Otse põhisisu juurde

Hoida kokku või teenida lisa?

Olen sel aastal siis sellise küsimuse ees. Võimalusi lisa teenida leiab alati - vähemalt mina olen küll näinud mitut sobivat varianti, kuid ma olen täiesti läbi ja ma lihtsalt ei jaksa. Pean mõneks ajaks päriselt hoo maha tõmbama ja puhkama, sest juba augustis on vaja hakata tegelema ühe projektiga, mille tasu saan ma ilmselt millalgi hilissügisel. 
Oma aia esimesed maasikad 

Niisiis, otsustatud - ei mingit lisa teenimist 2022a juulikuus. Kuid tahaks ju ikka veidi ringi käia ja nooremal lapsel on võimalus peretuttavatega välisreisile kaasa minna. Mul on pandud ka paar hambaarstiaega just suvekuudesse. Seega mõned suuremad kulutused on juba ette teada ning ma ei tahaks neid teha meelerahufondi abiga, sest need ei ole ju ootamatud ega nii hädavajalikud. Kuna juurde teenimine ei ole hetkel võimalik, siis tuleb vaadata üle taas säästmise pool. 
Olen viimased paar kuud käinud toidupoes võrdlemisi hooletult, st ei mingeid nädalamenüüsid, planeerimist, toidunimekirjade koostamisi või hindade võrdlemisi. No nii palju ehk küll, et mul on iga kord poodi minnes tunne, et kõik hinnad on jälle tõusnud. Selles osas on tekkinud üks paras kaos ning nii tean ma, et mul on võimalus end taas kokku võtta ning paremini joonele seada. 
1. Kõigepealt tegin otsuse, et sügavkülmik tuleb varasematest varudest tühjaks süüa. Vaatasin, et mul on seal nii hakkliha, seavälisfileed kui ka kanafileed. Mitu pakki köögivilju ning paraku ka hunnik eelmisel aastal külma pandud marju. 
Eile tegin sellepeale kohe ühe portsu marjakisselli. Jõhvikaid on veel nii palju, et nendest saan korraliku laari jõhvikamahla keeta, siis ei peaks poest midagi analoogset ostma. Kummaline, et endal on kapis head kraami, aga ikka lähen lihtsama vastupanu teed ning ostan seda poe jama - suhkruvett tilga mahlakontsentraadiga.
Marjakissell kohupiimakreemiga
2. Poenimekiri on A ja O. 
Võtsin üle pika aja ette kõikide poodide kliendilehed ning lappasin need läbi ja tegin nimekirja headest soodustustest ning lähiajal vajaminevatest toorainetest. Esialgsel hinnangul oleks mul pidanud kõige selle peale kuluma ca 40 eurot, kuid juba poodi sattudes haarasin paratamatult veel mõne soodustuses oleva toote ja lõpparve oli veidi alla 60 euro. Võtsin siis huvi pärast tšekid ette ja vaatasin, millele ma siis laristasin. Mõnda toodet olin võtnud lihtsalt topelt (wrapid hinnaga 1.04, makaronid, röstsai ja leib alla eurose hinnaga). Lisaks sattusid korvi Grossist pikateraline riis, Selverist röstitud müsli, suitsuvorst, suhkur 0.79 (mujal tundub kallim olevat), klassikaline pesto ja võileivamääre, sest see on üks mu lemmikuid ja maksis ka hetkel alla euro. "Meie" toidukaupades läks mul aga päriselt lappama: mittestandardsed viinerid kilohinnaga 1.99, maitsestatud kanakintsud 2.99kg, küüslaugukaste (hea ju värskele kartulile kõrvale võtta), aurutatud kanafilee 4.99kg (see hind tundus eriti ulmeline) - wrapi vahele super kraam, siis polegi alati vaja pliidi ees tunde veeta. 
Niisiis põrusin juba esimesel planeeritud poeskäigul 20 euroga. Kui mul poleks nimekirja kaasas olnud, siis oleks ilmselt topelt samapalju veel lisaks tulnud. Järgmine kord püüan juba täpsem olla, sest soovin kindlasti eelarvesse jääda. 
Selles nimekirjas on ikka veel veidi liiga palju võileibade kraami. Üks nipp eelarve soodsamaks saada, on hommikuti tihemini putru teha. Omlett vist rahaliselt suurt säästu ei annaks, kuid oleks siiski heaks vahelduseks. 
3. Nädalamenüü
Selle koostasin seekord siis peamiselt sügavkülmas olnud tooraine põhjal. Oleksime ellu jäänud ka siis, kui ma polekski poodi läinud. Hommikud oleksid veidi keerulisemaks läinud. Kuid puder veega segatud koorega käiks ilmselt ka päris hästi. 

Ülejäänud kuu plaanin jääda toidueelarves 400 euro piiridesse. Selleks, et see lihtsam oleks, võtan seekord kogu summa välja, et mul oleks selge pilt ees, kui palju mul veel reaalselt raha alles on. Sularahaga arveldades ei ole võimalik kogemata rohkem kulutada. Kui raha on otsas, siis on ta otsas. 

Tegin ka esialgse eelarveplaani ja kui suudan plaani täita, siis peaks mul jääma ca 500 eurot hambaarstile, reisimiseks ning muuks meelelahutuseks. Riiete ja kodu eelarveread jäävad sel kuul nulli, sest mul on nüüd piisavalt riideid ja kodu uuendamisega tegelen taas peale puhkust. 

