Otse põhisisu juurde

Väike vahepeatus

 Hei, hei!

Mõtlesin, et peaks vist ikka vahepeal endast märku andma. Auto(remondi)kuu lõppes siis kokku 411-eurose väljaminekuga. Oluline on see, et mul oli see raha olemas, kuigi nüüd on mu sos-fond täitsa sossi vajunud. Sain sel kuul ametlikult palka vaid 270 eurot (see pole kogu mu sissetulek, kuid oli ainuke raha, mille sel kuul oma ametlikust töökohast sain) ja selle loogika järgi oleksin pidanud ammu korralikus miinuses olema, kuid kogunenud raha(tarkused) ja säästunipid olid suureks abiks, et sellest olukorrast kenasti välja tulla. Loodan, et ehk jääb kuu lõpus veidi mõnest ümbrikust midagi ülegi, mille siis saan tagasi fondi panna. Õnneks ei pidanud ma külmkapi jaoks kogutud rahast näpistama, kuid nüüd tuli ju see "lockdown" ja lükkan oma kapiostu veidi edasi, sest ma tahaks ikka mööda poodi ringi käia, kappidesse sisse vaadata ja leida selline, mis tundub õige. 

Lapse sünnipäev sai ka kenasti peetud. Kui me muidu oleme praegu väga isoleeritud igasugusest seltsielust, siis tegin sel aastal erandi ja otsustasin, et ühe pere kaupa võib meile külla tulla. Vähemalt tean, et kui peakski nakkuse saama, siis ei levita me seda oma väga koduse elu tõttu edasi. Olin juba kuu alguses pannud kõrvale 100 eurot. Pool sellest kingirahaks (ikkagi väike juubel) ja teine pool siis lauale söögipoolise varumiseks. Kui varasemalt olen igati isetegemise poolt ja see on odavam, siis seekord läksin lihtsama vastupanu teed, sest minu vaimsed ressursid on hetkel veidi piiratud, ning ostsin paar kilo valmis salatit ning koogi, veidi suupisteid. Kombineerisin siis väljaminekuid nädala söögirahaga ja kokku läks sünnipäevalaudade katmiseks umbes 75 eurot. 


Ise kokku pandud snäkivaagen

Meil käis siis külas eri aegadel kaks perekonda ja olid sellised mõnusad istumised. Tunnen, et need paar kohtumist turgutasid veidi ka minu üldist olemist. 

Kodus töötamine on vähendanud taas meie sõidukulusid tööle-kooli, kuid nädala söögirahaga välja tulemine on muutunud juba tõsisemaks väljakutseks. Kui mul pole aega ka plaani pidada ning nädalamenüüd paika panna, siis kipub vägisi olukord käest libisema. Eelmisel nädalal läks eelarve kindlalt vähemalt 30 euro võrra üle. See nädal on seoses sünnipäevaga kulud suuremad. Olen ära kasutanud ka võimaluse koolilt toidupakk vastu võtta. Meie eelmine pakk oli väga asjalik ja kulus kenasti kodus õppijale ära. Sellegipoolest kulub toidule praegu veidi enam raha, kuid loodan järgmisest nädalast taas paremini joone peale saada. 

Kevade ootuses

Elli

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Veidi hirmus on ka

 Head uut aastat!  Olen kaua vaikne olnud, sest detsember oli täiesti hullumeelne kuu töö vallas. Lisaks sellele jäin haigeks ja mu keha lausa nõuab juba ühte korralikku puhkust. Uskumatu, aga ma olen veel täitsa elus. Sel nädalal on vaja mõned sabad kokku tõmmata, mõned "päris" tööpäevad teha (jaanuaris vaid 4 päeva), ülejäänud aeg kodukontoris üks suurem kirjatükk veel enne lahkumist valmis kirjutada. Veebruaris on nii rahulik, et enamasti olen siis 2 nädalat puhanud.  ...ja siis (peaaegu) vaba.  Väike hirm kuulub vist protsessi juurde Kõik seavad uue aasta eesmärke, kuid mina tunnen, et pean end laskma vooluga kaasa viia. Pigem on olulisem tegevusplaan. Millal alustada ettevõtte loomisega? Kui kaua võiksin kodus olla ja plaani pidada? Kas proovida koheselt uues valdkonnas end sisse süüa või kõrvalt ikka praegust valdkonda jätkata?  Mulle on juba hakanud tööpakkumisi tulema ja olen hetkel EI öelnud. Pean end ise ka veidi hullumeelseks, et hetkel erinevatest pakkumistest kee

Pikk teekond iseendasse

 Lugesin eile üht rahapsühholoogiaga seotud raamatut, kus oli veidi kirjeldatud seda, et me kõik oleme sündinud mingisse kogukonda, kus on teatud uskumused raha kohta. Jah, me kõik ilmselt oleme kuulnud neid jutte, kuidas edukad inimesedki arutlevad, et meie kodus räägiti ka, et "raha ei kasva puu otsas" või "meil ei ole selleks raha" vms. Kuid eile seda peatükki lugedes tundus see mulle palju sügavam teema. Inimesed ei järgi niivõrd seda, mida kuulevad, vaid rohkem seda, mida on harjunud nägema ja kogema.  Seega, seal oli kirjas, et kui oled kogukonnas, kus on vähe edukaid inimesi, siis isegi, kui sa püüad sellest välja murda, siis on väga suur oht, et vajud harjumuspärastesse mustritesse tagasi. See tundub mulle kuidagi nii selge ja arusaadav, kuid ma ei suuda seda mõtet nii hästi sõnadesse panna. Isegi praegu, kui minus on eneseusk, et ma olen väärt paremat ja ma olen teel, et seda ka saavutada, siis mu iseenda sisekõne või "sõbralik" vestlus mõne lähed

Liiga hästi?

 Tahad teada, kuidas mu rahaasjadel läheb. Ma arvan et (liiga) hästi läheb, sest meediast tuleb igast väljaandest peaaegu iga päev mõni uudisnupuke selle kohta, kui raske peab olema. Eriti hull oli Ärilehe artikkel, kus pereema peab suutma "vaid" 1000 euroga neljaliikmelise pere ära toita. Ei saagi enam toitu koju tellida ja peab hirmsas Lidli poes käima. Piinlik hakkab midagi sellist lugedes. Mõni kolme lapsega üksikema peab võibolla sellise summaga kõik kulud suutma ära katta. Seega on minul midagi sellist lugedes tunne, et ma ei taha olla sellesse gruppi kuuluv, et ma pigem olen siin teises Eestis edasi. Nii naljakas. Ma ju olen vaeva näinud ja olen selle auga välja teeninud ning mul on palju unistusi, mida soovin ju täita.  Novembris suunasin säästudesse 1082 eurot ning mul on nüüd kolme kuu kulude puhver koos. Müstika. Kui vaadata 2019a jaanuari lõppu, siis oli ju suur pingutus kümmet eurotki kõrvale panna.  Mul on vaja õppida nüüd oma mõtlemist rohkem külluse suunas nüg