Otse põhisisu juurde

Kas mul on piisavalt?

See teekond, mida ma nüüd juba üle kahe aasta tagasi alustasin, ei ole ainult rahast ja sellega toime tulemisest. Sellel teel olen ma pidanud palju ka iseendasse vaatama ja nii mõnigi kord peatuma ja mõtlema, et miks ma alati nii olen teinud või mõelnud. Hiljuti leidsin TheBudgetMum'i blogist huvitava loo: Do I have enough is a horrible mask. Minu inglise keel on küll endiselt veidi konarlik, kuid siiski oli selles loos väga palju mõtteid, mis tundusid nii tuttavad ja samas mõtlemapanevad. Miks me pidevalt võrdleme ennast teistega? Miks kummitavad ka minu peas ikka ja jälle need mõtted: 

Mu kodu pole piisavalt ilus või moodne (tänapäevane)

Ma pole kunagi piisavalt tubli!

Mul pole piisavalt raha.

Ja nii edasi....See ei ole ju mingi võidujooks, kus parim võidab kõik. Pigem võib seda võrrelda maratoniga, kus igaüks valib oma tempo, sest valides naaberjooksja tempo võin olla varsti hing kinni tee ääres pikali. Ikka tasa ja targu ning omas tempos. Aegajalt on seda nii keeruline endale selgeks teha, sest juba lapsepõlves püüti mind veenda, et ma pean olema tublim ja parem. Kellest või millest või miks? See häbitunne, kui ma algklassides lugemise eest kolme sain või see nördimus, kui sain teada, et oleksin ikka pidanud kooli medaliga lõpetama. MIKS? See tunne, et sa pole kunagi piisavalt tubli ja siis sa tunned, et sa ei taha enam pingutada, sest sind pole niikuinii kunagi piisavalt. 

Sama teema siis ka selle majandusliku olukorraga. Me hakkame käituma "tagurpidi" ehk siis tegutsema nii, et meil olekski võimalik öelda, et "Mul pole piisavalt". Ühes peres ei käinud pereema aastaid tööl ja oli pidevalt õnnetu, et neil ei ole raha. Kõrvalt vaadates tundus see midagi ebaloogilist, et miks sa siis tööle ei lähe, kuid nüüd saan aru, et ta tegi selle valiku (ilmselt alateadlikult), et ta saakski öelda, et mul pole kunagi piisavalt. Sama paralleeli võiksin tuua oma hetkeseisule. Miks ma ei suuda rohkem töötada? Võibolla töötab mu alateadvus mulle vastu, et ka mina saaksin kurta ja olla ohver või on siin siiski taga see, et mingitel hetkedel püüdsin maratonijooksjatega sama sammu pidada, et olla parem, et omada rohkem ja siis mingil hetkel oligi mul hing kinni ning jaks otsas ning sellest taastumine võtabki aega. 

Kas mul on piisavalt? See küsimus muudab meie käitumist. Sellesse on sissekirjutatud ebapiisavus. See on hirmu (muretsemise) mõtteviis. See mõjutab meie aju otsmikusagarat ning pärsib eesmärgile keskenduvat käitumist ja otsuste tegemist. Seega muretsedes me ei suuda teha praktilisi (finants)otsuseid. Mis siis teha? Öelda endale, et ära enam muretse. Nii vist on kõige õigem tõesti. Tegelikult ongi nii, et peale seda, kui ma rahaasjade korda tegemise teekonna ette võtsin, siis taban end juba aegajalt mõtetelt, et mul on kõike PIISAVALT. Ma võin endale kõike lubada - loomulikult mitte kohe ja korraga, kuid see tunne, et kõik on võimalik, on tegelikult nii mõnus. 

Allikas: Facebook

TheBudgetMum soovitab alati endale esitada järgnevad küsimused. 

Kas ma vajan seda? Näiteks autod on meie peres vajalikud tarbeesemed, kuid mul on mitu tuttavat, kes elavad linnas ning ei vaja autot. 

Kas ma saan seda endale (praegu) lubada? Kas mul on piisavalt raha, et endale midagi osta. Mõnikord ei pea see olema vajalik, kuid võib olla ese, mida ma lihtsalt endale väga soovin. Näiteks kuldne kaelaehe ei ole kellelegi eluliselt hädavajalik, kuid kui mul on juba nii palju raha, et ma saan seda  endale lubada ning see teeb mulle head meelt, siis miks ka mitte? Kuid kui mul pole hetkel seda raha, siis pöördugem esimese küsimuse juurde tagasi. 😉

Mis see mulle maksab? Millised kulud võivad kaasneda selle asja ostmisel? Näiteks auto omamine on kallis. Mu vanem lapski ütles, et ta peab hoiatama sõpru, kellel veel pole oma autot, et see on väga kulukas. Sama on ka maja omamisega, sest sa pead kõik tööd ise ära tegema ning selleks, et maja ja selle ümbrus korras püsiks on pidevalt vaja mingeid uusi asju, mis seda teha aitaksid (murutraktor, saag, akutrell jnejnejne). Maja vajab pidevalt hoolt. 

