Otse põhisisu juurde

Tuli tali

 Maaelus tähendab talv rohket kütmist, hommikust autode soojendamist. Viimasel hommikul oli tegu, et autosid käimagi saada, sest meil oli -26 kraadi. Üks auto ongi hetkel rivist väljas. Õnneks seekord mitte minu oma. Kuna ma töötan peamiselt kodust, siis on minu auto praegu siis asendusautona kasutuses ja mina siin "lumevangis".

Lugesin jälle kuskil nupukest seadusemuudatustest, et riik plaanib ikka autoomanikele igasugu makse kehtestama hakata ja see tundub nii ebaõiglane, kui sa elad piirkonnas, kus liigub vaid 1x päevas buss ning seegi vales suunas ning ligi 3km kaugusel siis saab kuni kolme bussiga liikuda juba õiges suunas, kuid kellaajad ei ole alati meile sobivad ning tihtipeale juhtub nii, et buss on juba täis ja sind lihtsalt ei võeta peale. Kui meie asulast läheks vähemalt hommikulgi buss õiges suunas ja õhtul tooks tagasi ning seda tasuta, siis ma meelsasti astuksin pigem sooja bussi, kui mässaksin siin hommikul erinevate juhtmetega, et autot käivitumiseks valmis seada. Minu jaoks on see maaelu sihipärane väljasuretamine. Meie asulas ei ole juba praegu peale meie ühtegi lastega peret. Enamus maju seisab talvel tühjalt, nendes majades, millel korstnast veel suitsu tuleb, on valdavalt pensionärid, kes veel siia jäänud. Kuid tegu on maailma kõige ilusama kohaga minu jaoks ja ma ei läheks siit mitte kuhugi, kui kõik just liiga keeruliseks ja kulukaks ei lähe. 

Jumal tänatud, et meil elektripakett praegu fikseeritud on. Saame kuni uue aasta septembri lõpuni veel vana hinnaga elektrit (päevane veidi alla 6 sendi ning öine 4 senti). Kui võrgutasusid alandati, siis läks meil elekter hoopis veidi odavamaks. Mu ema helistas ühel päeval kerges paanikas, et talt on vist elektrit varastatud, sest peale naabrimehe surma on arve väiksem. Pidin teda siis rahustama, et tegu on hoopis võrgutasude alandamisega. 

Külm on meie elu ka muul moel mõjutanud. Mul ei ole korralikku keldrit ja hoian kõiki hoidiseid ühes kõrvalhoones. Eile pidin tuppa tooma kõik hoidised, millest mõned olid juba kergelt jäätunud. Õnneks maitseb sügavkülmutatud ning seejärel üles sulanud marineeritud kurk sama hästi kui tavaline.  Tundus nagu natuke krõmpsumgi. Söögiteemal veel, valmistun juba vaikselt jõuludeks. Panin nädalavahetusel kõrvitsa purki ja kavatsen täna-homme piparkoogitaigna valmis segada.  

Täitsa talv

Jõulud tulevad sel aastal tänu väikesele lisapuhvrile palju stressivabamalt. Suurem osa kingitusi on juba ostetud. Me ei pidanud seekord ootama palgapäeva enne jõule. Paar üllatuskinki ootab veel veidi täiendust ning posti panemist. Jõuluümbrikusse jäi veel ligi 100 eurot söögi jaoks. Sel aastal kogunevad mõned lähedased jõululaupäeval meie laua taha ning teised pered toovad ka kindlasti midagi omaltpoolt kaasa. Seega tundub mulle see 100 eurot väga suur summa. 

Sain ka hea uudise, et minu sissetulekud ikkagi ei vähene uuel aastal ja saan endiselt paarisajaeurose lisarahaga arvestada. See on väga oluline just nendeks perioodideks, kui mu töövõime taas veidi langeb, mida ikka aegajalt ju ette tuleb. Minu väike turvavõrk, mis annab võimaluse vajadusel veidi tagasi tõmmata ning rahulikumalt võtta, kuigi ega see rahulikult võtmine mul hästi välja ei tule. 

Olen sellega seoses jõudnud viimasel ajal mõttekäiguni, et kui sulle tundub kolme lapsega ühetoalises elamine kitsas, siis võta kits. Las ta siis elab seal veidi aega ning seejärel müü ta maha või pista potti ja sa näed, kui palju ruumi sul juurde tuleb. Mina olen oma töödega umbes samas seisus. Kui tundub, et rohkem ei mahu, siis tuleb ikka veel mõni projektike või ülesanne veel lisaks ning ma loodan, et siis ühel hetkel nendest üleliigsetest vabanedes saan aru, et see tavapärane koormus on täitsa mõnus ja jõukohane. 

