Olin veidi pettunud, et mul ei õnnestunud veebruaris eelarvesse jääda, kuid tegelikult tõmbasin ma oma toidukulud korralikult koomale juba eelmise aasta sügisest. Võtsin juba siis kasutusele mitmed nipid, mis aitasid meie toidukulusid vähendada ca 500-600 euro pealt alla 400 euroni.
Millised on siis meie põhilised nipid, et oleme saanud toidukulud ca 20% alla:
1. Planeerimine.
Püüan enamasti teha nädala menüü või ostan iga päeva kohta konkreetse tooraine, millest hakkan süüa tegema. Loomulikult jälgin planeerides nädala soodushindasid.
2. Nädala eelarve.
Ma olen viimased kuud toimetanud nii, et kuu alguses muretsen vajalikuma ja täidan sügavkülma ja kuivainekappi (kulu jääb 60-100 euro kanti) ning ülejäänud kuu on iga nädala eelarveks 70 eurot, mille armastan sularahas välja võtta, sest nii on kogu aeg konkreetselt silma all, kui palju raha on kulunud ja kui palju veel alles.
3. Jää ostunimekirjale kindlaks!
Harva poes käimine on hea nipp, kuid olulisem on harjutada end nimekirjast võimalikult täpselt kinni pidama (mõnikord võib ju arvestada 2-5 eurot segasteks väljaminekuteks, kuid see peab olema nii planeeritud). Kui sul on vaja poest piima juurde minna ostma, siis ostagi ainult piima. Seda on vaja lausa harjutada. Mina käisin nii näiteks soola ostmas, sest unustasin selle õigel ostupäeval muretseda. Mu silmad käisid ikka ringi, et seda oleks vaja ja seda võiks osta, kuid ma pidin ainult soola ostma ja väljusingi poest ainult soolaga. Mul oli eelmisel kuul 3-4 tšekki, mille arve oli 1-2 eurot, sest käisin mõnd hädavajalikku ostu sooritamas.
Ma ei osta täishinnaga mitte kunagi juustu, võid, ketšupit, wc paberit, pesupulbrit...
5. Hulgi on odavam.
Väikeste pakendite ostmise asemel eelistan osta suuremas koguses pakendamata tooteid, sest nende kilohind on üldjuhul odavam. Näiteks hakkliha võib saada pakendamata 2.90 kilohinnaga, samas pakendatud kujul jäävad kilohinnad 4-5 euro kanti. Kartulit ostame lausa 50kg kaupa (0.20 kilohinnaga). Sinke ja vorste eelistan osta lahtisest lihaletist.
6. Leia oma sooduspoed!
Erinevatel poekettidel on samad tooted väga erineva hinnaga. Hiljuti juhtusin nägema hinnavõrdlust, kus samade toodete poekorvi hind kõikus 27 eurost 38 euroni. Kui juba selliste summade juures tuleb nii suur erinevus, mis siis veel suurematest summadest ja kuulõikest rääkida. Ma olen maininund juba, et minu lemmikud on Maxima, A1000 ja Meie poekett, kuid hiljuti käisin Grossis, kus seekord õnnestus saada hea kaubandusliku välimusega raieliha 1.98 kilohinnaga. Liha läks riisi sisse ja kondist sai järgmisel päeval maitsev supp.
7. Ise kokkamine.
Meie laualt on peaaegu kadunud poolfabrikaadid ja purgisupid (võrdlus kolm purki rassolniku suppi maksab ca 6-7 eurot, sama supp isetehtuna max 3.50). Kui mul mõnikord on siiski nii kiire, et pean purgisuppi kasutama, siis kasutan sellist nippi, et ostan ühe lihaga purgi, mis on enamasti paari euro kandis ja siis juurde kaks ilma lihata odavamat varianti.
Selleks, et söögikulud kontrolli all hoida teen praktiliselt iga päev sooja sööki.
Kavatsen märtsis jätkata tšekkide kogumisega ja eelarve pidamisega. Toidueelarves sean realistlikuma eesmärgi. Kuna kuu on pikem kui veebruar ja mul kulus veebruaris ca 360 eurot, siis seadsin eelarveks 400 eurot. Seda enam, et minu sügavkülm oli varudest täiesti tühjaks saanud ja vajas korralikumat täiendust.
Tunnen, et olen saanud juba natukene rahatargemaks. Arvan, et säästmise juures olulisim on planeerimine, eesmärkide seadmine ja tegutsemine. Nii võib jõuda reaalsete tulemusteni. Mõnikord võtan ma paberi ja pliiatsi ning sirgeldan selle igasugu numbreid täis. Panen kirja, kui hästi mul juba on läinud, kuivõrd olen suutnud oma eesmärke juba täita ja milline on lähem ning kaugem prognoos. Kas on vajalik veel midagi teha, et aasta lõpuks eesmärgid ikkagi täituksid? Selline visualiseerimine aitab mul end õigel sihil hoida ja oma eesmärkidele kindlaks jääda.
Juba veidi sihikindlam
Elli
 |
| Talvel vajavad lisaöötmist mõned sulelised.... |
Millised on siis meie põhilised nipid, et oleme saanud toidukulud ca 20% alla:
1. Planeerimine.
Püüan enamasti teha nädala menüü või ostan iga päeva kohta konkreetse tooraine, millest hakkan süüa tegema. Loomulikult jälgin planeerides nädala soodushindasid.
2. Nädala eelarve.
Ma olen viimased kuud toimetanud nii, et kuu alguses muretsen vajalikuma ja täidan sügavkülma ja kuivainekappi (kulu jääb 60-100 euro kanti) ning ülejäänud kuu on iga nädala eelarveks 70 eurot, mille armastan sularahas välja võtta, sest nii on kogu aeg konkreetselt silma all, kui palju raha on kulunud ja kui palju veel alles.
