Otse põhisisu juurde

Jonnituju tuli peale

 ....Võtan juba tükk aega hoogu, et siia midagi tarka kirjutada, kuid tunnen, et mul pole hetkel ühtegi mõistlikku mõtet teiega jagada. Kuidagi väss on peal kogu sellest pideva pingutamise teemast. Muudkui pingutad ja pingutad, saad ühe eesmärgi täidetud (viimased siis nt sauna valmimine ja laenudest vabaks saamine), kuid siis on 100 järgmist, mis ootavad oma järjekorda ning siis tuleb JONN peale...ei taha, ei viitsi, ei jaksa ....Tahaks minna poodi ja osta korvi kuhjaga head-paremat täis või minna mõnda kohvikusse ja teha arve, ilma ühtegi hinda vaatamata või sõita koos perega spaasse, mis maksaks vist pool minu kogutud autorahast.

Sõbrad kutsusid reisile. "Ei saa!" Esiteks ei sobinud see muidugi kahjuks mu ajakavaga, kuid ma ju tean, et isegi, kui oleks sobinud, siis poleks ma raatsinud raisata ca 400 eurot sõidule + teine samapalju siis reisirahaks. Ainuke tore fakt on see, et mul on tegelikult arvel see raha täiesti olemas. Varem polnud sedagi. 

Millal siis on see hetk, kui saab lihtsalt nautida? Äkki millalgi siis, kui pinsile jääme või võibolla siiski mitte, sest selleks ajaks oled liiga haige ja väeti...end  pidevalt eesmärgist eesmärgini vedades totaalselt läbi kärsatanud. 

Mulle tundub, et ma pean selle paha tundega midagi ette võtma ning veelgi enam keskenduma Rõõmu tekitamise teemale ja planeerima kasvõi mõne minipuhkuse lähimas spaas, sest muidu ....ma ei teagi, mis muidu juhtub, sest ma pole sarnases olukorras varem olnud, aga ma tean, et see praegune tunne ei kao vaid läheb hullemaks, kui ma kogu aega ainult pingutan siin hambad ristis ja suunan kõik muudkui oma eesmärkide täitmisesse ning ei luba endale hetkegi elu ja raha nautimiseks. 


See trots pole ainult rahaga seotud. Ka kõik kodune olme tekitab hetkel vastumeelsust ja soovi kuhugi põgeneda. Muud nagu polegi, kui ainult üks pesu pesemine, kokkamine ja koristamine....haiglas sain veidike sellest eemale, kuid seal pidin ju operatsioonijärgsete ebamugavustega toime tulema ja seetõttu ei saa seda vist päris puhkuseks nimetada. 

Samas ma saan ju aru, et tegelikult on kõik hästi ja need on pigem sellised väikesed pseudoprobleemid. Pidasime siin veidi sünnipäevi. Metsas seenel ja marjul käimine on endiselt veel tasuta. Eilegi sain pea kilojagu kukeseeni ning laupäeval plaanin jõhvikale minna. ...aga ikkagi tahaks jonnida. 

Toriseja

Elli

Olen armastatud ja hoitud :) 


Kommentaarid

  1. Tere Elli!

    Mäletan väga hästi seda tunnet, mida sa siin postituses kirjeldad. Aga ma luban sulle, et kui püsid edasi oma säästmise teekonnal, siis see tunne, kui sa saadki käia poes ilma hindu vaatamata ja ei mõtlegi võib-olla nii tihti enam selle peale, et mida 'saad lubada ja mida ei saa lubada', siis see tunne korvab mitmekordselt need negatiivsed emotsioonid, mis sul hetkel on.