Üks mõte veel. Kuna mul on selja taga üks rahalises mõttes kergem ja üpris edukas aasta, siis on mul tulnud suur soov seda kellegagi jagada. Olen teinud mõned pisemad annetused ning otsisin peret, kellele veidi jõulurõõmu pakkuda. Kui sa tuled seisust, kus mõnikord oli endalgi suur peavalu, et kust see kingiraha võetakse ning kuidas jõululaud (paari)kümne euroga katta, siis sa tead, mida need pered tunnevad. Käes on imede aeg ning seetõttu kutsun teid ka märkama ja jõuluimesid tegema. Kui Sulle jääb silma mõni postitus sotsiaalmeedias või lausejupp vestlusest, mis näitab, et inimesel võib olla praegusel ajal raske, siis jaga temaga seda, mis sul on. Jõuluaeg võiks olla kõigile rõõmude aeg. 

Rahulikku jõuluootust soovides

Elli


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Veidi hirmus on ka

 Head uut aastat!  Olen kaua vaikne olnud, sest detsember oli täiesti hullumeelne kuu töö vallas. Lisaks sellele jäin haigeks ja mu keha lausa nõuab juba ühte korralikku puhkust. Uskumatu, aga ma olen veel täitsa elus. Sel nädalal on vaja mõned sabad kokku tõmmata, mõned "päris" tööpäevad teha (jaanuaris vaid 4 päeva), ülejäänud aeg kodukontoris üks suurem kirjatükk veel enne lahkumist valmis kirjutada. Veebruaris on nii rahulik, et enamasti olen siis 2 nädalat puhanud.  ...ja siis (peaaegu) vaba.  Väike hirm kuulub vist protsessi juurde Kõik seavad uue aasta eesmärke, kuid mina tunnen, et pean end laskma vooluga kaasa viia. Pigem on olulisem tegevusplaan. Millal alustada ettevõtte loomisega? Kui kaua võiksin kodus olla ja plaani pidada? Kas proovida koheselt uues valdkonnas end sisse süüa või kõrvalt ikka praegust valdkonda jätkata?  Mulle on juba hakanud tööpakkumisi tulema ja olen hetkel EI öelnud. Pean end ise ka veidi hullumeelseks, et hetkel erinevatest pakkumistest kee

Pikk teekond iseendasse

 Lugesin eile üht rahapsühholoogiaga seotud raamatut, kus oli veidi kirjeldatud seda, et me kõik oleme sündinud mingisse kogukonda, kus on teatud uskumused raha kohta. Jah, me kõik ilmselt oleme kuulnud neid jutte, kuidas edukad inimesedki arutlevad, et meie kodus räägiti ka, et "raha ei kasva puu otsas" või "meil ei ole selleks raha" vms. Kuid eile seda peatükki lugedes tundus see mulle palju sügavam teema. Inimesed ei järgi niivõrd seda, mida kuulevad, vaid rohkem seda, mida on harjunud nägema ja kogema.  Seega, seal oli kirjas, et kui oled kogukonnas, kus on vähe edukaid inimesi, siis isegi, kui sa püüad sellest välja murda, siis on väga suur oht, et vajud harjumuspärastesse mustritesse tagasi. See tundub mulle kuidagi nii selge ja arusaadav, kuid ma ei suuda seda mõtet nii hästi sõnadesse panna. Isegi praegu, kui minus on eneseusk, et ma olen väärt paremat ja ma olen teel, et seda ka saavutada, siis mu iseenda sisekõne või "sõbralik" vestlus mõne lähed

Liiga hästi?

 Tahad teada, kuidas mu rahaasjadel läheb. Ma arvan et (liiga) hästi läheb, sest meediast tuleb igast väljaandest peaaegu iga päev mõni uudisnupuke selle kohta, kui raske peab olema. Eriti hull oli Ärilehe artikkel, kus pereema peab suutma "vaid" 1000 euroga neljaliikmelise pere ära toita. Ei saagi enam toitu koju tellida ja peab hirmsas Lidli poes käima. Piinlik hakkab midagi sellist lugedes. Mõni kolme lapsega üksikema peab võibolla sellise summaga kõik kulud suutma ära katta. Seega on minul midagi sellist lugedes tunne, et ma ei taha olla sellesse gruppi kuuluv, et ma pigem olen siin teises Eestis edasi. Nii naljakas. Ma ju olen vaeva näinud ja olen selle auga välja teeninud ning mul on palju unistusi, mida soovin ju täita.  Novembris suunasin säästudesse 1082 eurot ning mul on nüüd kolme kuu kulude puhver koos. Müstika. Kui vaadata 2019a jaanuari lõppu, siis oli ju suur pingutus kümmet eurotki kõrvale panna.  Mul on vaja õppida nüüd oma mõtlemist rohkem külluse suunas nüg