Otse põhisisu juurde

Sünnipäev on tore päev...

....kauaks, kauaks meelde jääb. Seda tahaks ju loota igast sünnipäevast. Vähemalt lastele on sünnipäevad midagi, mida nad väga ootavad. Kuid lapsevanemale on see enamasti päris kopsakas kulu, sest tuleb mõelda, kus ja kuidas, mida lauale panna ning mida kinkida. Kuna meil on hetkel pigem säästuaeg, siis oli oluline mõelda, kuidas teha sünnipäev toredaks, kuid jääda siiski eelarve piiridesse.
Meie noorim pereliige sai aastakese vanemaks. Oleme pidanud sünnipäevi mängumaades, liikluslinnas, bowlingus, Aura veepargis, kinos... Käinud teiste sünnipäevadel batuudikeskuses, militaarseikluse toas, põgenemistoas, VirtualZone-s, Ahhaas - need on siis sobilikud peopaigad 10+ vanuses lastele Tartu linnas. Kuid sel aastal oli meie kindel otsus, et pidu tuleb kodus. Mitmed sõbrad ei ole veel meile küllagi jõudnud ning see oli hea võimalus neid endale külla kutsuda. Lisaks arvan, et see on tore vaheldus sellele, et minna viiendat korda sõpradega batuudikeskusesse või bowlingusse.
Kutil oli endal plaan paigas. Esmalt tehti ühine filmi vaatamine, siis olid plaanis väikesed võistlusmängud PS4-s. Vahepeal käidi ka õues, kuid kahjuks oli ilm pikemaks õuesviibimiseks jahe ja õu lume sulamisest porine.
Seekordne peo eelarve


Peo söögieelarveks seadsin ca 20le inimesele 50 eurot (lapsed ja täiskasvanud umbes 50:50) ja ma sain sellega põhimõtteliselt hakkama.😊
Tegelikult ei ole laste jaoks söök esmatähtis ja sellega pole mõtet üle pingutada. Suurem rõhk tuleb panna joogile, sest seda kulub, ning suupistetele, mida on hea näksida. Eks igaüks saab siin ise teha valikuid tervislikkuse aspektidest. Kuna me igapäevaselt tarbime rämpstoitu pigem harva, siis on sünnipäeval kõik lubatud.

Sünnipäevalaps koostas taas ise menüü - tal kulus sellele ca 5 minutit. Mina lasin nimekirja silmadega üle ja pakkusin lisaks köögiviljakangid dipikastmega ning siis meenus talle endale, et tema lemmiksuupiste - lavašš, ei ole veel nimekirjas. Koogiks valis ta küpsisetordi - see on laste puhul üldjuhul kindlapeale minek, sest kõik need uhked suhkrumassiga või martsipanikattega tordid olen pidanud suures osas poolikute tükkidena lihtsalt prügikasti viskama, vaid üksikud lapsed söövad need korralikult ära. Seekord jäi 2,5-kilosest tordist alles vaid neli tükikest.

Teen siis täpsema ülevaate menüüst ja poenimekirjast. Kahjuks läks mul veidi kiireks ja ma ei saanud poodide sooduslehti läbi lapata, kuid siinkohal tuli kõrgem jõud meile appi ja kõik läks vaatamata sellele plaanipäraselt.
Menüü:
- Kartulisalat
- Riisisalat
- Rosolje (see oli täiskasvanud sugulastele. Mul oli kapis paar heeringat ja pidin poest vaid peeti juurde ostma, sest ülejäänud koostisosad kattuvad kartulisalatiga)
- Lavaširullid
- Köögiviljakangid: kurk, paprika, lillkapsas
- Krõpsud
- Popcorn
- Dipikaste
- Küpsisetort

Poenimekiri ja hinnad, millega kauba kätte sain:
A1000
6 pakki Estrella krõpse 1.14 (see oli lihtsalt eriline vedamine)
2 pakki dipikastmepulbrit 0,92
3x2l mahla 2.97
2 pakki toorjuustu Creme Bonjour maitserohelisega 2.10
1 pakk pikateralist riisi 0.90
Punapeet 0.69
Maxima
8 pakki vaniljeküpsist 3.12 (taas vedamine, sest pakihind oli 0.39)
6 pakki hapukoort 5.94
2 pakki salatikastet 1.36
400ml vahukoort 1.45
4 pakki mikropopcorni 1.94
3 lavašši 1.77
Salat potis 0.77
Paprika 0.66
Lillkapsas 2.08
Kurk 2.88
Tomat 1.45
3 pakki pereviinerit 3.87
300gr krabimaitselisi pulkasid 1.09
2 pudelit limonaadi 1.58
2 siirupit 1.98
Kohv Löfbergs presskannu 2.69
Turult:
1kg Rakvere lastevorsti 3.00 (sellest jäi üle poole alles)
500 gr kanasinki 1.75
1kg vaniljemaitselist kohupiimakreemi 3.50
500 gr majoneesi 0.80

Heeringas, kartul, maitseained, marjad küpsisetordi kaunistamiseks, olid juba kodus olemas.
Sellest nimekirjast jäi nii mõndagi üle, võtsin pigem varuga ning seetõttu konkreetselt sünnipäevale kulus alla 50 euro.

