Otse põhisisu juurde

Toidukuu tagasivaade. Minu 7 nippi.

Olin veidi pettunud, et mul ei õnnestunud veebruaris eelarvesse jääda, kuid tegelikult tõmbasin ma oma toidukulud korralikult koomale juba eelmise aasta sügisest. Võtsin juba siis kasutusele mitmed nipid, mis aitasid meie toidukulusid vähendada ca 500-600 euro pealt alla 400 euroni.
Talvel vajavad lisaöötmist mõned sulelised....

 Millised on siis meie põhilised nipid, et oleme saanud toidukulud ca 20% alla:
1. Planeerimine.
Püüan enamasti teha nädala menüü või ostan iga päeva kohta konkreetse tooraine, millest hakkan süüa tegema. Loomulikult jälgin planeerides nädala soodushindasid.

2. Nädala eelarve.
Ma olen viimased kuud toimetanud nii, et kuu alguses muretsen vajalikuma ja täidan sügavkülma ja kuivainekappi (kulu jääb 60-100 euro kanti) ning ülejäänud kuu on iga nädala eelarveks 70 eurot, mille armastan sularahas välja võtta, sest nii on kogu aeg konkreetselt silma all, kui palju raha on kulunud ja kui palju veel alles.

3. Jää ostunimekirjale kindlaks!
Harva poes käimine on hea nipp, kuid olulisem on harjutada end nimekirjast võimalikult täpselt kinni pidama (mõnikord võib ju arvestada 2-5 eurot segasteks väljaminekuteks, kuid see peab olema nii planeeritud). Kui sul on vaja poest piima juurde minna ostma, siis ostagi ainult piima. Seda on vaja lausa harjutada. Mina käisin nii näiteks soola ostmas, sest unustasin selle õigel ostupäeval muretseda. Mu silmad käisid ikka ringi, et seda oleks vaja ja seda võiks osta, kuid ma pidin ainult soola ostma ja väljusingi poest ainult soolaga. Mul oli eelmisel kuul 3-4 tšekki, mille arve oli 1-2 eurot, sest käisin mõnd hädavajalikku ostu sooritamas.

4. Soodushinnad/soodsamad hinnad
Jälgin kõige enam kilohindu ning mõnede toodete puhul ei karda kasutada odavamaid alternatiive.
Ma ei osta täishinnaga mitte kunagi juustu, võid, ketšupit, wc paberit, pesupulbrit...

5. Hulgi on odavam.
Väikeste pakendite ostmise asemel eelistan osta suuremas koguses pakendamata tooteid, sest nende kilohind on üldjuhul odavam. Näiteks hakkliha võib saada pakendamata 2.90 kilohinnaga, samas pakendatud kujul jäävad kilohinnad 4-5 euro kanti. Kartulit ostame lausa 50kg kaupa (0.20 kilohinnaga). Sinke ja vorste eelistan osta lahtisest lihaletist.

6. Leia oma sooduspoed!
Erinevatel poekettidel on samad tooted väga erineva hinnaga. Hiljuti juhtusin nägema hinnavõrdlust, kus samade toodete poekorvi hind kõikus 27 eurost 38 euroni. Kui juba selliste summade juures tuleb nii suur erinevus, mis siis veel suurematest summadest ja kuulõikest rääkida. Ma olen maininund juba, et minu lemmikud on Maxima, A1000 ja Meie poekett, kuid hiljuti käisin Grossis, kus seekord õnnestus saada hea kaubandusliku välimusega raieliha 1.98 kilohinnaga. Liha läks riisi sisse ja kondist sai järgmisel päeval maitsev supp.

7. Ise kokkamine.
Meie laualt on peaaegu kadunud poolfabrikaadid ja purgisupid (võrdlus kolm purki rassolniku suppi maksab ca 6-7 eurot, sama supp isetehtuna max 3.50). Kui mul mõnikord on siiski nii kiire, et pean purgisuppi kasutama, siis kasutan sellist nippi, et ostan ühe lihaga purgi, mis on enamasti paari euro kandis ja siis juurde kaks ilma lihata odavamat varianti.
Selleks, et söögikulud kontrolli all hoida teen praktiliselt iga päev sooja sööki.

...ja mõned karvased :)

Kavatsen märtsis jätkata tšekkide kogumisega ja eelarve pidamisega. Toidueelarves sean realistlikuma eesmärgi. Kuna kuu on pikem kui veebruar ja mul kulus veebruaris ca 360 eurot, siis seadsin eelarveks 400 eurot.  Seda enam, et minu sügavkülm oli varudest täiesti tühjaks saanud ja vajas korralikumat täiendust.
Vägagi tühi sügavkülmik (oligi hea võimalus jää ära sulatada)

Tunnen, et olen saanud juba natukene rahatargemaks. Arvan, et säästmise juures olulisim on planeerimine, eesmärkide seadmine ja tegutsemine. Nii võib jõuda reaalsete tulemusteni. Mõnikord võtan ma paberi ja pliiatsi ning sirgeldan selle igasugu numbreid täis. Panen kirja, kui hästi mul juba on läinud, kuivõrd olen suutnud oma eesmärke juba täita ja milline on lähem ning kaugem prognoos. Kas on vajalik veel midagi teha, et aasta lõpuks eesmärgid ikkagi täituksid? Selline visualiseerimine aitab mul end õigel sihil hoida ja oma eesmärkidele kindlaks jääda.


