Otse põhisisu juurde

See on fake p...sk

 Täpselt nii ta end väljendas. Minu siiani väga leplik ja kõigega rahul pubekas. See tuli nagu välk selgest taevast, sest siiani pole noorema lapsega kunagi olnud vaidlusi teemal, kui oluline või ebaoluline mõni firmamärk on. 

Nüüd on mul siis probleem ja ideaalis võiksin oma rahakotirauad ikka palju laiemaks ajada, et noormees saaks endale a'la 130 eurosed jalanõud jalga. Mõistan, et mõne jaoks pole see mingi eriline raha, kuid meie pere jaoks on ikka küll. Kui ilmad lumisemaks ja jahedamaks peaksid minema, siis vajan ka ise uusi talvesaapaid. 

Allikas: https://mimicnews.com/guess-ill-go-for-adibas-then

Kuna praegused jalanõud olid aga täiesti ribadeks, siis olime fakti ees, et ilma uuteta me poest lahkuda ei saa. Nii me siis kõndisime mööda igasugu kauplusi ja kauplesime, mis sobib ja mis mitte. Mul on sarnane teema tegelikult juba vanema lapsega praktiliselt sellest ajast peale olnud, kui ta midagi "firmakatest" taipama hakkas. Seeõttu on mul selleks puhuks väga konkreetne nipp. Ma panen oma eelarve enne poodi minekut paika ja lapsel jääb siis ise otsustada, kas ta on nõus oma taskurahast midagi lisaks panema või lepib sellega, mis mahub minu eelarvesse. Seekordne minupoolne eelarve oli 50...max 60 eurot ja kui noorhärra soovib tõesti üle sajaseid käimasid, siis peab ta lihtsalt puudujääva teise poole ise lisama. 

"Mul jäi rahakott koju!!" Huvitav, kas ta tõesti arvas, et sulan ja kahekordistan oma summat. Pidime selle siis kiiresti selgeks tegema, et nii need asjad küll ei käi. 

Ma pole elu sees temaga nii kaua poode pidi pidanud käima, sest varem oli põhimõtteliselt nii, et saime kohe esimesest poest sobivad. WeekendShoest-st leidsime esimesed, mis juba enam-vähem nii mulle kui ka poisile oleks sobinud, kuid seejärel mõtlesime kõrval asuvast Popspordist läbi astuda ning see päästis meie päeva. Seal olid täpselt sobiva lõikega (meil on suhteliselt lai jalg ja iga jalanõu ei istu jalga) ning veel paremini sobiva hinnaga vabaaja jalatsid veidi üle 39 euroga. Kusjuures minu jaoks täiesti tundmatu firma, kuid selleks hetkeks olime juba mõlemad täiesti tülpinud ja soovisime vaid üht, et saaks juba koju tagasi. Poest väljudes olime mõlemad rahul ja poiss lausus: Vähemalt jäi nüüd minu raha alles. 😂

Selline vahepõige siis meie rahaelust. Millalgi teen kokkuvõtted ka oma väljakutse ning varumise teemast. 

"Kuri ema"

Elli

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Mida sa edasi tegema hakkad?

See on küsimus, mida kuulen iga kord, kui kodust nina välja pistan. "Ma veel päris täpselt ei tea" - on minu vastus. See tundub nii mõnelegi ehmatav, et kuidas nii saab.  Kõigepealt pean ma puhkama. Nagu päris päriselt tegelema asjadega, mis lõõgastavad, teevad rõõmu ning annavad vaimule täieliku puhkuse. Ma olen end ühest kohast vabaks võtnud ja mul oleks võimalus kohe tormata uutesse seiklustesse, kuid ma tean, et mu vaim vajab restarti.  Kes mulle instagramis kaasa elavad, need võibolla märkasid ka storysid, kus ühel hetkel rõõmustasin saabunud vabaduse üle ja juba järgmisel hetkel oli mu rõõm asendunud masendusega, sest üks kohustus, mis nõuab mitmeid tunde pingutust, kukkus kolinal kaela. Ja nii ma siin ootan ikka veel, et oleksin ükskord ometigi vaba ja saaksin nautida suve ja oma kodus toimetamist või ka veidi ringi reisimist.  Reisimisega seoses juhtus kogemata nii, et mu reisifond sai kiiremini täis, kui oleksin osanud oodatagi. Sain veel viimased lisatasud kätte ja
Tere! Mina olen Elli. Olen neljakümnendates kahe toreda teismeeas kuti ema ja ühe toreda mehe naine. Meie peres on ka kaks vahvat neljajalgset, kes vajavad süüa ja suurel hulgal tähelepanu. Ma elan Lõuna-Eestis ühes väikeses külakeses. Oma maja saime alles mõned aastad tagasi. Meie elu sõltub täielikult isiklikust transpordist, seetõttu on meie peres kaks autot (vanuses 10+ aastat). Nüüd siis põhilise juurde. Olen jälginud huviga facebookis Kogumispäeviku tegemisi ja mul on tunne, et mul on väga palju õppida, et saada rahatargaks. Minu lapsepõlves oli raha alati vähe. Enne palgapäeva oli vanematel rahad tihtipeale täiesti otsas. Pidime mõned aastad üle elama aja, kui üks vanematest oli töötu. Sõime siis põhiliselt kartulit, piima ja muna, mis tulid sel ajal oma põllult-laudast. Uusi asju osteti harva, riided tulid enamasti taaskasutusest või tuttavatelt. Mul on tunne, et minu sees on uskumused, et raha ongi alati vähe või puudu. Vaatamata nendele uskumustele, mis lapseeast kaasa o

PAUS või siiski selle peatüki lõpp

Tunnen, et olen selle loo alguse Ellist nii kaugele liikunud, et see poleks nagu enam minu lugu. Seepärast ei leia ka enam piisavalt motivatsiooni, et siia midagi kirjutada.  Minu elus on hetkel lehe keeramise hetk ning sooviksin alustada uut peatükki võimalikult puhtalt lehelt. Loomulikult liiguvad sellesse kaasa eelmistest peatükkides õpitud tarkused, kuid see on ikkagi täiesti uus ja juba hoopis teine lugu.  Kui sattusid siia, sest soovid teada, kust või kuidas ühte rahatarkuse teekonda alustada, siis palun liigu selle blogi algusesse ning loe läbi 2019a postitused. Loodetavasti saad sealt indu, et ka ise väikeste sammudega alustada.  Kui soovid aga minu praegustest tegemistest veidi rohkem teada saada, siis oled oodatud jälgima mind instagrammi: elli_the_saver kontole. Rahatargemat teekonda soovides Elli Teel järgmise käänakuni :)