Otse põhisisu juurde

Mida olen õppinud selle aastaga

Sel kuul on Kogumispäevikus palutud mõelda säästunippidele, mida oled selle aastaga teada saanud ja kasutusse võtnud. Mul pole kõik nüüd säästlikkusega seotud, vaid pigem nimetaksin neid tarkusteks, mida olen praeguseks kogunud:

1. Tulud ja kulud
Igaüks meist saab aru, et on mõistlik hoida kulud väiksemad, kui tulud. Kuid mina leidsin end aasta alguses olukorras, kus tundus, et mul on hunnik kulusid, kuid tuludega on suhteliselt kehvasti.
Mõistsin peagi, et kulusid vähendada on keeruline, sest elasime niigi võrdlemisi säästlikult. Meil lihtsalt ongi palju kohustusi: lapsed, autod, maja, lemmikud ja eks me ise ka siis sealhulgas.
Seega oli hädavajalik tulusid suurendada. Kevadel sain seda teha juhuslike tööotstega, kuid sügisest otsustasin taas osakoormusega väikese lisatöö võtta.

2. Varad
Mõistan, et minu varade seis on suhteliselt nutune, sest maja, kus elame ei tooda meile kasumit, vaid on üks lisakohustus, kuigi ma endiselt väidan, et pigem meeldiv kohustus. Seega tuleb mõelda, kas ma saaksin oma maja või maaga tekitada lisaväärtust ehk siis panna mingi osa sellest teenima, nt istutades midagi, mida saaks müüa või rentida tuba välja või hakata pidama loomi/linde, kellelt saaks midagi, mida müüa. ... hetkel pole ma veel miskit kindlat välja mõelnud, kuid ma tegelen sellega.
Lisaks olemasolevale, tuleks kindlasti tulevikus mõelda ka muude varade suurendamisele.

3. Lisateenimise võimalused
Kui meid tabas augustis tõsine kriis sissetulekute vähenemise ja autoremondi näol, siis ei jäänud ma käed rüpes norutama, vaid leidsin võimaluse lisaraha teenida ja me saime selle keerulise olukorraga hakkama.
Lisaks marjade korjamisele tegin ka veidi käsitööd, mille plaanin ilmselt mõnel laadal maha müüa.
Igatahes tõestasin taas endale, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Vaja on vaid pea tööle panna...ja enamasti siis ka käed tööle, et saaks mingi lisaraha tekkida.


4. Säästupuhver 
See on nüüd küll A ja O. Praegugi on Kogumispäevikus küsitlus, kui kaua saaksite hakkama, kui sissetulekud kaoksid. Meie jääksime ehk paar nädalat ellu, kuid samaväärset elustiili ei suudaks me nädalatki endale lubada.
Meil on küll tehtud ka kindlustused, mis peaksid kaitsma meid äkilise töötuse või pikema haiguse eest, kuid siiski tuleks tegeleda ka enam sellega, et mul oleks isiklik säästupuhver, mis aitab keerulisemal ajal hakkama saada.

Minu eesmärk on sel aastal saada meelerahufondi 200 eurot ja hiljem suunata praeguse krediitkaardivõla makse sinna fondi otsekorraldusega. Ma tunneksin end kaitstumalt, kui selles fondis oleks vähemalt 2000 eurot.

5. SOS- ehk hädaabifond
Igapäevaseks toimetulekuks on see isegi olulisem kui meelerahufond. Kui ikka pesumasin katki läheb või auto vajab äkiliselt remonti, siis on mõistlik omada puhvrit, kust raha võtta.
NB! Kes nüüd mõtleb, et mul pole küll mitte kuidagi võimalik kõrvale panna, siis mõelge palun uuesti - iga kuu 20-50 eurot kõrvale panna on märksa lihtsam, kui äkki tegeleda mitmesajaeuroste väljaminekutega.
See, et alustasin jaanuarist raha kõrvale panemist äkilisteks juhtumisteks, päästis mind juba paaril korral. Ma tegin väikese vea, kui kulutasin pliidiostu ja väikese reisiga kõik rahad nulli, kuid niipea kui sain, alustasin taas kogumist ning hetkel on mul tagasihoidlik ca100-eurone puhver taas olemas. Loodan, selle peagi 300-euroseks kasvatada.