Juba veidi sihikindlam
Elli


Kommentaarid

  1. Aitäh heade nippide eest! Tore on Su arengust lugeda. Innustab ennast ka rohkem eelarvet pidama. Jõudu!

    VastaKustuta
  2. Aitäh! :) Sellised kommentaarid on ka väga innustavad.

    VastaKustuta
  3. "Elli - kuidas sa väljud poest, kuhu läksid ainult soola ostma, sel juhul, kui miskit väga vajalikku, mida ikka tõesti saab ette varuda, näed väga-väga hea hinnaga. Olgu selleks ananassi või tuunikala konserv, tomatipasta."
    Sain sellise küsimuse.
    Vastan nii, et alati võib leida midagi mida mul väga vaja võib minna, kuid tegelikult on nii, et kui tahan enam-vähemgi eelarves püsida, siis ma pigem jätan ostmata, sest mul on ju nädalamenüü juba planeeritud.
    Tihtipeale on need kollased sildid meie peibutamiseks. Hinnavahe võib olla paarkûmmend senti ja hindu võrreldes võib teada saada, et mõnes poes on see toode tavahinnagagi soodsam.
    Pealegi, mulle olulised soodukad planeerin ma ju nädala alguses menüüsse, seega ei saa selliseid "üllatussoodukaid" nii naljalt ette tulla.
    Minu mõte on eelkõige selles, et soodushindadega asjade ostmine stiilis "äkki läheb vaja", võivad olla ka emotsiooni ajel ostud ja nendest võib nädala vôi kuuga koguneda arvestatav summa. Seda tasuks jälgida. ;)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Veidi hirmus on ka

 Head uut aastat!  Olen kaua vaikne olnud, sest detsember oli täiesti hullumeelne kuu töö vallas. Lisaks sellele jäin haigeks ja mu keha lausa nõuab juba ühte korralikku puhkust. Uskumatu, aga ma olen veel täitsa elus. Sel nädalal on vaja mõned sabad kokku tõmmata, mõned "päris" tööpäevad teha (jaanuaris vaid 4 päeva), ülejäänud aeg kodukontoris üks suurem kirjatükk veel enne lahkumist valmis kirjutada. Veebruaris on nii rahulik, et enamasti olen siis 2 nädalat puhanud.  ...ja siis (peaaegu) vaba.  Väike hirm kuulub vist protsessi juurde Kõik seavad uue aasta eesmärke, kuid mina tunnen, et pean end laskma vooluga kaasa viia. Pigem on olulisem tegevusplaan. Millal alustada ettevõtte loomisega? Kui kaua võiksin kodus olla ja plaani pidada? Kas proovida koheselt uues valdkonnas end sisse süüa või kõrvalt ikka praegust valdkonda jätkata?  Mulle on juba hakanud tööpakkumisi tulema ja olen hetkel EI öelnud. Pean end ise ka veidi hullumeelseks, et hetkel erinevatest pakkumistest kee

Pikk teekond iseendasse

 Lugesin eile üht rahapsühholoogiaga seotud raamatut, kus oli veidi kirjeldatud seda, et me kõik oleme sündinud mingisse kogukonda, kus on teatud uskumused raha kohta. Jah, me kõik ilmselt oleme kuulnud neid jutte, kuidas edukad inimesedki arutlevad, et meie kodus räägiti ka, et "raha ei kasva puu otsas" või "meil ei ole selleks raha" vms. Kuid eile seda peatükki lugedes tundus see mulle palju sügavam teema. Inimesed ei järgi niivõrd seda, mida kuulevad, vaid rohkem seda, mida on harjunud nägema ja kogema.  Seega, seal oli kirjas, et kui oled kogukonnas, kus on vähe edukaid inimesi, siis isegi, kui sa püüad sellest välja murda, siis on väga suur oht, et vajud harjumuspärastesse mustritesse tagasi. See tundub mulle kuidagi nii selge ja arusaadav, kuid ma ei suuda seda mõtet nii hästi sõnadesse panna. Isegi praegu, kui minus on eneseusk, et ma olen väärt paremat ja ma olen teel, et seda ka saavutada, siis mu iseenda sisekõne või "sõbralik" vestlus mõne lähed

Liiga hästi?

 Tahad teada, kuidas mu rahaasjadel läheb. Ma arvan et (liiga) hästi läheb, sest meediast tuleb igast väljaandest peaaegu iga päev mõni uudisnupuke selle kohta, kui raske peab olema. Eriti hull oli Ärilehe artikkel, kus pereema peab suutma "vaid" 1000 euroga neljaliikmelise pere ära toita. Ei saagi enam toitu koju tellida ja peab hirmsas Lidli poes käima. Piinlik hakkab midagi sellist lugedes. Mõni kolme lapsega üksikema peab võibolla sellise summaga kõik kulud suutma ära katta. Seega on minul midagi sellist lugedes tunne, et ma ei taha olla sellesse gruppi kuuluv, et ma pigem olen siin teises Eestis edasi. Nii naljakas. Ma ju olen vaeva näinud ja olen selle auga välja teeninud ning mul on palju unistusi, mida soovin ju täita.  Novembris suunasin säästudesse 1082 eurot ning mul on nüüd kolme kuu kulude puhver koos. Müstika. Kui vaadata 2019a jaanuari lõppu, siis oli ju suur pingutus kümmet eurotki kõrvale panna.  Mul on vaja õppida nüüd oma mõtlemist rohkem külluse suunas nüg