Otse põhisisu juurde

Valikuvõimalus

Meie elu on pidevalt täis valikuid. Me valime mingites ajahetkedes enda jaoks sobivaima või kõige õigemana tunduva. Mõnikord me ei näe paremaid võimalusi. Nagu mina ei näinud varem laenuvabalt elamise võimalust, sest kogu aeg oli ju niigi keeruline oma rahaasjadega toime tulla. 

Sel nädalal sain pangalt kirja, et minu väikelaen saab kohe läbi.....ja kohe teine lause peale seda oli: Kas sul on juba uusi plaane, mida soovid ellu viia? Anname Sulle uuteks ettevõtmisteks laenu kuni 3900 eurot. 🙈

See on neist ju väga lahke pakkuda mulle kohe uut laenu peale, kuid õnneks on mul võimalik vähemalt hetkel neile EI öelda. Püüaks ikka kuidagi ilma hakkama saada. 

Minu rahaasjade korda ajamise teemast Kogumispäevikus, tuli välja, et üks keerulisem osa meile kõigile on plaanile kindlaks jäämise teema. Tegelikult on see ju ka minu jaoks raske, kui ma kuust-kuusse mingeid soove muudkui edasi lükkan. Ma sooviksin näiteks väga uut magamistoakappi, sest vana seisab "ausõna" peal püsti ja üks kapiuks ripub vaid ühe hinge peal, sest teine on pooleks. Kahjuks on hinge pesa katki ja seda ei saa asendada. Pean kapiukse alati kindla nõksuga sulgema, et see ainuke hingki veel vastu peaks. 

Siis mu diivanilaud, mille lauaplaat on lahti ja täkkeid täis, häirib mind väga - see on pärit minu lapsepõlvekodust, mis ei olnud täis helgeid mälestusi, vaid kahjuks pigem vastupidi. Üks diivanilaud ei maksagi ju eriti midagi, kuid samas külmkapi ostmine on praegu olulisem, sest nagu juba kirjutanud olen, siis on see juba väga vana ning ei jaksa enam piisavalt külma toota ning pealegi jääb ta meile väikeseks. Mul pole võimalik sellesse nädala toiduvaru sisse osta, sest sinna lihtsalt ei mahu nii palju. 

Köögilaud koos toolidega on ka kombineeritud taaskasutusest. Laud on väike ja kogu pere selle taha kahjuks korraga sööma ei mahugi ning minu söögitegemistelgi kipub ta kitsaks jääma. Toolid on toodud ühe kooli aktusesaalist, kus kunagi ammu toole välja vahetati, ja nende isteplaatidel on "pinnud väljas", mida varjan siis toolipatjadega. Ühe sellise tooli panin ajutiselt enda kontoritooliks ja mu selg sureb iga päev, kui pean üle kolme tunni sellel istuma. Selle üle on mul hea meel, et mul nüüd korralik töölaud olemas on. See oleks võinud küll tsipa suurem olla, kuid ajab oma asja täitsa ära. Suurt puudust tunnen aga ühest laualambist, mille ostmist olen ka juba paar kuud edasi lükanud. 

Kindlasti on midagi veel, mis mulle hetkel kohe pähe ei tule. Mõtlesin tuua veidi näiteid, milliseid oste ma muudkui edasi lükkan, sest ma ei soovi oma meelerahufondi rahasid kasutada. See nõuab minult endiselt meeletut kannatust ja mõnes mõttes ka pingutust, et oma soovidele mitte järele anda ja nii sellest olukorrast vaikselt päriselt nö välja saada. 

Sel aastal on mul olemas ümbrik nimega: kodusisustus, kuid eelmisel kuul võtsin sealt raha, et auto korda saada. See kuu panin sinna siis taas 50 eurot, et ehk hakkab ikka nüüd vaikselt kogunema, kuid nüüd tuleb ju aed oma kulutustega peale ning ilmselt läheb see raha hoopis nendeks kuludeks, sest muud rida mul selleks loodud pole. 