Kas ma tegin parima valiku? Enne ostmist tuleb alati uurida, mis on parimad või soodsamad valikud. Lähtudes siis hinna ja kvaliteedi suhtest. 

Märts oli väga kuluderohke kuu, kuid taaskord saan ma öelda, et ME SAIME HAKKAMA ja see teeb rõõmu ning annab südamerahu. Kevad tuleb juba suure hooga ning taas on peas sada plaani, mida tahaks ja võiks, kuid eks peab enne ikka vaatama, mis see maksab ja kas me saame seda juba praegu endale lubada. Näiteks terrass või aeda uued puud ning põõsad. Kindlasti tahan ma sel aastal luua meile korraliku maasikapeenra...

Võibolla siiski õnnelik

Elli

Toetusin seekord antud allikale: https://www.thebudgetmom.com/do-i-have-enough-is-a-horrible-mask/ 


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Säästufondid

 Olen juba mõnda aega tahtnud kirjutada minu jaoks väga hästi toiminud süsteemist, mis aitas mind välja palgapäevast palgapäevani hädavaevu toime tulemise nõiaringist. Tänu ümbrikumeetodile olid minu eelarves olevad kategooriad jagatud reaalseteks rahaümbrikuteks. Iga kuu lisasin sinna mingi summa ning kuu lõpus sain otsustada, kas panen selle summa suuremasse säästu või jätan samasse ümbrikusse/kategooriasse alles.  Mul hakkasid selviisil tekkima tasapisi igas kategoorias minisäästud (neid nimetatakse ka sinking funds).  Tänu sellele jäin ma iga kuu paremini eelarvesse ning samas hakkasid tekkima väikesed lisasäästud.  Näiteks riiete kategooriasse lisan ma enamasti 30-50 eurot. Seega võis paari-kolme kuuga sellesse kategooriasse koguneda juba ligi 100€. Kui samal ajal hoida pilku peal oma garderoobil ning jalatsite riiulil, saab kenasti teha plaane, millal ja milleks see raha kulutada. Mina kulutasin sel kevadel lapse lõpupeoks kleidi ja uute jalanõude ostmiseks. Kui on teada, et mõni

Liiga hästi?

 Tahad teada, kuidas mu rahaasjadel läheb. Ma arvan et (liiga) hästi läheb, sest meediast tuleb igast väljaandest peaaegu iga päev mõni uudisnupuke selle kohta, kui raske peab olema. Eriti hull oli Ärilehe artikkel, kus pereema peab suutma "vaid" 1000 euroga neljaliikmelise pere ära toita. Ei saagi enam toitu koju tellida ja peab hirmsas Lidli poes käima. Piinlik hakkab midagi sellist lugedes. Mõni kolme lapsega üksikema peab võibolla sellise summaga kõik kulud suutma ära katta. Seega on minul midagi sellist lugedes tunne, et ma ei taha olla sellesse gruppi kuuluv, et ma pigem olen siin teises Eestis edasi. Nii naljakas. Ma ju olen vaeva näinud ja olen selle auga välja teeninud ning mul on palju unistusi, mida soovin ju täita.  Novembris suunasin säästudesse 1082 eurot ning mul on nüüd kolme kuu kulude puhver koos. Müstika. Kui vaadata 2019a jaanuari lõppu, siis oli ju suur pingutus kümmet eurotki kõrvale panna.  Mul on vaja õppida nüüd oma mõtlemist rohkem külluse suunas nüg

Pealkirjata lugu :D

 September sai läbi ja suur oli minu üllatus, kui lõpetasin selle 341 euroga pangaarvel. Tegelikult oli vaba kuluraha alles isegi 371€, sest rahakotis oli veel alles 30€ toiduraha.  Ära said ju peetud kõik sünnipäevad. Pulmast pidin küll haiguse tõttu loobuma, kuid kingitus ootab pruutpaariga kokku saamist. Eelarvesse ei olnud arvestatud raha, mis kulus ravimitele, kuid ilmselt samal ajal tuli kokkuhoid kütusekuludelt, sest ma ei sõitnud kaks nädalat eriti kuhugi. Kuna mulle tundus kuu alguses kõike nii palju ja raha peale puhkust pigem väga täpselt, siis olen igatahes ise küll väga üllatunud.  Me siin saime vahepeal taas koroonaga pihta. Muidu polnudki seekord väga hull, kuid mul oli probleeme, et köha lahtisemaks saada. Jõin aga meega teed, sõin igasugu tablette sisse, aurutasin ja tegin sinepi ja meeplaastreid. Lõpuks oli kõige suuremaks abimeheks ikkagi saun. Aururohke leil ning ma ei tea, kas see ka aitas, aga igatahes hõõrusin end igaks juhuks ka veidi soolaga kokku.  Kes nüüd mi