See teekond, mida ma nüüd juba üle kahe aasta tagasi alustasin, ei ole ainult rahast ja sellega toime tulemisest. Sellel teel olen ma pidanud palju ka iseendasse vaatama ja nii mõnigi kord peatuma ja mõtlema, et miks ma alati nii olen teinud või mõelnud. Hiljuti leidsin TheBudgetMum'i blogist huvitava loo: Do I have enough is a horrible mask. Minu inglise keel on küll endiselt veidi konarlik, kuid siiski oli selles loos väga palju mõtteid, mis tundusid nii tuttavad ja samas mõtlemapanevad. Miks me pidevalt võrdleme ennast teistega? Miks kummitavad ka minu peas ikka ja jälle need mõtted:
Mu kodu pole piisavalt ilus või moodne (tänapäevane)
Ma pole kunagi piisavalt tubli!
Mul pole piisavalt raha.
Ja nii edasi....See ei ole ju mingi võidujooks, kus parim võidab kõik. Pigem võib seda võrrelda maratoniga, kus igaüks valib oma tempo, sest valides naaberjooksja tempo võin olla varsti hing kinni tee ääres pikali. Ikka tasa ja targu ning omas tempos. Aegajalt on seda nii keeruline endale selgeks teha, sest juba lapsepõlves püüti mind veenda, et ma pean olema tublim ja parem. Kellest või millest või miks? See häbitunne, kui ma algklassides lugemise eest kolme sain või see nördimus, kui sain teada, et oleksin ikka pidanud kooli medaliga lõpetama. MIKS? See tunne, et sa pole kunagi piisavalt tubli ja siis sa tunned, et sa ei taha enam pingutada, sest sind pole niikuinii kunagi piisavalt.
Sama teema siis ka selle majandusliku olukorraga. Me hakkame käituma "tagurpidi" ehk siis tegutsema nii, et meil olekski võimalik öelda, et "Mul pole piisavalt". Ühes peres ei käinud pereema aastaid tööl ja oli pidevalt õnnetu, et neil ei ole raha. Kõrvalt vaadates tundus see midagi ebaloogilist, et miks sa siis tööle ei lähe, kuid nüüd saan aru, et ta tegi selle valiku (ilmselt alateadlikult), et ta saakski öelda, et mul pole kunagi piisavalt. Sama paralleeli võiksin tuua oma hetkeseisule. Miks ma ei suuda rohkem töötada? Võibolla töötab mu alateadvus mulle vastu, et ka mina saaksin kurta ja olla ohver või on siin siiski taga see, et mingitel hetkedel püüdsin maratonijooksjatega sama sammu pidada, et olla parem, et omada rohkem ja siis mingil hetkel oligi mul hing kinni ning jaks otsas ning sellest taastumine võtabki aega.
Kas mul on piisavalt? See küsimus muudab meie käitumist. Sellesse on sissekirjutatud ebapiisavus. See on hirmu (muretsemise) mõtteviis. See mõjutab meie aju otsmikusagarat ning pärsib eesmärgile keskenduvat käitumist ja otsuste tegemist. Seega muretsedes me ei suuda teha praktilisi (finants)otsuseid. Mis siis teha? Öelda endale, et ära enam muretse. Nii vist on kõige õigem tõesti. Tegelikult ongi nii, et peale seda, kui ma rahaasjade korda tegemise teekonna ette võtsin, siis taban end juba aegajalt mõtetelt, et mul on kõike PIISAVALT. Ma võin endale kõike lubada - loomulikult mitte kohe ja korraga, kuid see tunne, et kõik on võimalik, on tegelikult nii mõnus.
 |
| Allikas: Facebook |
TheBudgetMum soovitab alati endale esitada järgnevad küsimused.
Kas ma vajan seda? Näiteks autod on meie peres vajalikud tarbeesemed, kuid mul on mitu tuttavat, kes elavad linnas ning ei vaja autot.
Kas ma saan seda endale (praegu) lubada? Kas mul on piisavalt raha, et endale midagi osta. Mõnikord ei pea see olema vajalik, kuid võib olla ese, mida ma lihtsalt endale väga soovin. Näiteks kuldne kaelaehe ei ole kellelegi eluliselt hädavajalik, kuid kui mul on juba nii palju raha, et ma saan seda endale lubada ning see teeb mulle head meelt, siis miks ka mitte? Kuid kui mul pole hetkel seda raha, siis pöördugem esimese küsimuse juurde tagasi. 😉
Mis see mulle maksab? Millised kulud võivad kaasneda selle asja ostmisel? Näiteks auto omamine on kallis. Mu vanem lapski ütles, et ta peab hoiatama sõpru, kellel veel pole oma autot, et see on väga kulukas. Sama on ka maja omamisega, sest sa pead kõik tööd ise ära tegema ning selleks, et maja ja selle ümbrus korras püsiks on pidevalt vaja mingeid uusi asju, mis seda teha aitaksid (murutraktor, saag, akutrell jnejnejne). Maja vajab pidevalt hoolt.
Kas ma tegin parima valiku? Enne ostmist tuleb alati uurida, mis on parimad või soodsamad valikud. Lähtudes siis hinna ja kvaliteedi suhtest.
Märts oli väga kuluderohke kuu, kuid taaskord saan ma öelda, et ME SAIME HAKKAMA ja see teeb rõõmu ning annab südamerahu. Kevad tuleb juba suure hooga ning taas on peas sada plaani, mida tahaks ja võiks, kuid eks peab enne ikka vaatama, mis see maksab ja kas me saame seda juba praegu endale lubada. Näiteks terrass või aeda uued puud ning põõsad. Kindlasti tahan ma sel aastal luua meile korraliku maasikapeenra...
Võibolla siiski õnnelik
Elli
Toetusin seekord antud allikale: https://www.thebudgetmom.com/do-i-have-enough-is-a-horrible-mask/
Kommentaarid
Postita kommentaar