Sellised mõtted siis seekord. Kuidas teie hetkel hindade tõusuga toime tulete? Kas suveks on eelarveplaan paigas, et ei peaks säästude kallale minema? Me ju ei tea, mis selle aasta sügis toob ning kindlasti on ülioluline, et meil kõigil oleksid sügisele vastu minnes mingidki säästud.

Peaaegu puhkuselainel
Elli

Kommentaarid

  1. Meil oli just kodus sama teema, et arutasime, kust saab koomale tõmmata. Praegu vist polegi kedagi, kes hindade tõusu pärast ei muretseks, iga poeskäik on mingis mõttes ehmatav. Meie esimene otsus oli küttepuid mitte osta ja teeme kõik sel aastal oma metsast. Ja teine otsus on, et hakkame kalal käima :) Aega meil on ja nii palju ehk ikka näkkab, et paaril korral nädalas lõunasööki poest ostma ei pea. Auto tankimine ja toidupoes käimised tahavad veel harjumist, aga toiduga vähemalt püüame jääda varasema eelarve juurde. Varem hindu ei vaadanud, nüüd vaatame - mingi kokkuhoid tuleb juba sellest. Kuigi jah, ega päris sama eelarvega, mis varasematel aastatel, enam välja ei vea.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kõige olulisem ongi hetkel veidi enam ette mõelda. Eelarved ei tohi pikemas perspektiivis olla pidevalt miinuses. Kui tulusid suurendada ei saa, siis peavad olema kulud kogu aeg kontrolli all. Enne igat ostu peab olema teada, kas mul üldse on raha selle jaoks.
      See kalapüügi idee on küll väga äge. Meil on ka veekogud lähedal, kuid pole enam kalapüügitarbeid.

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Veidi hirmus on ka

 Head uut aastat!  Olen kaua vaikne olnud, sest detsember oli täiesti hullumeelne kuu töö vallas. Lisaks sellele jäin haigeks ja mu keha lausa nõuab juba ühte korralikku puhkust. Uskumatu, aga ma olen veel täitsa elus. Sel nädalal on vaja mõned sabad kokku tõmmata, mõned "päris" tööpäevad teha (jaanuaris vaid 4 päeva), ülejäänud aeg kodukontoris üks suurem kirjatükk veel enne lahkumist valmis kirjutada. Veebruaris on nii rahulik, et enamasti olen siis 2 nädalat puhanud.  ...ja siis (peaaegu) vaba.  Väike hirm kuulub vist protsessi juurde Kõik seavad uue aasta eesmärke, kuid mina tunnen, et pean end laskma vooluga kaasa viia. Pigem on olulisem tegevusplaan. Millal alustada ettevõtte loomisega? Kui kaua võiksin kodus olla ja plaani pidada? Kas proovida koheselt uues valdkonnas end sisse süüa või kõrvalt ikka praegust valdkonda jätkata?  Mulle on juba hakanud tööpakkumisi tulema ja olen hetkel EI öelnud. Pean end ise ka veidi hullumeelseks, et hetkel erinevatest pakkumistest kee

Pikk teekond iseendasse

 Lugesin eile üht rahapsühholoogiaga seotud raamatut, kus oli veidi kirjeldatud seda, et me kõik oleme sündinud mingisse kogukonda, kus on teatud uskumused raha kohta. Jah, me kõik ilmselt oleme kuulnud neid jutte, kuidas edukad inimesedki arutlevad, et meie kodus räägiti ka, et "raha ei kasva puu otsas" või "meil ei ole selleks raha" vms. Kuid eile seda peatükki lugedes tundus see mulle palju sügavam teema. Inimesed ei järgi niivõrd seda, mida kuulevad, vaid rohkem seda, mida on harjunud nägema ja kogema.  Seega, seal oli kirjas, et kui oled kogukonnas, kus on vähe edukaid inimesi, siis isegi, kui sa püüad sellest välja murda, siis on väga suur oht, et vajud harjumuspärastesse mustritesse tagasi. See tundub mulle kuidagi nii selge ja arusaadav, kuid ma ei suuda seda mõtet nii hästi sõnadesse panna. Isegi praegu, kui minus on eneseusk, et ma olen väärt paremat ja ma olen teel, et seda ka saavutada, siis mu iseenda sisekõne või "sõbralik" vestlus mõne lähed

Liiga hästi?

 Tahad teada, kuidas mu rahaasjadel läheb. Ma arvan et (liiga) hästi läheb, sest meediast tuleb igast väljaandest peaaegu iga päev mõni uudisnupuke selle kohta, kui raske peab olema. Eriti hull oli Ärilehe artikkel, kus pereema peab suutma "vaid" 1000 euroga neljaliikmelise pere ära toita. Ei saagi enam toitu koju tellida ja peab hirmsas Lidli poes käima. Piinlik hakkab midagi sellist lugedes. Mõni kolme lapsega üksikema peab võibolla sellise summaga kõik kulud suutma ära katta. Seega on minul midagi sellist lugedes tunne, et ma ei taha olla sellesse gruppi kuuluv, et ma pigem olen siin teises Eestis edasi. Nii naljakas. Ma ju olen vaeva näinud ja olen selle auga välja teeninud ning mul on palju unistusi, mida soovin ju täita.  Novembris suunasin säästudesse 1082 eurot ning mul on nüüd kolme kuu kulude puhver koos. Müstika. Kui vaadata 2019a jaanuari lõppu, siis oli ju suur pingutus kümmet eurotki kõrvale panna.  Mul on vaja õppida nüüd oma mõtlemist rohkem külluse suunas nüg