Aias on juba kevadet :) 

Seetõttu tekitab minimalismi teema minus endiselt väga suuri vastuolulisi tundeid, sest ma sooviksin jõuda kunagi oma eluga staadiumisse, kus ma ei pea pidevalt iga euro peale mõtlema, vaid saan ka veidi elu nautida ja tunda end piirangutest vabamana. Ma arvan, et minimalism on lihtsam siis, kui sa oled mingi ajaperioodi elanud juba "lahedamalt" ja sul on praktiliselt kõik eluks oluline tegelikult olemas. Sul ei ole piiranguid ja siis sa teedki valikud, kas kulutada oma raha meelelahutuse, riiete, kallite hobide peale või elada tagasihoidlikumalt ning keskenduda vaid vähestele, kuid kvaliteetsetele asjadele. 

Kuulasin üht minimalisti podcasti , milles räägiti kolavabaks saamise puudustest, et kuidas inimene ikkagi hakkab tundma teatud esemetest puudust. Mina ei taha praegu rohkem puudust tunda, sest kogu senine teadlik 40 eluaastat on olnud üks pidev puudusest puudusesse rändamine ja nüüd mulle tõsiselt aitab sellest. Ma sean oma rahaasjad korda selleks, et ma saaksin elus rohkem rõõmu tunda. Minnagi perega restorani, kui mul selleks tuju tuleb või osta kasvõi suur roosa mänguelevant, kui mulle tundub, et see on just see, mis mu meele rõõmsaks teeb. Tegelikult pole ma kunagi olnud nipsasjakeste inimene olnud. Mulle ei meeldi mingid kujukesed või kaunistused kapil, mis mulle midagi ei tähenda. Mõned üksikud on, kuid need on mulle südamega kingitud ja neil on minu jaoks suur emotsionaalne väärtus. 

Seega, meil on alati tegelikult valikuvõimalus. Mina olen otsustanud, et minu jaoks on hetkel oluline jõuda oma puhvritega turvalisemasse tsooni ja siis saan enam keskenduda oma igapäevase elu korda sättimisele. Eks teen seda jõudumööda juba praegugi pisikeste sammude haaval, kuid see pole hetkel prioriteet. Oleme siiani niiviisi hakkama saanud, siis saame mõnda aega veel. 

Valikutes vaba

Elli

Kommentaarid

  1. Kõik tore js kena aga mind väga huvitab kas ja kus Sa reisimas käinud oled?või siis Sinu pojad?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kes on minu blogi pikemaajalised jälgijad, need teavad, et meie pere kaugeim perereis on olnud Rootsi kruiis. Minu postitus ei olnud suunaga, et ma olen kõigis valikutes juba vaba, vaid püüdsingi avaldada oma mõtteid sellest vaatenurgast, et ma ei saa enne olla vabam, kui meie rahaasjad päris korras pole. Kuid meil on alati võimalus oma lähtepunktist teha valikuid. Näiteks minu valik võib olla praegu see, kas minna laenuga soojamaareisile või keskenduda meelerahufondi suurendamisele ning kodu korda seadmisele.

      Kustuta
  2. Reisimine on ju ka vaid üks paljudest valikuvõimalustest. See pole midagi eluks hädavajalikku. :)

    VastaKustuta
  3. Mind näiteks soojamaa reisid üldse ei huvita. Ma ei mõista Türki või Egiptusesse kibelevaid inimesi. Kui üldse reisida, siis lähinaabrid. Soome Ahvenamaa, või Rootsi Gotlandi saar või kasvõi Läti. Või Inglismaa, Ungari. Aga see selleks. Ma usun et kui puhvrid on piisavalt meelt rahustavaks kogunenud, siis võib isegi reisi peale mõelda. Mõtetes jätkuvalt Sinuga Elli. Kaunist kevadet.

