riideeset ei sobinud ja 8 eurot pidin nö korstnasse kirjutama, sest mul ei olnud mingit mõtet 70km maha sõita ja siis need postiga tagasi saata, et siis raha tagasi saada (kulud oleks tuluga peaaegu samaväärsed olnud). Sellegipoolest olen rahul, et minu garderoob on soodsalt täienenud ja ilmselt julgen edaspidigi aegajalt selliseid oste sooritada. 😊
Järgmiseks õnnestumiseks saan pidada suve keskel lapsele korraliku madratsi leidmist. Kirjutasin juba mõnda aega tagasi, et vanal madratsil on vedrud väljas. Mingi aeg panime ajutiselt vatiteki peale, kuid see ei olnud ju sobilik lahendus. Kuid siis avastasin suht meie lähedalt ühe taaskasutuskeskuse, kus oli ka madratseid. Hinda küsides pidin pikali kukkuma, sest see oli nii odav - 3 eurot. 😮 Kodus pesin katte üle ja mõneks ajaks on meil madratsimure lahendatud. Uus mure on see, et tegelikult on kutt nii palju kasvanud, et peaks hakkama talle suuremat voodit vaatama.
Kuna ma korrigeerisin oma eesmärke juba mõnda aega tagasi, siis ma hetkel neid ei uuenda. Endiselt soovin detsembriks krediitkaardi nulli saada ja tekitada vähemalt 300-eurone säästupuhver, ideaalis 500 eurot. Nende eesmärkide täitmiseks panen iga kuu alguses 50 eurot nii krediitkaardile kui ka säästupuhvrisse ning kõik lisatasud liiguvad ka sinna.
Uudiseid on mul ka. Viimase nädala jooksul olen saanud kolm tööpakkumist. See on tegelikult üpris tavapärane, et mulle aegajalt helistatakse ja tööd pakutakse, kuid olen juba kahel korral selle reha otsa astunud, et pooleteise koormusega töötades end läbipõletanud.
Hetkel püüan osakoormusega kuidagi toime tulla, kuid aegajalt käib ju ikka peast läbi mõte, et seda on liiga vähe ja tunnen end muidusööja ja laiskvorstina. Talvel saab mu osalise töövõimetuse periood läbi ja ma ei saa kindel olla, et suudan tõestada, et ma pole endiselt suuteline täiskoormusega töötama, sest väsin kiiresti ning mu liigeshaigus pigem progresseerub ja segab aegajalt päris korralikult igapäevaseid toimetusi. Eks pean sellega lähiajal tegelema hakkama, kuid igaksjuhuks pean valmis olema ka eitavaks vastuseks ning see tähendab igaljuhul töökoormuse suurendamise vajadust.
Hetkel pean aga tegema otsuse, kas võtta veidi tööd juurde või mitte. Rahaliselt oleks see ju suureks abiks ja aitaks kiiremini seatud eesmärke täita. Eks võtan väikese mõtlemisaja ja annan peagi siis teilegi teada, mida ma otsustasin. 😊
Mõtlik Elli
Kui enamasti armastatakse öelda, et kõik on uus septembrikuus, siis meil ei ole väga palju uut. Ikka sama rütm juba üle kümne aasta. Hommikul kooli, õhtul koju. Peagi algavad taas trennid, siis on sõitmist veelgi rohkem. Selle nädala põhiteema on õpikutele ja töövihikutele paberite ümber panemine.
 |
| Sügis :) |
Sel kuul on Kogumispäevikus siis seniste eesmärkide ülevaatamise ja uute püstitamise kuu ja seoses sellega mõtlesin esmalt teha väikese tagasivaate ja kirjutan veidi sellest, mis on hästi läinud. Vahepealse segaduse ajal jäid kuidagi need positiivsed asjad kirja panemata. Nimelt uurisin juba kevade lõpupoole veidi internetiavarustes pakutavat ja tänu sellele kasvas minu garderoob 5 kardigani võrra, mis maksid mulle vaid 13 eurot. Lisaks sellele sain kuue euroga kaks paari väga korralikke dressipükse. Mõne euroga sain kolm väga mugavat tuunikat. Kahjuks kolm riideeset ei sobinud ja 8 eurot pidin nö korstnasse kirjutama, sest mul ei olnud mingit mõtet 70km maha sõita ja siis need postiga tagasi saata, et siis raha tagasi saada (kulud oleks tuluga peaaegu samaväärsed olnud). Sellegipoolest olen rahul, et minu garderoob on soodsalt täienenud ja ilmselt julgen edaspidigi aegajalt selliseid oste sooritada. 😊
Järgmiseks õnnestumiseks saan pidada suve keskel lapsele korraliku madratsi leidmist. Kirjutasin juba mõnda aega tagasi, et vanal madratsil on vedrud väljas. Mingi aeg panime ajutiselt vatiteki peale, kuid see ei olnud ju sobilik lahendus. Kuid siis avastasin suht meie lähedalt ühe taaskasutuskeskuse, kus oli ka madratseid. Hinda küsides pidin pikali kukkuma, sest see oli nii odav - 3 eurot. 😮 Kodus pesin katte üle ja mõneks ajaks on meil madratsimure lahendatud. Uus mure on see, et tegelikult on kutt nii palju kasvanud, et peaks hakkama talle suuremat voodit vaatama.
Kuna ma korrigeerisin oma eesmärke juba mõnda aega tagasi, siis ma hetkel neid ei uuenda. Endiselt soovin detsembriks krediitkaardi nulli saada ja tekitada vähemalt 300-eurone säästupuhver, ideaalis 500 eurot. Nende eesmärkide täitmiseks panen iga kuu alguses 50 eurot nii krediitkaardile kui ka säästupuhvrisse ning kõik lisatasud liiguvad ka sinna.
Hetkel püüan osakoormusega kuidagi toime tulla, kuid aegajalt käib ju ikka peast läbi mõte, et seda on liiga vähe ja tunnen end muidusööja ja laiskvorstina. Talvel saab mu osalise töövõimetuse periood läbi ja ma ei saa kindel olla, et suudan tõestada, et ma pole endiselt suuteline täiskoormusega töötama, sest väsin kiiresti ning mu liigeshaigus pigem progresseerub ja segab aegajalt päris korralikult igapäevaseid toimetusi. Eks pean sellega lähiajal tegelema hakkama, kuid igaksjuhuks pean valmis olema ka eitavaks vastuseks ning see tähendab igaljuhul töökoormuse suurendamise vajadust.
Hetkel pean aga tegema otsuse, kas võtta veidi tööd juurde või mitte. Rahaliselt oleks see ju suureks abiks ja aitaks kiiremini seatud eesmärke täita. Eks võtan väikese mõtlemisaja ja annan peagi siis teilegi teada, mida ma otsustasin. 😊
Mõtlik Elli
Kommentaarid
Postita kommentaar