Otse põhisisu juurde

 ✨ There is a past version of you that is so proud of how far you've come ✨⠀⠀⠀⠀⠀⠀⠀



Selleks, et sellest loost nüüd täielikult aru saada liigun taas korraks 2018a aasta lõppu. Kes mu looga kogu aja kaasas olnud, saavad siit kiiremini üle libiseda. Tol aastal olime kõik oma rahad majaremonti paigutanud. Krediitkaart oli ligi 1000-euroses miinuses, kaks järelmaksu ja kõrge intressiga väikelaen (kogusummas ca 5000 eurot). Kuu lõpus haigutas arvel üks suur tühjus. 
Täna on paras aeg hakata 2021a kokkuvõtet tegema. 
Peaaegu kõik minu selle aasta eesmärgid said täidetud. Laenud on nullis, mul on meelerahufond, SOSfond, lemmikutefond ja kogun raha uuema auto ostmiseks. Mul on kindel plaan teha seda laenuvabalt, kuigi ütlen ausalt, et võitlen siin aegajalt juba kiusatustega.... Nii lihtne oleks ju pangas paar klikki teha ning vajalik summa olekski arvel. 
Sellel aastal sai ostetud laenuvabalt uus ja korralik külmkapp. Kodu uuendamise teemaga seoses ostsin endale uue kirjutuslaua ning kontoritooli. Veel aasta lõpus sai ka laps endale uue arvutitooli. Loomulikult on veel päris palju asju, mis ootavad oma uuendamise või välja vahetamise järjekorda, aga need lähevad siis juba järgnevate aastate eesmärkidesse. 
Uskumatu, aga elus esimest korda suutsin ma terve aasta mingisugustki eelarvet pidada. See tähendab, et ma panin iga kuu alguses kirja oma tulud ning eeldatavad kulud. Jagasin raha erinevate kategooriate vahel ära ning suur oli mu üllatus, kui kuude lõppudes hakkas raha aina enam järele jääma. Kui minu 2019a jaanuari lõpu postitust lugeda, siis tookord sain rõõmustada selle üle, et mu arvel oli alles veel 21 eurot. Nüüd on aga täiesti normiks saanud, et vähemalt 100 eurot on arvel ning enamasti peaaegu teine samapalju veel erinevates igakuiste kulude kategooriates. Kuid lisaks sellele on mul ju ka korralik kogumiskonto.
Tegin täna veidi Euronicsis aega parajaks, sest laps tahtis osta paari vidinat jõuluks saadud kingiraha eest. Kõndisin elektripliitidest mööda, vaatasin nende hindu ja mulle endalegi tundus uskumatuna, kui raske oli mul 2019a kevadel seda kolmesadat eurotki kokku saada (üks näide siin, kuidas ma igat eurot pidin kuskilt kokku kraapima). Nüüd tundusid need pliidid kuidagi nii odavad. 
Arvutasin täna kokku kõik oma fondide rahad ning vaba raha. 3a tagasi olin siis ligi 5000-euroses miinuses - tänase seisuga olen aga juba peaaegu 5000-euroses plussis. See tundub mulle endale ikka veel millegipärast lausa uskumatuna, sest see on rohkem, kui minu poole aasta palk (ma ei arvestanud siia hetkel toetusi ning lisatasusid). 
Sellest olukorrast välja saamine on nõudnud palju aega, kannatlikkust ning piisavalt pingutamist, kuid ma tõestasin iseendale, et see on võimalik. 
Huvitav, kas keegi on minu blogist veidigi innustust saanud ja ka tänu sellele reele saanud? Nii tore oleks sellest teada saada. 

Väga head ja edukat uut aastat Teile kõigile!