6. Järelmaksud on saatanast!
Oleme aasta otsa tasunud 359 eurot maksnud pesumasina järelmaksu ja kui vaatasin laenu põhiosa jääki, et see kiiremini ära maksta, siis oli summa septembris 258 eurot. Masendav. Ma olen terve selle aasta põhimõtteliselt intresse maksnud. 😔
Seega pean selle aasta õnnestumiseks järelmaksuvabalt elektripliidi ostmist ja loodan, et suudan edaspidi järelmakse ja kõrge intressiga laene vältida.

7. Taaskasutus on IN
Osta-müü-vaheta...Oleme saanud oma asjade müügist väikest lisaraha ning sain käe valgeks endale korralike riideesemete ostmisega taaskasutusest. Nüüd olen lapsele mõistliku hinnaga korraliku voodi otsinguil, sest hetkel pole mul võimalust uut osta, kuid ta vajab suuremat voodit, kuna kasvuspurt on kahel viimasel aastal olnud meeletu.

8. Väärtusta teiste tööd!
See pole säästunipp, vaid hoopis vastupidine soovitus.
Sel suvel pohlade müümisel kohtusin paljude toredate inimestega, kes olid nõus ostma meilt marju. Väärtustades iseenda ja oma lapse pingutusi, ei pakkunud ma neid kõige soodsama hinnaga ja olen tänulik kõigile, kes meilt ostsid ning 13a kutt sai erilisi kiidusõnu, et ta arvutis istumise asemel, hoopis marjade korjamisega viitsib mässata.
Peale seda käis minus mingi klõps ja ma olen valmis mõne töö eest enam tasuma, mitte ei otsi alati kõige odavamat varianti. 😊 See kehtib siis eelkõige kodumaise toodangu kohta. 😇 


Minu leiutatud sibulavõrk 

9. Investeerimine 
polegi võibolla nii hirmus
Seoses pensionisamba teemaga olen kuidagi enam hakanud vaatama oma tulevikku ja aina enam tunnen vajadust ise tekitada varasid, mis mulle lisa toodaksid. Seetõttu olen juba veidi uurinud lihtsamaid investeerimisvõimalusi, kuid saan sellega reaalselt alustada siis, kui mul on loodud korralik hädaabifond ning mu krediitkaardivõlg on nullis. Ma ise loodan, et juba uuel aastal teen esimese katsetuse oma raha veidi kasvatada.

10. Kõige olulisem on TEGUTSEDA!!!
Alusta kohe täna!
Vaata otsa oma kuludele ja tuludele. Kas need on mõistlikud? Võibolla annab mõne kulutuse arvelt kokku hoida.
Pane paika plaan, kui palju hakkad iga kuu raha kõrvale panema. Alusta kasvõi paarikümnest eurost.
LISATUD: alustada võib misiganes summast. Panin siia esialgseks summaks 20 eurot, sest siis on mõne kuu pärast juba näha, et sul on midagi kogunenud. Tekib eduelamus ja soovid enam pingutada.😉
Kui meil eelmisel sügisel oli palju segaseid väljaminekuid, siis panin mõni kuu vaid 10 eurot kõrvale. Oluline on see, et sul tekib harjumus midagigi kõrvale panna.
Tublimad peavad ka iga kuu eelarvet. Mulle see ei sobi. Armastan endiselt numbreid paberite peale kritseldada. Liidan, lahutan ja jagan. Kuid olen hakanud mõtlema, et see vist ongi minu eelarvestamise viis.




Igatahes usun, et igaühel meist on võimalik säästa ja julge pealehakkamine on juba pool võitu 😉

Tervitades
Elli







Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Liiga hästi?

