Otse põhisisu juurde

100 euro väljakutse. Kuidas mul läheb?

 No nii, kui on midagi lubatud, siis tuleb ju seda lubadust ka pidada. Selleks, et eesmärk saaks täidetud, on vaja mõelda, milliseid pisikesi samme tuleks teha, et raha hakkaks kogunema. 

Kõigepealt sorteerisin siis taas oma kapid läbi ja püüdsin leida nendest müügikõlbulikku materjali. Pildistasin ja panin pildid ka netti üles, kuid enda riietest ei ole mul õnnestunud mitte ühtki tükki veel maha müüa, kuigi panin seekord väga olematud hinnad. See-eest poisi väikseks jäänud riiete eest teenisin oma väljakutse esimesed 10 eurot. 

Jõuluvärvid :) 

Märkasin eile poe seinal kuulutust, et peagi on tulemas kirbuturg. Järgmine samm - helista turu korraldajale ja pane end kirja. Seda pean täna kindlasti tegema ja peas juba tiirlevad mõtted, mida kõike ma siis sinna kaasa võiksin pakkida: riided, mõned raamatud, nõud ja veel veidi pudi-padi... Kunagi ei tea, mis võib kellelegi vajaliku esemena tunduda, mis endal võibolla juba aastaid kasutult seisab. 

Ma igaksjuhuks selle teenistuse osas väga optimistlik ei ole, sest eks on varemgi sellistel üritustel osaletud ja tasud pigem tagasihoidlikud, kuid 10-20 eurotki, oleks ju abiks ikka. 

See teeks siis müüdud asjade eest kokku 30 eurot, kuid kust see ülejäänud 70 ikkagi tulla võiks???

Mu mehel on sõber, kellel on aegajalt raskusi kuu lõpuni oma rahadega välja tulemisega. Aegajalt palub ta siis sõpradelt laenu. Esialgu oli mu mees väga selle vastu, kuid mina nägin selles teenimise võimalust. Nimelt maksab kutt 50 euro laenamisel 60 eurot tagasi. Mulle sobib sellise intressiga tulu väga hästi ja nüüd on meil mehega kokkulepe, et seni kuni makseraskusi ei teki, olen valmis alati talle väikest ühekordset laenu tegema. Seega tuli üks kümnekas seekord taas sellest diilist. 

Kuid ma ei ole ikka veel 50 euro pealgi. Nüüd tuleb mul välja mõelda, kus või kellele maha müüa oma pohlamoosid. Plaanin neid veidi dekoreerida ja siis ära müüa. Linikud on vaja tärgeldada ja venitada, selleks pean eelnevalt tärklist ostma. Mul on ka mingi aeg tagasi valmis heegeldatud pitsidega käterätid. Need vajaksid samuti viimistlemist. Veel sain emalt ilusat punast niiti ja kuu lõpuks jõuaksin mõne jõululina valmis heegeldada, kuid kas ka maha müüa, see on juba iseküsimus. Leidsin internetist ilusaid  jõuluehete mustreid, kuid kardan, et selle jaoks on mu ajaressursid liiga piiratud, et kõiki neid vahvaid plaane teostada. 

Mõnel kuivemal päeval võiks minna metsa jõulupärgade materjali koguma. Ilmad on juba väga vesised ja päris kuiva materjali polegi vist võimalik varuda, kuid eks siis pean nuputama, kuidas seda kodus veidi kuivemaks saada. 

Tehtud: 



Olen sirvinud ka tööampse, kuid sobiva aja ja mahuga tööd pole veel silma hakanud. 

Hetkel siis juba teenitud 20 eurot. Minna on veel 80 eurot. 😏

Hetkel veel lootusrikas

Elli





Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Kaoses ei ole korda

Tere taas! Sain ühe kirja, kus üks blogi jälgija andis teada, et ei jõua minu tegemistel instagrammis silma peal hoida ja sooviks väga teada, kuidas mul läheb ning et võiksin ikkagi ka blogisse endast mõnikord veidigi teada anda. Mõistan, et tõesti ei peakski keegi 24/7 kellegi elu jälgides internetis istuma. Seega teen siis siia ka üle pika aja ühe väikese kokkuvõtte.  Tillu kohvikus Olen ikka veel töötu ja see on minu vaba valik. Käisin sügisel alustava ettevõtja koolitusel ning tundsin, et väsisin pikkadest koolituspäevadest ikka veel liiga kiiresti ära.  Seetõttu sain aru, et vajan veel veidi aega, et taastuda. Saan mõned kuud töötuhüvitist ning seega ei ole mul rahaliselt vaja väga palju sellele mõelda, kuidas me igakuiselt hakkama saame.  Ma ju ei tea, kas või millal mu elus enne pensionit veel nii vaba perioodi enam tuleb. Seega püüangi sellest nüüd siis viimast võtta. Kui hüvitis läbi saab, siis saan vajadusel sügiseni veel vabalt kodune olla.  Peamiselt tege...
Tere! Mina olen Elli. Olen neljakümnendates kahe toreda teismeeas kuti ema ja ühe toreda mehe naine. Meie peres on ka kaks vahvat neljajalgset, kes vajavad süüa ja suurel hulgal tähelepanu. Ma elan Lõuna-Eestis ühes väikeses külakeses. Oma maja saime alles mõned aastad tagasi. Meie elu sõltub täielikult isiklikust transpordist, seetõttu on meie peres kaks autot (vanuses 10+ aastat). Nüüd siis põhilise juurde. Olen jälginud huviga facebookis Kogumispäeviku tegemisi ja mul on tunne, et mul on väga palju õppida, et saada rahatargaks. Minu lapsepõlves oli raha alati vähe. Enne palgapäeva oli vanematel rahad tihtipeale täiesti otsas. Pidime mõned aastad üle elama aja, kui üks vanematest oli töötu. Sõime siis põhiliselt kartulit, piima ja muna, mis tulid sel ajal oma põllult-laudast. Uusi asju osteti harva, riided tulid enamasti taaskasutusest või tuttavatelt. Mul on tunne, et minu sees on uskumused, et raha ongi alati vähe või puudu. Vaatamata nendele uskumustele, mis lapseeast kaasa o...

Mul on pohlad...

Ei, ei, mul ei ole ükskõik, mis hetkel toimub. Vastupidi - me peame ju taas kuidagi hakkama saama. Ilmselt oleks sobilik kõigepealt teha väike kokkuvõte, mis meie autoremondist sai. Õnneks mootor oli seekord terve, kuid remonditav varuosa oleks meile uuena maksnud ca 500 eurot ning taastatud jupp maksab alates 300st eurost, kuid kuidagi juhtus nii, et meie tuttaval sattus just üks selline üle olema ja saime selle poole odavamalt. Siiski läks kogu remont meile maksma ligi nelisada eurot. Osa sellest rahast oli kaasal kogutud ühe teise meile vajaliku asja ostmiseks, kuid nüüd siis pidi ka tema oma säästud kõik mängu panema. Väike summa läks mehe palgarahast ning 107.- eurot läks ikkagi krediitkaardilt. 😕 Selle püüame esimesel võimalusel muidugi kõik taas tagasi panna, kuid veidi kurb ikkagi, et me ilma toime ei tulnud. Samas pole see nii hull, kui esialgu kartsime ja võib öelda, et hea, et niigi läks. Kui ma viskasin õhku küsimuse, et kuidas sellest olukorrast ilma laenu võtmata v...