Rahatargem (aga mitte veel päris tark :D)
Elli

⠀⠀⠀⠀⠀

Kommentaarid

  1. Heii Elli Mina olen palju inspiratsiooni Sinult saanud ja hakkan ka nüüd uuel aastal kokkuhoidlikumalt elama.Loen Sinu igat postitust ja olen nii rõõmus Sinu üle.Tänan,et jagad Meiega oma elu. Ene 🙃

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Säästufondid

 Olen juba mõnda aega tahtnud kirjutada minu jaoks väga hästi toiminud süsteemist, mis aitas mind välja palgapäevast palgapäevani hädavaevu toime tulemise nõiaringist. Tänu ümbrikumeetodile olid minu eelarves olevad kategooriad jagatud reaalseteks rahaümbrikuteks. Iga kuu lisasin sinna mingi summa ning kuu lõpus sain otsustada, kas panen selle summa suuremasse säästu või jätan samasse ümbrikusse/kategooriasse alles.  Mul hakkasid selviisil tekkima tasapisi igas kategoorias minisäästud (neid nimetatakse ka sinking funds).  Tänu sellele jäin ma iga kuu paremini eelarvesse ning samas hakkasid tekkima väikesed lisasäästud.  Näiteks riiete kategooriasse lisan ma enamasti 30-50 eurot. Seega võis paari-kolme kuuga sellesse kategooriasse koguneda juba ligi 100€. Kui samal ajal hoida pilku peal oma garderoobil ning jalatsite riiulil, saab kenasti teha plaane, millal ja milleks see raha kulutada. Mina kulutasin sel kevadel lapse lõpupeoks kleidi ja uute jalanõude ostmiseks. Kui on teada, et mõni

Liiga hästi?

 Tahad teada, kuidas mu rahaasjadel läheb. Ma arvan et (liiga) hästi läheb, sest meediast tuleb igast väljaandest peaaegu iga päev mõni uudisnupuke selle kohta, kui raske peab olema. Eriti hull oli Ärilehe artikkel, kus pereema peab suutma "vaid" 1000 euroga neljaliikmelise pere ära toita. Ei saagi enam toitu koju tellida ja peab hirmsas Lidli poes käima. Piinlik hakkab midagi sellist lugedes. Mõni kolme lapsega üksikema peab võibolla sellise summaga kõik kulud suutma ära katta. Seega on minul midagi sellist lugedes tunne, et ma ei taha olla sellesse gruppi kuuluv, et ma pigem olen siin teises Eestis edasi. Nii naljakas. Ma ju olen vaeva näinud ja olen selle auga välja teeninud ning mul on palju unistusi, mida soovin ju täita.  Novembris suunasin säästudesse 1082 eurot ning mul on nüüd kolme kuu kulude puhver koos. Müstika. Kui vaadata 2019a jaanuari lõppu, siis oli ju suur pingutus kümmet eurotki kõrvale panna.  Mul on vaja õppida nüüd oma mõtlemist rohkem külluse suunas nüg

Pealkirjata lugu :D

 September sai läbi ja suur oli minu üllatus, kui lõpetasin selle 341 euroga pangaarvel. Tegelikult oli vaba kuluraha alles isegi 371€, sest rahakotis oli veel alles 30€ toiduraha.  Ära said ju peetud kõik sünnipäevad. Pulmast pidin küll haiguse tõttu loobuma, kuid kingitus ootab pruutpaariga kokku saamist. Eelarvesse ei olnud arvestatud raha, mis kulus ravimitele, kuid ilmselt samal ajal tuli kokkuhoid kütusekuludelt, sest ma ei sõitnud kaks nädalat eriti kuhugi. Kuna mulle tundus kuu alguses kõike nii palju ja raha peale puhkust pigem väga täpselt, siis olen igatahes ise küll väga üllatunud.  Me siin saime vahepeal taas koroonaga pihta. Muidu polnudki seekord väga hull, kuid mul oli probleeme, et köha lahtisemaks saada. Jõin aga meega teed, sõin igasugu tablette sisse, aurutasin ja tegin sinepi ja meeplaastreid. Lõpuks oli kõige suuremaks abimeheks ikkagi saun. Aururohke leil ning ma ei tea, kas see ka aitas, aga igatahes hõõrusin end igaks juhuks ka veidi soolaga kokku.  Kes nüüd mi