 Tahad teada, kuidas mu rahaasjadel läheb. Ma arvan et (liiga) hästi läheb, sest meediast tuleb igast väljaandest peaaegu iga päev mõni uudisnupuke selle kohta, kui raske peab olema. Eriti hull oli Ärilehe artikkel, kus pereema peab suutma "vaid" 1000 euroga neljaliikmelise pere ära toita. Ei saagi enam toitu koju tellida ja peab hirmsas Lidli poes käima. Piinlik hakkab midagi sellist lugedes. Mõni kolme lapsega üksikema peab võibolla sellise summaga kõik kulud suutma ära katta. Seega on minul midagi sellist lugedes tunne, et ma ei taha olla sellesse gruppi kuuluv, et ma pigem olen siin teises Eestis edasi. Nii naljakas. Ma ju olen vaeva näinud ja olen selle auga välja teeninud ning mul on palju unistusi, mida soovin ju täita.  Novembris suunasin säästudesse 1082 eurot ning mul on nüüd kolme kuu kulude puhver koos. Müstika. Kui vaadata 2019a jaanuari lõppu, siis oli ju suur pingutus kümmet eurotki kõrvale panna.  Mul on vaja õppida nüüd oma mõtlemist rohkem külluse suunas nüg

Pealkirjata lugu :D

 September sai läbi ja suur oli minu üllatus, kui lõpetasin selle 341 euroga pangaarvel. Tegelikult oli vaba kuluraha alles isegi 371€, sest rahakotis oli veel alles 30€ toiduraha.  Ära said ju peetud kõik sünnipäevad. Pulmast pidin küll haiguse tõttu loobuma, kuid kingitus ootab pruutpaariga kokku saamist. Eelarvesse ei olnud arvestatud raha, mis kulus ravimitele, kuid ilmselt samal ajal tuli kokkuhoid kütusekuludelt, sest ma ei sõitnud kaks nädalat eriti kuhugi. Kuna mulle tundus kuu alguses kõike nii palju ja raha peale puhkust pigem väga täpselt, siis olen igatahes ise küll väga üllatunud.  Me siin saime vahepeal taas koroonaga pihta. Muidu polnudki seekord väga hull, kuid mul oli probleeme, et köha lahtisemaks saada. Jõin aga meega teed, sõin igasugu tablette sisse, aurutasin ja tegin sinepi ja meeplaastreid. Lõpuks oli kõige suuremaks abimeheks ikkagi saun. Aururohke leil ning ma ei tea, kas see ka aitas, aga igatahes hõõrusin end igaks juhuks ka veidi soolaga kokku.  Kes nüüd mi

Veidi hirmus on ka

 Head uut aastat!  Olen kaua vaikne olnud, sest detsember oli täiesti hullumeelne kuu töö vallas. Lisaks sellele jäin haigeks ja mu keha lausa nõuab juba ühte korralikku puhkust. Uskumatu, aga ma olen veel täitsa elus. Sel nädalal on vaja mõned sabad kokku tõmmata, mõned "päris" tööpäevad teha (jaanuaris vaid 4 päeva), ülejäänud aeg kodukontoris üks suurem kirjatükk veel enne lahkumist valmis kirjutada. Veebruaris on nii rahulik, et enamasti olen siis 2 nädalat puhanud.  ...ja siis (peaaegu) vaba.  Väike hirm kuulub vist protsessi juurde Kõik seavad uue aasta eesmärke, kuid mina tunnen, et pean end laskma vooluga kaasa viia. Pigem on olulisem tegevusplaan. Millal alustada ettevõtte loomisega? Kui kaua võiksin kodus olla ja plaani pidada? Kas proovida koheselt uues valdkonnas end sisse süüa või kõrvalt ikka praegust valdkonda jätkata?  Mulle on juba hakanud tööpakkumisi tulema ja olen hetkel EI öelnud. Pean end ise ka veidi hullumeelseks, et hetkel erinevatest pakkumistest kee