Otse põhisisu juurde

Jälle üks aastaring sai täis

...ja kätte on jõudnud aeg teha kokkuvõtteid, et kuidas see aasta siis läinud on. Kes mu tegemistel silma peal on hoidnud, teavad seda ju niigi, aga teeme siiski ka ülevaate. Minu selle aasta eesmärgid olid: 
1. Suurendada meelerahufondi 600 euro võrra ehk siis teha igakuised 50-eurosed püsimaksed sellele kogumisarvele. 
Maksed laekusid kenasti regulaarselt, kuid sügisel maksin sellest ühe sajaeurose arve (lapse juhilubade eksam ja riigilõiv) ning seetõttu lõpetan aasta 700-eurose meelerahufondiga (alustasin kogumist juba eelmisel aastal). See summa on veidi rohkem, kui minu ühe kuu palk. Seega olen ise küll rahul, et mul juba selline puhvergi on tekkinud. 
 2. Hädaabifondi suurendan 500 euroni. 
See oligi vahepeal kenasti täis, kuid nüüd on see sulanud olematuks, nagu esimene lumi. Põhiline põhjus, et pitsitasime sauna ehitamisega kivist vett välja ning muuks eluga toimetulekuks vajalikust jäi raha puudu ning oli hea, et meil see puhver oli. Sellest sai ostetud enne kooliminekut lapsele riideid, üks sõnnikukoorem ning sauna põrandaplaadid. Oma 100 euro väljakutsest lisasin säästudesse 30 ning teine 30 läks jõulukinkide tegemiseks. Seega on hetkeseis 130 eurot ning selle kasvatamisega tuleb lähiajal taas tegelema hakata. 
3. Täita üks suur unistus ja ehitada valmis saun. Esialgne eelarve on ca 2000 eurot. 
See oli nüüd üks hullumeelne plaan, millesse ei olnud arvestatud seda, et ma oma lisatööst nii kiiresti loobuma pean ning, et meie autod sel aastal ca 1000 euro eest remonti vajavad. Kuid me saime sellega peaaegu hakkama. Jõululaupäeval pani mees veel lavalaudu paika, et oleks võimalik vähemalt jõululeili võtta. Leiliruum on praktiliselt valmis, pesuruumis on ka vaid väikesed tööd teha ning uks ette panna ning siis veel mõned nipet-näpet tööd, kuid sellegipoolest võib öelda, et me saime sellega hakkama ning suutsime jääda ka peaaegu eelarvesse, kuigi tagantjärele saame ka ise aru, et see oli seatud ajuvabalt väike. Kui me oleks kõik täishinnaga ja uuena ostnud, siis oleks õige eelarve olnud ca 5000 eurot. Võibolla millalgi kirjutan teile pikemalt meie saunaehitusest.
4. Hetkel olen järelmaksude osas kahevahel. 
Kui sa oled ikka kahevahel, siis on keeruline ka eesmärke täita, kuid aasta keskel ma siiski tegin konkreetsemad eesmärgid ja astusin ka konkreetsemad sammud ning jaanuari palgast saab makstud viimane järelmaks ning seejärel jääb mul veel maini väikelaenu maksta. Korra mõtlesin selle kiiremini lõpuni maksmisele, kuid kui mingeid üllatus-sissetulekuid ei tule, siis ei hakka ma sellega kiirustama, sest pean mõnele olulisemale eesmärgile keskenduma. 
5. Kodutehnikast ja mööblist vajaks uuendamist kiiremas korras külmkapp ja üks voodi. Märkate tingivat kõneviisi minu eesmärgi püstituses??? Sellised eesmärgid ei saagi täituda, mille kohta sa kirjutad, et see vajaks uuendamist, kuid kas ma ka plaanin seda teha, pole ju antud hetkel kirja pandud. Voodi ja madratsid saime teiselt ringilt. Külmkapp ootab ikka veel välja vahetamist ning see on mu uue aasta üks kindlaid eesmärke.  
6. Tänu kesiste võimalustega lapsepõlvele on mul probleem iseenda väärtustamisega....Mõtlesin, et uus aasta võiks olla iseenda rohkem armastamise aasta ning igas kuus võiksin osta ühe riideeseme või jalanõupaari, mida mul on väga vaja on. Eesmärk on siis iga kuu uuendada garderoobi ühe korraliku ja hästiistuva riideeseme võrra 
See isegi peaaegu õnnestus. Mõned kuud jäid kindlasti vahele, kuid aasta lõpus panin I-le täpi korraliku uue kevad-sügis parkaga. Minu garderoobi lisandus ka mitu pluusi, üks paar teksapükse ja uusi jalanõusid vist lausa kolm paari. Tunnen, et see oli üks oluline eesmärk ja mul on hea meel, et selle sedaviisi siia kirja panin. 
Lisaks veel selle, et ma avasin ka oma kolmanda samba. Seega olen nüüd siis teinud oma elu esimese investeerimistehingu, kuigi tunnen, et ses osas olen ikka täiesti algaja ja pean ikka veel väga palju uurima, lugema, rumalaid küsimusi küsima.... 

See aasta ei läinud võibolla päris nii nagu plaanitud ja mingil hetkel tundsin väsimust ja tüdimust oma rahaasjade pidevalt joone peal hoidmisega. Loodan, et uus aasta tuleb juba veidi kergem, kuigi ka sinna on planeeritud juba päris mitu suurt eesmärki. 
Tänan, et olete taas minuga sel teel kaasas olnud ja võin juba ette öelda, et olenemata sellest, kas te viitsite veel lugeda või mitte, siis ma kavatsen veel ühe aasta kindlasti kirja panna. 😉 Mul on tunne, et ma olen nagu suuremast mülkast välja saanud, kuid samas kõiguksin nagu veel selle mülka veere peal, et kas pääsen eemale või kukun tagurpidi tagasi sisse. Tahaks ikka jõuda turvalisemasse tsooni. Usun, et edasi planeerides ja konkreetseid eesmärke seades jõuan ka. 

