Otse põhisisu juurde

See on fake p...sk

 Täpselt nii ta end väljendas. Minu siiani väga leplik ja kõigega rahul pubekas. See tuli nagu välk selgest taevast, sest siiani pole noorema lapsega kunagi olnud vaidlusi teemal, kui oluline või ebaoluline mõni firmamärk on. 

Nüüd on mul siis probleem ja ideaalis võiksin oma rahakotirauad ikka palju laiemaks ajada, et noormees saaks endale a'la 130 eurosed jalanõud jalga. Mõistan, et mõne jaoks pole see mingi eriline raha, kuid meie pere jaoks on ikka küll. Kui ilmad lumisemaks ja jahedamaks peaksid minema, siis vajan ka ise uusi talvesaapaid. 

Allikas: https://mimicnews.com/guess-ill-go-for-adibas-then

Kuna praegused jalanõud olid aga täiesti ribadeks, siis olime fakti ees, et ilma uuteta me poest lahkuda ei saa. Nii me siis kõndisime mööda igasugu kauplusi ja kauplesime, mis sobib ja mis mitte. Mul on sarnane teema tegelikult juba vanema lapsega praktiliselt sellest ajast peale olnud, kui ta midagi "firmakatest" taipama hakkas. Seeõttu on mul selleks puhuks väga konkreetne nipp. Ma panen oma eelarve enne poodi minekut paika ja lapsel jääb siis ise otsustada, kas ta on nõus oma taskurahast midagi lisaks panema või lepib sellega, mis mahub minu eelarvesse. Seekordne minupoolne eelarve oli 50...max 60 eurot ja kui noorhärra soovib tõesti üle sajaseid käimasid, siis peab ta lihtsalt puudujääva teise poole ise lisama. 

"Mul jäi rahakott koju!!" Huvitav, kas ta tõesti arvas, et sulan ja kahekordistan oma summat. Pidime selle siis kiiresti selgeks tegema, et nii need asjad küll ei käi. 

Ma pole elu sees temaga nii kaua poode pidi pidanud käima, sest varem oli põhimõtteliselt nii, et saime kohe esimesest poest sobivad. WeekendShoest-st leidsime esimesed, mis juba enam-vähem nii mulle kui ka poisile oleks sobinud, kuid seejärel mõtlesime kõrval asuvast Popspordist läbi astuda ning see päästis meie päeva. Seal olid täpselt sobiva lõikega (meil on suhteliselt lai jalg ja iga jalanõu ei istu jalga) ning veel paremini sobiva hinnaga vabaaja jalatsid veidi üle 39 euroga. Kusjuures minu jaoks täiesti tundmatu firma, kuid selleks hetkeks olime juba mõlemad täiesti tülpinud ja soovisime vaid üht, et saaks juba koju tagasi. Poest väljudes olime mõlemad rahul ja poiss lausus: Vähemalt jäi nüüd minu raha alles. 😂

Selline vahepõige siis meie rahaelust. Millalgi teen kokkuvõtted ka oma väljakutse ning varumise teemast. 

"Kuri ema"

Elli

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Kaoses ei ole korda

Tere taas! Sain ühe kirja, kus üks blogi jälgija andis teada, et ei jõua minu tegemistel instagrammis silma peal hoida ja sooviks väga teada, kuidas mul läheb ning et võiksin ikkagi ka blogisse endast mõnikord veidigi teada anda. Mõistan, et tõesti ei peakski keegi 24/7 kellegi elu jälgides internetis istuma. Seega teen siis siia ka üle pika aja ühe väikese kokkuvõtte.  Tillu kohvikus Olen ikka veel töötu ja see on minu vaba valik. Käisin sügisel alustava ettevõtja koolitusel ning tundsin, et väsisin pikkadest koolituspäevadest ikka veel liiga kiiresti ära.  Seetõttu sain aru, et vajan veel veidi aega, et taastuda. Saan mõned kuud töötuhüvitist ning seega ei ole mul rahaliselt vaja väga palju sellele mõelda, kuidas me igakuiselt hakkama saame.  Ma ju ei tea, kas või millal mu elus enne pensionit veel nii vaba perioodi enam tuleb. Seega püüangi sellest nüüd siis viimast võtta. Kui hüvitis läbi saab, siis saan vajadusel sügiseni veel vabalt kodune olla.  Peamiselt tege...
Tere! Mina olen Elli. Olen neljakümnendates kahe toreda teismeeas kuti ema ja ühe toreda mehe naine. Meie peres on ka kaks vahvat neljajalgset, kes vajavad süüa ja suurel hulgal tähelepanu. Ma elan Lõuna-Eestis ühes väikeses külakeses. Oma maja saime alles mõned aastad tagasi. Meie elu sõltub täielikult isiklikust transpordist, seetõttu on meie peres kaks autot (vanuses 10+ aastat). Nüüd siis põhilise juurde. Olen jälginud huviga facebookis Kogumispäeviku tegemisi ja mul on tunne, et mul on väga palju õppida, et saada rahatargaks. Minu lapsepõlves oli raha alati vähe. Enne palgapäeva oli vanematel rahad tihtipeale täiesti otsas. Pidime mõned aastad üle elama aja, kui üks vanematest oli töötu. Sõime siis põhiliselt kartulit, piima ja muna, mis tulid sel ajal oma põllult-laudast. Uusi asju osteti harva, riided tulid enamasti taaskasutusest või tuttavatelt. Mul on tunne, et minu sees on uskumused, et raha ongi alati vähe või puudu. Vaatamata nendele uskumustele, mis lapseeast kaasa o...

Mul on pohlad...

Ei, ei, mul ei ole ükskõik, mis hetkel toimub. Vastupidi - me peame ju taas kuidagi hakkama saama. Ilmselt oleks sobilik kõigepealt teha väike kokkuvõte, mis meie autoremondist sai. Õnneks mootor oli seekord terve, kuid remonditav varuosa oleks meile uuena maksnud ca 500 eurot ning taastatud jupp maksab alates 300st eurost, kuid kuidagi juhtus nii, et meie tuttaval sattus just üks selline üle olema ja saime selle poole odavamalt. Siiski läks kogu remont meile maksma ligi nelisada eurot. Osa sellest rahast oli kaasal kogutud ühe teise meile vajaliku asja ostmiseks, kuid nüüd siis pidi ka tema oma säästud kõik mängu panema. Väike summa läks mehe palgarahast ning 107.- eurot läks ikkagi krediitkaardilt. 😕 Selle püüame esimesel võimalusel muidugi kõik taas tagasi panna, kuid veidi kurb ikkagi, et me ilma toime ei tulnud. Samas pole see nii hull, kui esialgu kartsime ja võib öelda, et hea, et niigi läks. Kui ma viskasin õhku küsimuse, et kuidas sellest olukorrast ilma laenu võtmata v...