Otse põhisisu juurde

Kes ei taha, see leiab vabanduse...

... kes TAHAB, see leiab võimaluse. Selline mõte tekib minul, kui loen, miks keegi ei saa/ei taha lisa teenida. Ega ei peagi ju.

Nüüd peaksin vist aga ütlema: Ups, ma tegin seda jälle (siiski). 

Nagu eelmistes postitustes kirjutasin, siis meie noorem laps soovib minna Norrasse. Kuigi ta saab sinna minna koos heade peretuttavatega ning seetõttu on mõned kulud soodsamad, siis teatavasti on Norra väga kallis riik. Ma kahjuks pole ju ise seal käinud ja ilmselt muretseme hetkel veidi üle, kuid pigem jäägu raha üle kui puudu. Seega oleme arvestanud, et ca 200€ lisaraha oleks kuskilt juurde vaja saada/teenida.

Esimene samm oli kõikvõimalike töökuulutuste läbi lappamine. Kuna sobivad pakkumised jäid liiga kaugele, siis tegi ta esimese ringi rattaga metsas. Meil pole head metsmaasika kohta, kuid peaaegu liitri marju ikka leidis ja nii oligi esimene lisaraha eelarvesse olemas. 

Täna hommikul tuli mees minu juurde ja näitas kuulutust, kus otsiti hernekorjajaid, kilo korjamise hinnaks 1€.

Helistasin ja sain teada, et korjata on piisavalt. Mõeldud - tehtud, asjad autosse ja sõitsimegi ca 30km eemal asuvale põllule. Me olime seal ainukesed korjajad :O. Raha lihtsalt vedeleb maas. 

Igatahes meie saime hea teenistuse. Tunnitasuks tuli mõlemal 10+ eurot. 

Kahjuks (või pigem õnneks) sõidan homme kolmepäevasele puhkusetripile kolme toreda endise töökaaslasega ja hetkel rohkem tööd teha ei saa. Peremees oleks meid meelsasti ka järgmisel päeval põllule oodanud.

Mina pidin nüüd siis õige ruttu oma sõnu sööma ja tegin siiski juulis lisatööd, kuigi ma alles hakkan puhkama. Kuid loomulikult ma ei kahetse seda, sest nüüd on ju ka minu eelarve taas puhkamiseks veidi kopsakam. :) 

Järgmisel nädalal läheme mustikaid korjama. Mina endale talvevaruks ja laps saab siis taas veidi taskuraha juurde teenida.

Veidi vist töö- ja rahasõltlane

Elli

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Kaoses ei ole korda

Tere taas! Sain ühe kirja, kus üks blogi jälgija andis teada, et ei jõua minu tegemistel instagrammis silma peal hoida ja sooviks väga teada, kuidas mul läheb ning et võiksin ikkagi ka blogisse endast mõnikord veidigi teada anda. Mõistan, et tõesti ei peakski keegi 24/7 kellegi elu jälgides internetis istuma. Seega teen siis siia ka üle pika aja ühe väikese kokkuvõtte.  Tillu kohvikus Olen ikka veel töötu ja see on minu vaba valik. Käisin sügisel alustava ettevõtja koolitusel ning tundsin, et väsisin pikkadest koolituspäevadest ikka veel liiga kiiresti ära.  Seetõttu sain aru, et vajan veel veidi aega, et taastuda. Saan mõned kuud töötuhüvitist ning seega ei ole mul rahaliselt vaja väga palju sellele mõelda, kuidas me igakuiselt hakkama saame.  Ma ju ei tea, kas või millal mu elus enne pensionit veel nii vaba perioodi enam tuleb. Seega püüangi sellest nüüd siis viimast võtta. Kui hüvitis läbi saab, siis saan vajadusel sügiseni veel vabalt kodune olla.  Peamiselt tege...
Tere! Mina olen Elli. Olen neljakümnendates kahe toreda teismeeas kuti ema ja ühe toreda mehe naine. Meie peres on ka kaks vahvat neljajalgset, kes vajavad süüa ja suurel hulgal tähelepanu. Ma elan Lõuna-Eestis ühes väikeses külakeses. Oma maja saime alles mõned aastad tagasi. Meie elu sõltub täielikult isiklikust transpordist, seetõttu on meie peres kaks autot (vanuses 10+ aastat). Nüüd siis põhilise juurde. Olen jälginud huviga facebookis Kogumispäeviku tegemisi ja mul on tunne, et mul on väga palju õppida, et saada rahatargaks. Minu lapsepõlves oli raha alati vähe. Enne palgapäeva oli vanematel rahad tihtipeale täiesti otsas. Pidime mõned aastad üle elama aja, kui üks vanematest oli töötu. Sõime siis põhiliselt kartulit, piima ja muna, mis tulid sel ajal oma põllult-laudast. Uusi asju osteti harva, riided tulid enamasti taaskasutusest või tuttavatelt. Mul on tunne, et minu sees on uskumused, et raha ongi alati vähe või puudu. Vaatamata nendele uskumustele, mis lapseeast kaasa o...

Head vana aasta lõppu!

Hakkabki see aasta lõppema. Kes kogu minu teekonda jälginud, siis see teab, et sellesse jääb hunnik ebaõnnestumisi ning ka kordaminekuid. Igast läbikukkumisest või libastumisest sain võtta omad õppetunnid ja veidi targemana edasi minna.  Üks suurim õppetund on see, et ega keegi sind päästma tule, kui kaelani sees oled. Ikka ise pead välja ronima. Selleks, et pääseda pidevast muretsemisest raha pärast, tuleb parematel aegadel teha ettevalmistusi kehvemateks perioodideks. Olin ju olukorras, kus ka 100-eurone äkiline väljaminek tähendas kriisi. Kõike pole võimalik rahas mõõta 💟 Seetõttu seadsin aasta alguses eesmärgi koguda säästupuhver  ja luua meelerahufond. Ma ise ka ei usu, kuid ma sain sellega hakkama ja mul on aasta lõpuks tekkinud üle 500-eurone säästupuhver . Loomulikult kavatsen seda juba lähiajal suurendada ning see peaks uuel aastal olema juba lihtsam, sest krediitkaardivõlg (900 eurot) saab kohe-kohe nulli (ootan hetkel ühe tehtud töö tasu). Lisaks sellele sai...