Rahulikku aasta lõppu ja ilusamat uut aastat! 

Elli



Kommentaarid

  1. Elli, aitäh! Minu arvates on Sul "kuidas saab?" -mõtteviis ja seda on alati huvitav lugeda.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh! Minu elu moto on tõepoolest: kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. :)

      Kustuta
  2. Mina tegelikult iga kuu ootan uut/uusi postitusi. Need on nii ausad ja ehedad. Ma ei taha lugeda blogisid, kus proovitakse erinevaid tooteid ja arutletakse minu jaoks pseudoprobleemide üle. Mina tahan ehedat elu, kus ma saan samastuda kirjutajaga, tunda, et ma pole üksi oma muredega ja et neile kõigile on tegelikult reaalsed lahendused olemas. Ma olen südamest tänulik, et Sa oma mõtteid meiega jagad. Rahulikku aasta lõppu ja eesmärkidega täidetud uut aastat!

    VastaKustuta
  3. Ka mina ootan Sinu postitusi väga! Olen ise olnud samas seisus ja olen mingil määral ka siiani. Sinu postitused inspireerivad ning leian Sinuga endas väga palju sarnasusi: oma maja remont, valikud ja soov finantsasjades parem olla jne. Ka mina tegelen hetkel uue aasta eesmärkide püstitamisega. Igatahes, jään ootama Sinu uusi postitusi ning soovin Sulle ja Su perele uueks aastaks soovide ja eesmärkide täitumist!

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Veidi hirmus on ka

 Head uut aastat!  Olen kaua vaikne olnud, sest detsember oli täiesti hullumeelne kuu töö vallas. Lisaks sellele jäin haigeks ja mu keha lausa nõuab juba ühte korralikku puhkust. Uskumatu, aga ma olen veel täitsa elus. Sel nädalal on vaja mõned sabad kokku tõmmata, mõned "päris" tööpäevad teha (jaanuaris vaid 4 päeva), ülejäänud aeg kodukontoris üks suurem kirjatükk veel enne lahkumist valmis kirjutada. Veebruaris on nii rahulik, et enamasti olen siis 2 nädalat puhanud.  ...ja siis (peaaegu) vaba.  Väike hirm kuulub vist protsessi juurde Kõik seavad uue aasta eesmärke, kuid mina tunnen, et pean end laskma vooluga kaasa viia. Pigem on olulisem tegevusplaan. Millal alustada ettevõtte loomisega? Kui kaua võiksin kodus olla ja plaani pidada? Kas proovida koheselt uues valdkonnas end sisse süüa või kõrvalt ikka praegust valdkonda jätkata?  Mulle on juba hakanud tööpakkumisi tulema ja olen hetkel EI öelnud. Pean end ise ka veidi hullumeelseks, et hetkel erinevatest pakkumistest kee

Pikk teekond iseendasse

 Lugesin eile üht rahapsühholoogiaga seotud raamatut, kus oli veidi kirjeldatud seda, et me kõik oleme sündinud mingisse kogukonda, kus on teatud uskumused raha kohta. Jah, me kõik ilmselt oleme kuulnud neid jutte, kuidas edukad inimesedki arutlevad, et meie kodus räägiti ka, et "raha ei kasva puu otsas" või "meil ei ole selleks raha" vms. Kuid eile seda peatükki lugedes tundus see mulle palju sügavam teema. Inimesed ei järgi niivõrd seda, mida kuulevad, vaid rohkem seda, mida on harjunud nägema ja kogema.  Seega, seal oli kirjas, et kui oled kogukonnas, kus on vähe edukaid inimesi, siis isegi, kui sa püüad sellest välja murda, siis on väga suur oht, et vajud harjumuspärastesse mustritesse tagasi. See tundub mulle kuidagi nii selge ja arusaadav, kuid ma ei suuda seda mõtet nii hästi sõnadesse panna. Isegi praegu, kui minus on eneseusk, et ma olen väärt paremat ja ma olen teel, et seda ka saavutada, siis mu iseenda sisekõne või "sõbralik" vestlus mõne lähed

Liiga hästi?

 Tahad teada, kuidas mu rahaasjadel läheb. Ma arvan et (liiga) hästi läheb, sest meediast tuleb igast väljaandest peaaegu iga päev mõni uudisnupuke selle kohta, kui raske peab olema. Eriti hull oli Ärilehe artikkel, kus pereema peab suutma "vaid" 1000 euroga neljaliikmelise pere ära toita. Ei saagi enam toitu koju tellida ja peab hirmsas Lidli poes käima. Piinlik hakkab midagi sellist lugedes. Mõni kolme lapsega üksikema peab võibolla sellise summaga kõik kulud suutma ära katta. Seega on minul midagi sellist lugedes tunne, et ma ei taha olla sellesse gruppi kuuluv, et ma pigem olen siin teises Eestis edasi. Nii naljakas. Ma ju olen vaeva näinud ja olen selle auga välja teeninud ning mul on palju unistusi, mida soovin ju täita.  Novembris suunasin säästudesse 1082 eurot ning mul on nüüd kolme kuu kulude puhver koos. Müstika. Kui vaadata 2019a jaanuari lõppu, siis oli ju suur pingutus kümmet eurotki kõrvale panna.  Mul on vaja õppida nüüd oma mõtlemist rohkem külluse suunas nüg