    Mõtle näiteks selle peale, nagu sa ise kirjutasid, et sul tegelikult on olemas see raha, et sõpradega reisile minna. Ma tean, et see ei ole nii äge kui reisile minek, aga ikkagi võiks uhke tunne olla, et sul ju tegelikult see võimalus on. Lihtsalt prioriteedid on hetkel teised. Ja samuti naudid sa tulevikus oma reisi tunduvalt rohkem, kui sa tead, et kodus ei oota katkine auto ja muud rahamured :)

    Sa oled väga tubli ja pane samamoodi edasi!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh! Iga selline julgustav mõte annab jõudu edasi liikuda. :)

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Mida sa edasi tegema hakkad?

See on küsimus, mida kuulen iga kord, kui kodust nina välja pistan. "Ma veel päris täpselt ei tea" - on minu vastus. See tundub nii mõnelegi ehmatav, et kuidas nii saab.  Kõigepealt pean ma puhkama. Nagu päris päriselt tegelema asjadega, mis lõõgastavad, teevad rõõmu ning annavad vaimule täieliku puhkuse. Ma olen end ühest kohast vabaks võtnud ja mul oleks võimalus kohe tormata uutesse seiklustesse, kuid ma tean, et mu vaim vajab restarti.  Kes mulle instagramis kaasa elavad, need võibolla märkasid ka storysid, kus ühel hetkel rõõmustasin saabunud vabaduse üle ja juba järgmisel hetkel oli mu rõõm asendunud masendusega, sest üks kohustus, mis nõuab mitmeid tunde pingutust, kukkus kolinal kaela. Ja nii ma siin ootan ikka veel, et oleksin ükskord ometigi vaba ja saaksin nautida suve ja oma kodus toimetamist või ka veidi ringi reisimist.  Reisimisega seoses juhtus kogemata nii, et mu reisifond sai kiiremini täis, kui oleksin osanud oodatagi. Sain veel viimased lisatasud kätte ja

PAUS või siiski selle peatüki lõpp

Tunnen, et olen selle loo alguse Ellist nii kaugele liikunud, et see poleks nagu enam minu lugu. Seepärast ei leia ka enam piisavalt motivatsiooni, et siia midagi kirjutada.  Minu elus on hetkel lehe keeramise hetk ning sooviksin alustada uut peatükki võimalikult puhtalt lehelt. Loomulikult liiguvad sellesse kaasa eelmistest peatükkides õpitud tarkused, kuid see on ikkagi täiesti uus ja juba hoopis teine lugu.  Kui sattusid siia, sest soovid teada, kust või kuidas ühte rahatarkuse teekonda alustada, siis palun liigu selle blogi algusesse ning loe läbi 2019a postitused. Loodetavasti saad sealt indu, et ka ise väikeste sammudega alustada.  Kui soovid aga minu praegustest tegemistest veidi rohkem teada saada, siis oled oodatud jälgima mind instagrammi: elli_the_saver kontole. Rahatargemat teekonda soovides Elli Teel järgmise käänakuni :) 
Tere! Mina olen Elli. Olen neljakümnendates kahe toreda teismeeas kuti ema ja ühe toreda mehe naine. Meie peres on ka kaks vahvat neljajalgset, kes vajavad süüa ja suurel hulgal tähelepanu. Ma elan Lõuna-Eestis ühes väikeses külakeses. Oma maja saime alles mõned aastad tagasi. Meie elu sõltub täielikult isiklikust transpordist, seetõttu on meie peres kaks autot (vanuses 10+ aastat). Nüüd siis põhilise juurde. Olen jälginud huviga facebookis Kogumispäeviku tegemisi ja mul on tunne, et mul on väga palju õppida, et saada rahatargaks. Minu lapsepõlves oli raha alati vähe. Enne palgapäeva oli vanematel rahad tihtipeale täiesti otsas. Pidime mõned aastad üle elama aja, kui üks vanematest oli töötu. Sõime siis põhiliselt kartulit, piima ja muna, mis tulid sel ajal oma põllult-laudast. Uusi asju osteti harva, riided tulid enamasti taaskasutusest või tuttavatelt. Mul on tunne, et minu sees on uskumused, et raha ongi alati vähe või puudu. Vaatamata nendele uskumustele, mis lapseeast kaasa o