Söökidest said kõige kiiremini otsa suupisted. Salatit kulus pigem vähe ning seda jätkus oma perele veel järgimseks päevakski. Nagu ütlesin, siis kook läks väga hästi peale.

Kes on kodus sünnipäevi pidanud, see teab, et kodus pidamine nõuab mõnes mõttes enam isiklikku pingutust, kui mõnes mängutoas pidutsemine. Väljas pidades ostavad nii mõnedki poest salatid, suupisted, võtavad kaasa tellitud tordi, lähevad kohale ning paari-kolme tunni pärast sõidavad koju. Ma tean mitmeid, kes ei soovi oma koju mingit segadust ja juba seetõttu käivad väljas sünnipäevi pidamas. Teiseks põhjuseks on enamasti see, et väljas on ruumi rohkem kui kodus. Kolmas põhjus siis uudsus ja võimalusterohkus kogu kamp korraga midagi huvitavat tegema panna.
Kodus pidamise juures meeldib mulle aga see, et puudub ajalimiit. Pidutseme nii kaua, kui tuju jätkub. Meie sünnipäev kestis seekord üle kuue tunni.

Laste lahkudes kuulsin lauset: " Nii lahe oli!". Seega mõnikord peitub lihtsuses võlujõud. See oli midagi uut ja teistmoodi ja mulle tundus, et lapsed ise jäid rahule.
Lõpetuseks ütlen, et eks igaüks saab korraldada pidusid vastavalt oma võimalustele. Meie võimalused on hetkel kasinamad ja pidime sellest lähtuma. Kuid tahan uskuda, et olulisim on mälestus ja emotsioon, mis sellest lõpuks lastele jääb.

Tervitades
Elli













Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Mida sa edasi tegema hakkad?

See on küsimus, mida kuulen iga kord, kui kodust nina välja pistan. "Ma veel päris täpselt ei tea" - on minu vastus. See tundub nii mõnelegi ehmatav, et kuidas nii saab.  Kõigepealt pean ma puhkama. Nagu päris päriselt tegelema asjadega, mis lõõgastavad, teevad rõõmu ning annavad vaimule täieliku puhkuse. Ma olen end ühest kohast vabaks võtnud ja mul oleks võimalus kohe tormata uutesse seiklustesse, kuid ma tean, et mu vaim vajab restarti.  Kes mulle instagramis kaasa elavad, need võibolla märkasid ka storysid, kus ühel hetkel rõõmustasin saabunud vabaduse üle ja juba järgmisel hetkel oli mu rõõm asendunud masendusega, sest üks kohustus, mis nõuab mitmeid tunde pingutust, kukkus kolinal kaela. Ja nii ma siin ootan ikka veel, et oleksin ükskord ometigi vaba ja saaksin nautida suve ja oma kodus toimetamist või ka veidi ringi reisimist.  Reisimisega seoses juhtus kogemata nii, et mu reisifond sai kiiremini täis, kui oleksin osanud oodatagi. Sain veel viimased lisatasud kätte ja

PAUS või siiski selle peatüki lõpp

Tunnen, et olen selle loo alguse Ellist nii kaugele liikunud, et see poleks nagu enam minu lugu. Seepärast ei leia ka enam piisavalt motivatsiooni, et siia midagi kirjutada.  Minu elus on hetkel lehe keeramise hetk ning sooviksin alustada uut peatükki võimalikult puhtalt lehelt. Loomulikult liiguvad sellesse kaasa eelmistest peatükkides õpitud tarkused, kuid see on ikkagi täiesti uus ja juba hoopis teine lugu.  Kui sattusid siia, sest soovid teada, kust või kuidas ühte rahatarkuse teekonda alustada, siis palun liigu selle blogi algusesse ning loe läbi 2019a postitused. Loodetavasti saad sealt indu, et ka ise väikeste sammudega alustada.  Kui soovid aga minu praegustest tegemistest veidi rohkem teada saada, siis oled oodatud jälgima mind instagrammi: elli_the_saver kontole. Rahatargemat teekonda soovides Elli Teel järgmise käänakuni :) 
Tere! Mina olen Elli. Olen neljakümnendates kahe toreda teismeeas kuti ema ja ühe toreda mehe naine. Meie peres on ka kaks vahvat neljajalgset, kes vajavad süüa ja suurel hulgal tähelepanu. Ma elan Lõuna-Eestis ühes väikeses külakeses. Oma maja saime alles mõned aastad tagasi. Meie elu sõltub täielikult isiklikust transpordist, seetõttu on meie peres kaks autot (vanuses 10+ aastat). Nüüd siis põhilise juurde. Olen jälginud huviga facebookis Kogumispäeviku tegemisi ja mul on tunne, et mul on väga palju õppida, et saada rahatargaks. Minu lapsepõlves oli raha alati vähe. Enne palgapäeva oli vanematel rahad tihtipeale täiesti otsas. Pidime mõned aastad üle elama aja, kui üks vanematest oli töötu. Sõime siis põhiliselt kartulit, piima ja muna, mis tulid sel ajal oma põllult-laudast. Uusi asju osteti harva, riided tulid enamasti taaskasutusest või tuttavatelt. Mul on tunne, et minu sees on uskumused, et raha ongi alati vähe või puudu. Vaatamata nendele uskumustele, mis lapseeast kaasa o