Otse põhisisu juurde

Tuli tali

 Maaelus tähendab talv rohket kütmist, hommikust autode soojendamist. Viimasel hommikul oli tegu, et autosid käimagi saada, sest meil oli -26 kraadi. Üks auto ongi hetkel rivist väljas. Õnneks seekord mitte minu oma. Kuna ma töötan peamiselt kodust, siis on minu auto praegu siis asendusautona kasutuses ja mina siin "lumevangis".

Lugesin jälle kuskil nupukest seadusemuudatustest, et riik plaanib ikka autoomanikele igasugu makse kehtestama hakata ja see tundub nii ebaõiglane, kui sa elad piirkonnas, kus liigub vaid 1x päevas buss ning seegi vales suunas ning ligi 3km kaugusel siis saab kuni kolme bussiga liikuda juba õiges suunas, kuid kellaajad ei ole alati meile sobivad ning tihtipeale juhtub nii, et buss on juba täis ja sind lihtsalt ei võeta peale. Kui meie asulast läheks vähemalt hommikulgi buss õiges suunas ja õhtul tooks tagasi ning seda tasuta, siis ma meelsasti astuksin pigem sooja bussi, kui mässaksin siin hommikul erinevate juhtmetega, et autot käivitumiseks valmis seada. Minu jaoks on see maaelu sihipärane väljasuretamine. Meie asulas ei ole juba praegu peale meie ühtegi lastega peret. Enamus maju seisab talvel tühjalt, nendes majades, millel korstnast veel suitsu tuleb, on valdavalt pensionärid, kes veel siia jäänud. Kuid tegu on maailma kõige ilusama kohaga minu jaoks ja ma ei läheks siit mitte kuhugi, kui kõik just liiga keeruliseks ja kulukaks ei lähe. 

Jumal tänatud, et meil elektripakett praegu fikseeritud on. Saame kuni uue aasta septembri lõpuni veel vana hinnaga elektrit (päevane veidi alla 6 sendi ning öine 4 senti). Kui võrgutasusid alandati, siis läks meil elekter hoopis veidi odavamaks. Mu ema helistas ühel päeval kerges paanikas, et talt on vist elektrit varastatud, sest peale naabrimehe surma on arve väiksem. Pidin teda siis rahustama, et tegu on hoopis võrgutasude alandamisega. 

Külm on meie elu ka muul moel mõjutanud. Mul ei ole korralikku keldrit ja hoian kõiki hoidiseid ühes kõrvalhoones. Eile pidin tuppa tooma kõik hoidised, millest mõned olid juba kergelt jäätunud. Õnneks maitseb sügavkülmutatud ning seejärel üles sulanud marineeritud kurk sama hästi kui tavaline.  Tundus nagu natuke krõmpsumgi. Söögiteemal veel, valmistun juba vaikselt jõuludeks. Panin nädalavahetusel kõrvitsa purki ja kavatsen täna-homme piparkoogitaigna valmis segada.  

Täitsa talv

Jõulud tulevad sel aastal tänu väikesele lisapuhvrile palju stressivabamalt. Suurem osa kingitusi on juba ostetud. Me ei pidanud seekord ootama palgapäeva enne jõule. Paar üllatuskinki ootab veel veidi täiendust ning posti panemist. Jõuluümbrikusse jäi veel ligi 100 eurot söögi jaoks. Sel aastal kogunevad mõned lähedased jõululaupäeval meie laua taha ning teised pered toovad ka kindlasti midagi omaltpoolt kaasa. Seega tundub mulle see 100 eurot väga suur summa. 

Sain ka hea uudise, et minu sissetulekud ikkagi ei vähene uuel aastal ja saan endiselt paarisajaeurose lisarahaga arvestada. See on väga oluline just nendeks perioodideks, kui mu töövõime taas veidi langeb, mida ikka aegajalt ju ette tuleb. Minu väike turvavõrk, mis annab võimaluse vajadusel veidi tagasi tõmmata ning rahulikumalt võtta, kuigi ega see rahulikult võtmine mul hästi välja ei tule. 

Olen sellega seoses jõudnud viimasel ajal mõttekäiguni, et kui sulle tundub kolme lapsega ühetoalises elamine kitsas, siis võta kits. Las ta siis elab seal veidi aega ning seejärel müü ta maha või pista potti ja sa näed, kui palju ruumi sul juurde tuleb. Mina olen oma töödega umbes samas seisus. Kui tundub, et rohkem ei mahu, siis tuleb ikka veel mõni projektike või ülesanne veel lisaks ning ma loodan, et siis ühel hetkel nendest üleliigsetest vabanedes saan aru, et see tavapärane koormus on täitsa mõnus ja jõukohane. 

