Otse põhisisu juurde

Väike vahepeatus

 Hei, hei!

Mõtlesin, et peaks vist ikka vahepeal endast märku andma. Auto(remondi)kuu lõppes siis kokku 411-eurose väljaminekuga. Oluline on see, et mul oli see raha olemas, kuigi nüüd on mu sos-fond täitsa sossi vajunud. Sain sel kuul ametlikult palka vaid 270 eurot (see pole kogu mu sissetulek, kuid oli ainuke raha, mille sel kuul oma ametlikust töökohast sain) ja selle loogika järgi oleksin pidanud ammu korralikus miinuses olema, kuid kogunenud raha(tarkused) ja säästunipid olid suureks abiks, et sellest olukorrast kenasti välja tulla. Loodan, et ehk jääb kuu lõpus veidi mõnest ümbrikust midagi ülegi, mille siis saan tagasi fondi panna. Õnneks ei pidanud ma külmkapi jaoks kogutud rahast näpistama, kuid nüüd tuli ju see "lockdown" ja lükkan oma kapiostu veidi edasi, sest ma tahaks ikka mööda poodi ringi käia, kappidesse sisse vaadata ja leida selline, mis tundub õige. 

Lapse sünnipäev sai ka kenasti peetud. Kui me muidu oleme praegu väga isoleeritud igasugusest seltsielust, siis tegin sel aastal erandi ja otsustasin, et ühe pere kaupa võib meile külla tulla. Vähemalt tean, et kui peakski nakkuse saama, siis ei levita me seda oma väga koduse elu tõttu edasi. Olin juba kuu alguses pannud kõrvale 100 eurot. Pool sellest kingirahaks (ikkagi väike juubel) ja teine pool siis lauale söögipoolise varumiseks. Kui varasemalt olen igati isetegemise poolt ja see on odavam, siis seekord läksin lihtsama vastupanu teed, sest minu vaimsed ressursid on hetkel veidi piiratud, ning ostsin paar kilo valmis salatit ning koogi, veidi suupisteid. Kombineerisin siis väljaminekuid nädala söögirahaga ja kokku läks sünnipäevalaudade katmiseks umbes 75 eurot. 


Ise kokku pandud snäkivaagen

Meil käis siis külas eri aegadel kaks perekonda ja olid sellised mõnusad istumised. Tunnen, et need paar kohtumist turgutasid veidi ka minu üldist olemist. 

Kodus töötamine on vähendanud taas meie sõidukulusid tööle-kooli, kuid nädala söögirahaga välja tulemine on muutunud juba tõsisemaks väljakutseks. Kui mul pole aega ka plaani pidada ning nädalamenüüd paika panna, siis kipub vägisi olukord käest libisema. Eelmisel nädalal läks eelarve kindlalt vähemalt 30 euro võrra üle. See nädal on seoses sünnipäevaga kulud suuremad. Olen ära kasutanud ka võimaluse koolilt toidupakk vastu võtta. Meie eelmine pakk oli väga asjalik ja kulus kenasti kodus õppijale ära. Sellegipoolest kulub toidule praegu veidi enam raha, kuid loodan järgmisest nädalast taas paremini joone peale saada. 

Kevade ootuses

Elli

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Kaoses ei ole korda

Tere taas! Sain ühe kirja, kus üks blogi jälgija andis teada, et ei jõua minu tegemistel instagrammis silma peal hoida ja sooviks väga teada, kuidas mul läheb ning et võiksin ikkagi ka blogisse endast mõnikord veidigi teada anda. Mõistan, et tõesti ei peakski keegi 24/7 kellegi elu jälgides internetis istuma. Seega teen siis siia ka üle pika aja ühe väikese kokkuvõtte.  Tillu kohvikus Olen ikka veel töötu ja see on minu vaba valik. Käisin sügisel alustava ettevõtja koolitusel ning tundsin, et väsisin pikkadest koolituspäevadest ikka veel liiga kiiresti ära.  Seetõttu sain aru, et vajan veel veidi aega, et taastuda. Saan mõned kuud töötuhüvitist ning seega ei ole mul rahaliselt vaja väga palju sellele mõelda, kuidas me igakuiselt hakkama saame.  Ma ju ei tea, kas või millal mu elus enne pensionit veel nii vaba perioodi enam tuleb. Seega püüangi sellest nüüd siis viimast võtta. Kui hüvitis läbi saab, siis saan vajadusel sügiseni veel vabalt kodune olla.  Peamiselt tege...
Tere! Mina olen Elli. Olen neljakümnendates kahe toreda teismeeas kuti ema ja ühe toreda mehe naine. Meie peres on ka kaks vahvat neljajalgset, kes vajavad süüa ja suurel hulgal tähelepanu. Ma elan Lõuna-Eestis ühes väikeses külakeses. Oma maja saime alles mõned aastad tagasi. Meie elu sõltub täielikult isiklikust transpordist, seetõttu on meie peres kaks autot (vanuses 10+ aastat). Nüüd siis põhilise juurde. Olen jälginud huviga facebookis Kogumispäeviku tegemisi ja mul on tunne, et mul on väga palju õppida, et saada rahatargaks. Minu lapsepõlves oli raha alati vähe. Enne palgapäeva oli vanematel rahad tihtipeale täiesti otsas. Pidime mõned aastad üle elama aja, kui üks vanematest oli töötu. Sõime siis põhiliselt kartulit, piima ja muna, mis tulid sel ajal oma põllult-laudast. Uusi asju osteti harva, riided tulid enamasti taaskasutusest või tuttavatelt. Mul on tunne, et minu sees on uskumused, et raha ongi alati vähe või puudu. Vaatamata nendele uskumustele, mis lapseeast kaasa o...

Mul on pohlad...

Ei, ei, mul ei ole ükskõik, mis hetkel toimub. Vastupidi - me peame ju taas kuidagi hakkama saama. Ilmselt oleks sobilik kõigepealt teha väike kokkuvõte, mis meie autoremondist sai. Õnneks mootor oli seekord terve, kuid remonditav varuosa oleks meile uuena maksnud ca 500 eurot ning taastatud jupp maksab alates 300st eurost, kuid kuidagi juhtus nii, et meie tuttaval sattus just üks selline üle olema ja saime selle poole odavamalt. Siiski läks kogu remont meile maksma ligi nelisada eurot. Osa sellest rahast oli kaasal kogutud ühe teise meile vajaliku asja ostmiseks, kuid nüüd siis pidi ka tema oma säästud kõik mängu panema. Väike summa läks mehe palgarahast ning 107.- eurot läks ikkagi krediitkaardilt. 😕 Selle püüame esimesel võimalusel muidugi kõik taas tagasi panna, kuid veidi kurb ikkagi, et me ilma toime ei tulnud. Samas pole see nii hull, kui esialgu kartsime ja võib öelda, et hea, et niigi läks. Kui ma viskasin õhku küsimuse, et kuidas sellest olukorrast ilma laenu võtmata v...