Otse põhisisu juurde

Enne oli kõik puudu ja nüüd on kõik üle

 ...või oli see vastupidi. No igatahes meil on nüüd niipidi. Päris üle võibolla ei ole ka, aga pöörates aega kaks aastat tagasi, saab lugeda ühest eriti säästlikust kuu lõpust, kus mu arvel oli täpselt samal ajal vaid 50 eurot ja selle ajaga võrreldes on ikka väga palju muutunud. Sel hetkel ma veel hästi ei uskunud, et meie elus võiks rahaline pool eriti paremaks minna, et kust või kuidas, oli sel hetkel minu põhiline küsimus. Ma olin alguses ikka üliskeptiline, kuid samas teadsin, et ega mul muud varianti ka pole, kui püüda need Kogumispäeviku väljakutsed ning õpetused läbi teha ja vaadata, kuhu ma omadega jõuan. 

Olen nüüd neli kuud oma ümbrikutega mässanud ja tegin eile väikest vahekokkuvõtet, et kui palju mul veel sellel kuul raha alles on ja ma olin ise ka ülimalt üllatunud, kui selle summa kokku lõin. Kõikides igapäevasteks kulutusteks mõeldud ümbrikutes ning arve peal oleva vaba rahaga kokku sain summaks 584 eurot. 😲 Kas te nagu märkate erinevust? Ma tunnen seda, et meie elu on rahalises mõttes kergemaks muutunud, aga nii suur erinevus lõi mind ennast küll täiesti pahviks. See on veidi enam kui 11x rohkem, võrreldes sellega, mis oli 2a tagasi ja ausõna, meie palgad ei ole samal ajal 11 korda tõusnud, pigem 11% kui sedagi. 


Ümbrikud on endiselt lahedad ja püüan teha kuu lõpus veidi pikema kokkuvõtte, miks nad minu puhul nii mõnusalt toimivad. 

Täna tuli positiivne uudis selle kohta, et varsti saab poodi ja ma ootan seda juba väga, et me saaks ometigi endale uue külmkapi osta, sest ma ei tahtnud teda e-poest tellida. Tahaks ikka kapi kõrval seista ja sisse vaadata jms. 

Teengi seekord sellise väikese jutu, sest ma lihtsalt pidin seda hetke teiega jagama. 

Üpris üllatunud

Elli

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Kaoses ei ole korda

Tere taas! Sain ühe kirja, kus üks blogi jälgija andis teada, et ei jõua minu tegemistel instagrammis silma peal hoida ja sooviks väga teada, kuidas mul läheb ning et võiksin ikkagi ka blogisse endast mõnikord veidigi teada anda. Mõistan, et tõesti ei peakski keegi 24/7 kellegi elu jälgides internetis istuma. Seega teen siis siia ka üle pika aja ühe väikese kokkuvõtte.  Tillu kohvikus Olen ikka veel töötu ja see on minu vaba valik. Käisin sügisel alustava ettevõtja koolitusel ning tundsin, et väsisin pikkadest koolituspäevadest ikka veel liiga kiiresti ära.  Seetõttu sain aru, et vajan veel veidi aega, et taastuda. Saan mõned kuud töötuhüvitist ning seega ei ole mul rahaliselt vaja väga palju sellele mõelda, kuidas me igakuiselt hakkama saame.  Ma ju ei tea, kas või millal mu elus enne pensionit veel nii vaba perioodi enam tuleb. Seega püüangi sellest nüüd siis viimast võtta. Kui hüvitis läbi saab, siis saan vajadusel sügiseni veel vabalt kodune olla.  Peamiselt tege...
Tere! Mina olen Elli. Olen neljakümnendates kahe toreda teismeeas kuti ema ja ühe toreda mehe naine. Meie peres on ka kaks vahvat neljajalgset, kes vajavad süüa ja suurel hulgal tähelepanu. Ma elan Lõuna-Eestis ühes väikeses külakeses. Oma maja saime alles mõned aastad tagasi. Meie elu sõltub täielikult isiklikust transpordist, seetõttu on meie peres kaks autot (vanuses 10+ aastat). Nüüd siis põhilise juurde. Olen jälginud huviga facebookis Kogumispäeviku tegemisi ja mul on tunne, et mul on väga palju õppida, et saada rahatargaks. Minu lapsepõlves oli raha alati vähe. Enne palgapäeva oli vanematel rahad tihtipeale täiesti otsas. Pidime mõned aastad üle elama aja, kui üks vanematest oli töötu. Sõime siis põhiliselt kartulit, piima ja muna, mis tulid sel ajal oma põllult-laudast. Uusi asju osteti harva, riided tulid enamasti taaskasutusest või tuttavatelt. Mul on tunne, et minu sees on uskumused, et raha ongi alati vähe või puudu. Vaatamata nendele uskumustele, mis lapseeast kaasa o...

Mul on pohlad...

Ei, ei, mul ei ole ükskõik, mis hetkel toimub. Vastupidi - me peame ju taas kuidagi hakkama saama. Ilmselt oleks sobilik kõigepealt teha väike kokkuvõte, mis meie autoremondist sai. Õnneks mootor oli seekord terve, kuid remonditav varuosa oleks meile uuena maksnud ca 500 eurot ning taastatud jupp maksab alates 300st eurost, kuid kuidagi juhtus nii, et meie tuttaval sattus just üks selline üle olema ja saime selle poole odavamalt. Siiski läks kogu remont meile maksma ligi nelisada eurot. Osa sellest rahast oli kaasal kogutud ühe teise meile vajaliku asja ostmiseks, kuid nüüd siis pidi ka tema oma säästud kõik mängu panema. Väike summa läks mehe palgarahast ning 107.- eurot läks ikkagi krediitkaardilt. 😕 Selle püüame esimesel võimalusel muidugi kõik taas tagasi panna, kuid veidi kurb ikkagi, et me ilma toime ei tulnud. Samas pole see nii hull, kui esialgu kartsime ja võib öelda, et hea, et niigi läks. Kui ma viskasin õhku küsimuse, et kuidas sellest olukorrast ilma laenu võtmata v...