Üks mõte veel. Kuna mul on selja taga üks rahalises mõttes kergem ja üpris edukas aasta, siis on mul tulnud suur soov seda kellegagi jagada. Olen teinud mõned pisemad annetused ning otsisin peret, kellele veidi jõulurõõmu pakkuda. Kui sa tuled seisust, kus mõnikord oli endalgi suur peavalu, et kust see kingiraha võetakse ning kuidas jõululaud (paari)kümne euroga katta, siis sa tead, mida need pered tunnevad. Käes on imede aeg ning seetõttu kutsun teid ka märkama ja jõuluimesid tegema. Kui Sulle jääb silma mõni postitus sotsiaalmeedias või lausejupp vestlusest, mis näitab, et inimesel võib olla praegusel ajal raske, siis jaga temaga seda, mis sul on. Jõuluaeg võiks olla kõigile rõõmude aeg. 

Rahulikku jõuluootust soovides

Elli


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Kaoses ei ole korda

Tere taas! Sain ühe kirja, kus üks blogi jälgija andis teada, et ei jõua minu tegemistel instagrammis silma peal hoida ja sooviks väga teada, kuidas mul läheb ning et võiksin ikkagi ka blogisse endast mõnikord veidigi teada anda. Mõistan, et tõesti ei peakski keegi 24/7 kellegi elu jälgides internetis istuma. Seega teen siis siia ka üle pika aja ühe väikese kokkuvõtte.  Tillu kohvikus Olen ikka veel töötu ja see on minu vaba valik. Käisin sügisel alustava ettevõtja koolitusel ning tundsin, et väsisin pikkadest koolituspäevadest ikka veel liiga kiiresti ära.  Seetõttu sain aru, et vajan veel veidi aega, et taastuda. Saan mõned kuud töötuhüvitist ning seega ei ole mul rahaliselt vaja väga palju sellele mõelda, kuidas me igakuiselt hakkama saame.  Ma ju ei tea, kas või millal mu elus enne pensionit veel nii vaba perioodi enam tuleb. Seega püüangi sellest nüüd siis viimast võtta. Kui hüvitis läbi saab, siis saan vajadusel sügiseni veel vabalt kodune olla.  Peamiselt tegelen hetkel siis kod
Tere! Mina olen Elli. Olen neljakümnendates kahe toreda teismeeas kuti ema ja ühe toreda mehe naine. Meie peres on ka kaks vahvat neljajalgset, kes vajavad süüa ja suurel hulgal tähelepanu. Ma elan Lõuna-Eestis ühes väikeses külakeses. Oma maja saime alles mõned aastad tagasi. Meie elu sõltub täielikult isiklikust transpordist, seetõttu on meie peres kaks autot (vanuses 10+ aastat). Nüüd siis põhilise juurde. Olen jälginud huviga facebookis Kogumispäeviku tegemisi ja mul on tunne, et mul on väga palju õppida, et saada rahatargaks. Minu lapsepõlves oli raha alati vähe. Enne palgapäeva oli vanematel rahad tihtipeale täiesti otsas. Pidime mõned aastad üle elama aja, kui üks vanematest oli töötu. Sõime siis põhiliselt kartulit, piima ja muna, mis tulid sel ajal oma põllult-laudast. Uusi asju osteti harva, riided tulid enamasti taaskasutusest või tuttavatelt. Mul on tunne, et minu sees on uskumused, et raha ongi alati vähe või puudu. Vaatamata nendele uskumustele, mis lapseeast kaasa o

PAUS või siiski selle peatüki lõpp

Tunnen, et olen selle loo alguse Ellist nii kaugele liikunud, et see poleks nagu enam minu lugu. Seepärast ei leia ka enam piisavalt motivatsiooni, et siia midagi kirjutada.  Minu elus on hetkel lehe keeramise hetk ning sooviksin alustada uut peatükki võimalikult puhtalt lehelt. Loomulikult liiguvad sellesse kaasa eelmistest peatükkides õpitud tarkused, kuid see on ikkagi täiesti uus ja juba hoopis teine lugu.  Kui sattusid siia, sest soovid teada, kust või kuidas ühte rahatarkuse teekonda alustada, siis palun liigu selle blogi algusesse ning loe läbi 2019a postitused. Loodetavasti saad sealt indu, et ka ise väikeste sammudega alustada.  Kui soovid aga minu praegustest tegemistest veidi rohkem teada saada, siis oled oodatud jälgima mind instagrammi: elli_the_saver kontole. Rahatargemat teekonda soovides Elli Teel järgmise käänakuni :)