Mida ma mõtlen reisimisest

 Jõudsin hiljuti ühe väga kummalise avastuseni, seoses reisimisega. Meie poja reis läheb juba praegu igatepidi eelarvest välja, kuigi ta saab sõidu võrdlemisi soodsalt ning ööbimine on praktiliselt tasuta. Peame hetkel siiski arvestama kuni 1000eurose väljaminekuga, milles kolmandiku katame meie mehega ja ülejäänud tema ise. Kui sooviksime kogu perega sellisele reisile minna ja ei saaks kõiki hüvesid kasutada, siis maksaksime vähemalt 5000 eurot ja siin on minu avastuse koht. Mulle tundub see (praegusel ajahetkel) liigse kulutusena, sest selle raha eest saaks teha näiteks terrassi, veranda remondi, tiigi värskenduse, uue kaevu, alustada ülemise korruse väljaehitust, tellida korraliku köögimööbli või lasta teha uue küttesüsteemi jnejnejne...

#rallyestonia

Seda kõike lugedes tuleb tunne, et meie elud saavad enne otsa, kui me kogu oma majapidamise ideaalsesse korda saame ja reisimine ei mahu kuidagi meie eelarvesse.  Ma tunneksin end peale igat reisi pigem halvasti ja seetõttu on minu reisiplaanid lükatud kuhugi teadmatutesse kaugustesse. Mis ei tundu ühelt poolt absoluutselt õige ja teisalt tundub ikka vägagi loogiline. Ilma reisimata on ju ka võimalik kogu oma elu ära elada. Ma saan aru, et mul jääb teadmata kõik see, mis on maailmas ilusat ja huvitavat. Kuid kui väga tahta, siis saan ma ju ühe Google Mapsi reisi ette võtta. Paneks end näiteks keset Manhattanit ja vaataks siis kuidas seal on. Ma ei tea - sellised segased tunded ja emotsioonid. Äkki keegi oskab kõrvaltvaataja pilguga aidata mul neid mõtteid selgemaks mõelda. 

Lubasin endale tegelikult ju ühe väikese Pärnu-Läti tripi, mis läks mulle maksma veidi üle 200 euro (eelarve seadsin 250€). Panin huvi pärast kirja kõik kulutused ning seekord tõesti hindu ei jälginud, vaid püüdsin osta just seda, mida soovisin ning osa võtta kõigist kohvikupeatustest teistega võrdväärselt. Loomulikult tundus 8€ pubis ühele alkoholile kulutada endiselt liiga kallis. Seega nii kaasas ma siiski olla ei suutnud. Kleidipoodides hakkas ka rahast kahju ning väljusin enamusest tühjade pihkudega, va üks, millest ostsin sokke ja pesu. Reis ise oli muidu väga tore ja minu kulud on näha kõik järgneval pildil. 

Hetkel on minus taas mingi ebakindlus tekkinud. Kuna eelarvest on vajalik välja pigistada ca 300 lisaeurot ja ma ei taha oma säästude kallale minna, siis tuleb jälle see tunne peale, et ehk peaks ikkagi veelgi lisateenimise võimalusi otsima. Lapsel on oma eesmärgist veel vaid 40€ puudu, sest ta on saanud teha väikeseid lisatöid. 

Hiljuti kursaõdedega kokku saades rääkisid kõik oma puhkuse reisiplaanidest ning siis küsis üks ka minult: "Kuhu Sina minna plaanid?" Mina vastasin seepeale: "Mina lähen metsa, sest minu tõeline puhkus on metsas." ....ja tegelikult nii ongi. Mulle meeldib see vaikus ja rahu ja kulgemine...

Hetkel pigem metsapoole

Elli