3. Jää ostunimekirjale kindlaks!
Harva poes käimine on hea nipp, kuid olulisem on harjutada end nimekirjast võimalikult täpselt kinni pidama (mõnikord võib ju arvestada 2-5 eurot segasteks väljaminekuteks, kuid see peab olema nii planeeritud). Kui sul on vaja poest piima juurde minna ostma, siis ostagi ainult piima. Seda on vaja lausa harjutada. Mina käisin nii näiteks soola ostmas, sest unustasin selle õigel ostupäeval muretseda. Mu silmad käisid ikka ringi, et seda oleks vaja ja seda võiks osta, kuid ma pidin ainult soola ostma ja väljusingi poest ainult soolaga. Mul oli eelmisel kuul 3-4 tšekki, mille arve oli 1-2 eurot, sest käisin mõnd hädavajalikku ostu sooritamas.
4. Soodushinnad/soodsamad hinnad
Jälgin kõige enam kilohindu ning mõnede toodete puhul ei karda kasutada odavamaid alternatiive.Ma ei osta täishinnaga mitte kunagi juustu, võid, ketšupit, wc paberit, pesupulbrit...
5. Hulgi on odavam.
Väikeste pakendite ostmise asemel eelistan osta suuremas koguses pakendamata tooteid, sest nende kilohind on üldjuhul odavam. Näiteks hakkliha võib saada pakendamata 2.90 kilohinnaga, samas pakendatud kujul jäävad kilohinnad 4-5 euro kanti. Kartulit ostame lausa 50kg kaupa (0.20 kilohinnaga). Sinke ja vorste eelistan osta lahtisest lihaletist.
6. Leia oma sooduspoed!
Erinevatel poekettidel on samad tooted väga erineva hinnaga. Hiljuti juhtusin nägema hinnavõrdlust, kus samade toodete poekorvi hind kõikus 27 eurost 38 euroni. Kui juba selliste summade juures tuleb nii suur erinevus, mis siis veel suurematest summadest ja kuulõikest rääkida. Ma olen maininund juba, et minu lemmikud on Maxima, A1000 ja Meie poekett, kuid hiljuti käisin Grossis, kus seekord õnnestus saada hea kaubandusliku välimusega raieliha 1.98 kilohinnaga. Liha läks riisi sisse ja kondist sai järgmisel päeval maitsev supp.
7. Ise kokkamine.
Meie laualt on peaaegu kadunud poolfabrikaadid ja purgisupid (võrdlus kolm purki rassolniku suppi maksab ca 6-7 eurot, sama supp isetehtuna max 3.50). Kui mul mõnikord on siiski nii kiire, et pean purgisuppi kasutama, siis kasutan sellist nippi, et ostan ühe lihaga purgi, mis on enamasti paari euro kandis ja siis juurde kaks ilma lihata odavamat varianti.
Selleks, et söögikulud kontrolli all hoida teen praktiliselt iga päev sooja sööki.
 |
| ...ja mõned karvased :) |
Kavatsen märtsis jätkata tšekkide kogumisega ja eelarve pidamisega. Toidueelarves sean realistlikuma eesmärgi. Kuna kuu on pikem kui veebruar ja mul kulus veebruaris ca 360 eurot, siis seadsin eelarveks 400 eurot. Seda enam, et minu sügavkülm oli varudest täiesti tühjaks saanud ja vajas korralikumat täiendust.
 |
| Vägagi tühi sügavkülmik (oligi hea võimalus jää ära sulatada) |
Tunnen, et olen saanud juba natukene rahatargemaks. Arvan, et säästmise juures olulisim on planeerimine, eesmärkide seadmine ja tegutsemine. Nii võib jõuda reaalsete tulemusteni. Mõnikord võtan ma paberi ja pliiatsi ning sirgeldan selle igasugu numbreid täis. Panen kirja, kui hästi mul juba on läinud, kuivõrd olen suutnud oma eesmärke juba täita ja milline on lähem ning kaugem prognoos. Kas on vajalik veel midagi teha, et aasta lõpuks eesmärgid ikkagi täituksid? Selline visualiseerimine aitab mul end õigel sihil hoida ja oma eesmärkidele kindlaks jääda.
Juba veidi sihikindlam
Elli
Aitäh heade nippide eest! Tore on Su arengust lugeda. Innustab ennast ka rohkem eelarvet pidama. Jõudu!
VastaKustutaAitäh! :) Sellised kommentaarid on ka väga innustavad.
VastaKustuta"Elli - kuidas sa väljud poest, kuhu läksid ainult soola ostma, sel juhul, kui miskit väga vajalikku, mida ikka tõesti saab ette varuda, näed väga-väga hea hinnaga. Olgu selleks ananassi või tuunikala konserv, tomatipasta."
VastaKustutaSain sellise küsimuse.
Vastan nii, et alati võib leida midagi mida mul väga vaja võib minna, kuid tegelikult on nii, et kui tahan enam-vähemgi eelarves püsida, siis ma pigem jätan ostmata, sest mul on ju nädalamenüü juba planeeritud.
Tihtipeale on need kollased sildid meie peibutamiseks. Hinnavahe võib olla paarkûmmend senti ja hindu võrreldes võib teada saada, et mõnes poes on see toode tavahinnagagi soodsam.
Pealegi, mulle olulised soodukad planeerin ma ju nädala alguses menüüsse, seega ei saa selliseid "üllatussoodukaid" nii naljalt ette tulla.
Minu mõte on eelkõige selles, et soodushindadega asjade ostmine stiilis "äkki läheb vaja", võivad olla ka emotsiooni ajel ostud ja nendest võib nädala vôi kuuga koguneda arvestatav summa. Seda tasuks jälgida. ;)