Sain sel aastal veidi preemiat ning siis üks jõulupäkapikk saatis kontole täiendust. Mingi summa liikus kenasti minu autoraha kontole, kuid jätsin veel paarsada eurot arvele ning võtsin selle eile välja, sest mul oli pikk nimekiri igasugustest vajalikest ja natukene vähem vajalikest asjadest.
Näiteks otsustasin, et selle aastaga tuleb veel ära lahendada kapinuppude probleem. Lapsele oli vaja üritusteks korralikku triiksärki ning sealt siis läkski veidi lappama....Olin lapsele särgi ära ostnud, kui jäin kleite vaatama ning mulle tundus, et mul ei ole sellist jõuludeks piisavalt sobilikku kleiti ning nii ma siis väljusin poest ühe kleidi võrra rikkamana (pika varrukaga kleite on mul nüüd siis 3tk).
Seejärel tegelesin veel viimaste jõulukinkide varumisega ning hukatuseks sai ühe poe moe- ja ilu osakond, kus mu pilk jäi kullast kõrvarõngastele. Need, kes mind päriselus tunnevad, teavad, et ma pole eriline harakas ning kullast kõrvarõngaid on mul elus korra küll olnud, kuid need suutsin ma lihtsalt kodus kapi peale pannes ära kaotada. Ärge küsige, kuidas selline asi võimlik on, minu puhul on. Seega, kui need teiste isetehtud plastmassjupid välja arvata, mida ma kunagi ei kanna ja mida mul on millegipärast mitu paari ja ma isegi ei mäleta, kust ma need sain, siis on mul vaid 2 paari hõbekõrvarõngaid. Nagu aimata võite, tabas mind mingi hullus ning ma ostsingi endale ühed väikesed kullast täpikesed, sest need tundusid väga nunnud ja nii mõistliku hinnaga ja mul ju ei olnud veel selliseid.🙈Mul on kaks kullast sõrmust, millega nad väga hästi võiksid sobida (kihlasõrmus ja abielusõrmus).
Mulle tundus, et mul ju on raha, et seda kõike endale veidi lubada, kuid siis poetrepist alla marssides meenus mulle, et pidin ju 100 eurot lapse tooli jaoks hoidma. Ma isegi ütlesin talle, et me läheme mõni päev talle uut tooli ostma. Uuuuppsss!!! Tegin peas mõned mõttekäigud ja jõudsin selleni, et minu SOS-fondis on see raha kenasti olemas ja võtan sealt.
Seega on pidevalt rahatargalt käitumine mõnikord väga väsitav ning aegajalt ikkagi tekib see mõte, et aga mina olen ju ka tähtis ja midagi head väärt. Peaasi, et see poleks mingi korduv muster ning ei muutuks pidevaks laristamiseks. Vahel ju veidike ikka võib?
Kapinupud said ka igatahes ostetud ning kõik jõulukingid peaksid meil nüüd olemas olema. Võibolla mõni šokolaad on veel puudu.
Täna läheme üle pika aja koos kogu perega teatrisse, sest ostsin ju juba septembris meile soodustuste ajal piletid ära. Mul on vaja 3 triiksärki triikida, iseennast tavapärasemalt rohkem sättida ja nüüd ma saan aru küll, miks me seda kõike nii harva teeme, sest see tundub kuidagi nii stressitekitav. Loodan, et vähemalt etendus on seda pingutust väärt.
Peagi on aeg teha kokkuvõte selle aasta eesmärkide täitumisest. 😏
Laristaja
Elli
Nii äge, et ka endale lubad! Ma arvan, et kui niikuinii sinu maitsega lähevad kokku ja ajatud onju, siis ei ole see ka hull kulutamine! Naudi! :)
VastaKustutaKõrvarõngad on kindlasti sellised, mis sobivad kõigega ja arvan, et kleitki leiab mitu korda kasutust. Usun ka, et vahel ikka võib ja ehk isegi peab endale ka midagi lubama. :)
Kustuta