    VastaKustuta
  4. No minu unistustes on Vahemereäärsed maad: Horvaatia, Itaalia, Hispaania, Kreeka ja Lõuna-Prantsusmaa. Kui me poleks 5a tagasi otsustanud majaostu kasuks, siis ilmselt oleks meil olnud juba rohkem võimalusi reisimiseks, kuid see ei tundu mulle hetkel oluline. :)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Mida sa edasi tegema hakkad?

See on küsimus, mida kuulen iga kord, kui kodust nina välja pistan. "Ma veel päris täpselt ei tea" - on minu vastus. See tundub nii mõnelegi ehmatav, et kuidas nii saab.  Kõigepealt pean ma puhkama. Nagu päris päriselt tegelema asjadega, mis lõõgastavad, teevad rõõmu ning annavad vaimule täieliku puhkuse. Ma olen end ühest kohast vabaks võtnud ja mul oleks võimalus kohe tormata uutesse seiklustesse, kuid ma tean, et mu vaim vajab restarti.  Kes mulle instagramis kaasa elavad, need võibolla märkasid ka storysid, kus ühel hetkel rõõmustasin saabunud vabaduse üle ja juba järgmisel hetkel oli mu rõõm asendunud masendusega, sest üks kohustus, mis nõuab mitmeid tunde pingutust, kukkus kolinal kaela. Ja nii ma siin ootan ikka veel, et oleksin ükskord ometigi vaba ja saaksin nautida suve ja oma kodus toimetamist või ka veidi ringi reisimist.  Reisimisega seoses juhtus kogemata nii, et mu reisifond sai kiiremini täis, kui oleksin osanud oodatagi. Sain veel viimased lisatasud kätte ja

PAUS või siiski selle peatüki lõpp

Tunnen, et olen selle loo alguse Ellist nii kaugele liikunud, et see poleks nagu enam minu lugu. Seepärast ei leia ka enam piisavalt motivatsiooni, et siia midagi kirjutada.  Minu elus on hetkel lehe keeramise hetk ning sooviksin alustada uut peatükki võimalikult puhtalt lehelt. Loomulikult liiguvad sellesse kaasa eelmistest peatükkides õpitud tarkused, kuid see on ikkagi täiesti uus ja juba hoopis teine lugu.  Kui sattusid siia, sest soovid teada, kust või kuidas ühte rahatarkuse teekonda alustada, siis palun liigu selle blogi algusesse ning loe läbi 2019a postitused. Loodetavasti saad sealt indu, et ka ise väikeste sammudega alustada.  Kui soovid aga minu praegustest tegemistest veidi rohkem teada saada, siis oled oodatud jälgima mind instagrammi: elli_the_saver kontole. Rahatargemat teekonda soovides Elli Teel järgmise käänakuni :) 
Tere! Mina olen Elli. Olen neljakümnendates kahe toreda teismeeas kuti ema ja ühe toreda mehe naine. Meie peres on ka kaks vahvat neljajalgset, kes vajavad süüa ja suurel hulgal tähelepanu. Ma elan Lõuna-Eestis ühes väikeses külakeses. Oma maja saime alles mõned aastad tagasi. Meie elu sõltub täielikult isiklikust transpordist, seetõttu on meie peres kaks autot (vanuses 10+ aastat). Nüüd siis põhilise juurde. Olen jälginud huviga facebookis Kogumispäeviku tegemisi ja mul on tunne, et mul on väga palju õppida, et saada rahatargaks. Minu lapsepõlves oli raha alati vähe. Enne palgapäeva oli vanematel rahad tihtipeale täiesti otsas. Pidime mõned aastad üle elama aja, kui üks vanematest oli töötu. Sõime siis põhiliselt kartulit, piima ja muna, mis tulid sel ajal oma põllult-laudast. Uusi asju osteti harva, riided tulid enamasti taaskasutusest või tuttavatelt. Mul on tunne, et minu sees on uskumused, et raha ongi alati vähe või puudu. Vaatamata nendele uskumustele, mis lapseeast kaasa o