Otse põhisisu juurde

Kevadmasendus?

 ....veebruarikuu on? .....Loomulikult autoremondikuu. Milleks traditsioone lõhkuda? Järsku lõid mul jälle mitmed tuled auto armatuuris põlema ning pidin selle remonti viima. Esimene remont läks väikeste kuludega. Sain hakkama veidi alla 50 euroga. Seejärel oli vaja käia ülevaatusel ja ma ei saanud ülevaatusest läbi. Nüüd siis pean auto uuesti remonti viima. Uus prognoositav kulu jääb juba vähemalt paarisaja euro piiresse. See tähendab, et pean jälle oma säästude kallale minema. Esialgu loodan hakkama saada SOS- fondis oleva rahaga, kuid kahtlustan, et veidi pean näpistama ka oma külmkapi jaoks kogutud rahast ja selle ostu edasi lükkama. Ma nii lootsin juba, et saame märtsis külmkapi ära osta, kuid pean jääma mõistlikuks ja kõigepealt tegelema nende segaste väljaminekutega. 

Tegelikult on minu selle aasta märtsi sissetulekud umbes 160 eurot väiksemad, sest mu jaanuari sissetulekute arvestuses tekkis mingi segadus ja nüüd siis silutakse seda ehk, et ma sain 80 eurot vähem palka ning ma kaotan ka ca 80 eurot oma igakuiselt toetuselt. Samal ajal on meil sel kuul 2 olulist sünnipäeva. 

....ja sellega seoses masendun ma juba täielikult, sest juba teist aastat keeratakse riik lukku just lapse sünnipäeva ajaks. Kogu see olukord hakkab juba ilmselt paljudele üle mõistuse käima. Minu puhul pidev kodukontoris konutamine, kontaktide vältimine....vahepeal olid teed nii libedad ja  metsateed paksu lume all ning pidin leppima tubasema olekuga ja tunnen, et see kõik on mu vaimset tervist taas õõnestamas, sest tundub, et sellele jamale ei tulegi kunagi lõppu. Pigem keerab kõik järjest hullemaks. Seega on mul taas arstile aeg pandud ja väike roosa pill ehk päästab päeva. 

See nädal on veidi rõõmsamad ilmad ja püüan iga sellist päevakest maksimaalselt ära kasutada. Selles suhtes on koerad head motivaatorid. Kui ta ikka ronib sulle sülle või lausa kirjutuslauale, et nüüd on aeg arvuti käest panna ja kõndima minna, siis on rakse sellisele palvele mitte vastata, eriti, kui päike paistab ja pole mingit vabandust seda mitte teha. 


Positiivset on ju ikka ka. Veebruar läks eelarvestamisega endiselt kenasti. Hetkel mulle sobib see väga hästi, et reaalne raha on jagatud ümbrikute vahel ära. Eelarve tabelis oleksid need ju ainult numbrid ja kui kõik raha ühe arve peal on, siis on mul selle numbri vaatamisel keeruline aru saada, kui palju võin ma veel söögile, koertele või majapidamisele kulutada. No ilmselt proffidel eelarvestajatel ei ole see keeruline, aga minul hetkel on lihtsam näha füüsiliselt rahasummasid. Tunnistan, et see on veidi tüütu, et kogu aeg meeles pidada, mis ümbrikud mul nüüd kaasas peavad olema ja siis endiselt ka see müntide teema, kuid olen aru saanud, et see pole nii tähtis. Oluline on üldpilt. See, et ma iga kuu alguses oma raha sendipealt ära planeerin. Kuu lõpus on lihtne kokkuvõtet teha, kui kõikidest ümbrikutes alles olev raha kokku lugeda. Nii oli mul sel kuul lisaks säästudele alles veel 145 eurot. Kui mõelda sellele, et ilma sellise täpse eelarvestamiseta või ka varasemate eelarvestamise üritustega oli mu konto alati praktiliselt nullis, siis on see väga suur muutus. Osa summasid jäid oma ümbrikutesse edasi ja panen sel kuul lihtsalt vähem raha sinna, sest sissetulek on ju väiksem ning osa summasid liikus siis säästudesse. 

Märtsi eelarve seadmisel oli veidi lõbus seik. Tegin enda arvates tuludest kenasti kokkuvõtte, seejärel jagasin kõik kulude vahel ära ja järsku oli mul mitusada eurot puudu. Jõudsin juba mõelda, et nüüd on kohe eriti jama majas. Tõmbasin säästusummadest muudkui raha vähemaks, kuni järsku avastasin, et olin sissetulekutes märkinud ühe summa 450.- asemel 150.-. Mina ja matemaatika 😄

Igatahes on mul juba märtsi eelarve kenasti planeeritud. Seda hakkab nüüd siis mõjutama peagi eesseisev autoremont, kuid loodan, et mitte liiga karmilt. Mul on ju selleks raha olemas, kuid marru ajabki see, et see lükkab jälle kõik muud plaanid edasi, kuid selline see elu on ja ma ju peaksin juba seda viimase kahe aastaga olema selgeks saanud, et kui kõik tundub liiga hästi sujuvat, siis elu paneb jälle ühe väikese maksahaagi, et sa end liiga mugavalt tundma ei hakkaks. 


Kevadmasendunud, kuid lootust mitte kaotav

Elli

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Mida sa edasi tegema hakkad?

See on küsimus, mida kuulen iga kord, kui kodust nina välja pistan. "Ma veel päris täpselt ei tea" - on minu vastus. See tundub nii mõnelegi ehmatav, et kuidas nii saab.  Kõigepealt pean ma puhkama. Nagu päris päriselt tegelema asjadega, mis lõõgastavad, teevad rõõmu ning annavad vaimule täieliku puhkuse. Ma olen end ühest kohast vabaks võtnud ja mul oleks võimalus kohe tormata uutesse seiklustesse, kuid ma tean, et mu vaim vajab restarti.  Kes mulle instagramis kaasa elavad, need võibolla märkasid ka storysid, kus ühel hetkel rõõmustasin saabunud vabaduse üle ja juba järgmisel hetkel oli mu rõõm asendunud masendusega, sest üks kohustus, mis nõuab mitmeid tunde pingutust, kukkus kolinal kaela. Ja nii ma siin ootan ikka veel, et oleksin ükskord ometigi vaba ja saaksin nautida suve ja oma kodus toimetamist või ka veidi ringi reisimist.  Reisimisega seoses juhtus kogemata nii, et mu reisifond sai kiiremini täis, kui oleksin osanud oodatagi. Sain veel viimased lisatasud kätte ja

PAUS või siiski selle peatüki lõpp

Tunnen, et olen selle loo alguse Ellist nii kaugele liikunud, et see poleks nagu enam minu lugu. Seepärast ei leia ka enam piisavalt motivatsiooni, et siia midagi kirjutada.  Minu elus on hetkel lehe keeramise hetk ning sooviksin alustada uut peatükki võimalikult puhtalt lehelt. Loomulikult liiguvad sellesse kaasa eelmistest peatükkides õpitud tarkused, kuid see on ikkagi täiesti uus ja juba hoopis teine lugu.  Kui sattusid siia, sest soovid teada, kust või kuidas ühte rahatarkuse teekonda alustada, siis palun liigu selle blogi algusesse ning loe läbi 2019a postitused. Loodetavasti saad sealt indu, et ka ise väikeste sammudega alustada.  Kui soovid aga minu praegustest tegemistest veidi rohkem teada saada, siis oled oodatud jälgima mind instagrammi: elli_the_saver kontole. Rahatargemat teekonda soovides Elli Teel järgmise käänakuni :) 
Tere! Mina olen Elli. Olen neljakümnendates kahe toreda teismeeas kuti ema ja ühe toreda mehe naine. Meie peres on ka kaks vahvat neljajalgset, kes vajavad süüa ja suurel hulgal tähelepanu. Ma elan Lõuna-Eestis ühes väikeses külakeses. Oma maja saime alles mõned aastad tagasi. Meie elu sõltub täielikult isiklikust transpordist, seetõttu on meie peres kaks autot (vanuses 10+ aastat). Nüüd siis põhilise juurde. Olen jälginud huviga facebookis Kogumispäeviku tegemisi ja mul on tunne, et mul on väga palju õppida, et saada rahatargaks. Minu lapsepõlves oli raha alati vähe. Enne palgapäeva oli vanematel rahad tihtipeale täiesti otsas. Pidime mõned aastad üle elama aja, kui üks vanematest oli töötu. Sõime siis põhiliselt kartulit, piima ja muna, mis tulid sel ajal oma põllult-laudast. Uusi asju osteti harva, riided tulid enamasti taaskasutusest või tuttavatelt. Mul on tunne, et minu sees on uskumused, et raha ongi alati vähe või puudu. Vaatamata nendele uskumustele, mis lapseeast kaasa o