Otse põhisisu juurde

Eriti säästlik kuu lõpp

Tere taas!

Pole endast ammu märku andnud, sest kuu keskpaigani oli mul meeletult kiired ajad.
Seekordse kirjutise võiks sissejuhatada sõnadega, et kui sulle tundub, et enam hullemaks minna ei saa, siis alati saab...
Kuu alguses haigestusid kaks pereliiget korralikku külmetushaigusesse ja vajasid ravimeid, mina pidin tegema ühe finantsi nõudva terviseotsuse. Arvestades meie pisukest eelarvet, oli see summa tuntav (veidi üle 60 euro).

Aasta algus on mingi autode eri. Nad on meid truult teeninud ja meie maja renoveerimise aastatel kenasti vastu pidanud. Remondikulud on olnud minimaalsed, kuid nüüd nad siis otsustasid, et aeg on neile enam tähelepanu pöörama hakata, et nad ikka jaksaksid. Teisel autol oli üks plaaniline remont, mille kulud olid eelarvesse sisse arvestatud. Lisaks oli vaja ju rehvid ära vahetada ning ühele autodest kindlustus teha. Kuid siis tuli üllatus - peale rehvide vahetust oli kalli kaasa autol kuulda korralikku müra nagu hakkaks lennuk õhku tõusma vms (tegelikult ma ei tea, mis häält lennukid õhku tõustes teevad, sest ma pole elu sees veel lennukiga lennanud), aga see müra oli igatahes korralik ja läks iga päevaga suuremaks. Seega sai otsustatud, et selle jamaga küll pikalt viivitada ei tohi. Pidin veidi oma pliidirahast näpistama, et mees saaks katkise jupi kiiremas korras ära vahetada (kulu peaaegu 100 eurot).
Allikas: internet


Aprill oli ka hooajariiete vahetus ja sel puhul ei tea kunagi ette, mis sind ees oodata võib. Õnneks on kevadjoped/jakid kõigil olemas ja see mure lahendatud, kuid kasvuspurti tegeva teismelise käimiskõlbulikud jalanõud, mis sügisel veel passisid, enam jalga ei läinud ja vajasime kiiremas korras jalanõude uuendust. Lisaks sellele on meie peres üks neljajalgne sokisöödik, kes lohaka peremehe vedelema ununenud sokke auguliseks disainib ja seetõttu sai sokivarusid täiendatud 6 paari võrra, millest 2 on taas äranäritud ning seetõttu lubasin peremehe taskurahast hakata sokke tagasi ostma.

Veel üks kuluallikas on sõbrad. Tore, kui sul on sõpru, kellele alati loota, kuid küll on ebamugav, kui nende sünnipäevad juhtuvad samale kuule ning veel sellele kuule, kus sul niigi kitsas käes. Sel kuul tuli meil üle elada neli sünnipäeva. Kusjuures vanema lapse sõber tahtis seda tähistada ühes klubis, mille pileti pidi iga noor ise lunastama. Seega taas tavapärasest suurem väljaminek, kuid kuna meie noor ei ole muidu eriline pidutseja, siis ma lihtsalt pidin selle võimaluse leidma, et ta saaks oma sõpradega peole minna.

Nagu juba eespool mainisin, siis selle kuu algus oli mul meeletult kiire ning ma kaotasin kaheks nädalaks valvsuse oma eelarve pidamistes ja menüü etteplaneerimises. Nüüd kuu lõpus maksab see väga valusalt kätte. Mingeid luksuskaupasid ma endiselt ei ostnud, kuid tõenäoliselt kulus meil enam võileivamaterjali peale, sest soe söök ei olnud õigel ajal valmis ning mõned korrad sai mindud ka kergema vastupanu teed ning ostetud poolfabrikaate. Tegime ka paar grilliõhtut, kuhu sai valmis liha ja vorstikesi ostetud, kuid viimane nädalavahetus panin ise liha marinaadi ja see tuli märksa soodsam.

20.04 oli minu arvel täpselt 50 eurot.  Sellest 10 eurot läheb lapsele selle nädala elamise rahaks ja arvatavasti pean kuu lõpus ka kütet ostma ning süüa tahame ju ka. Seega on see veidi hirmutav, kuid mitte midagi pole teha. Elama ju peab. Kuidas siis edasi?
Võimalusi on mitmeid:
1. Kasutada kogutud raha
2. Näpistada krediitkaardilt
3. Maksta Coopi poes säästukaart plussiga
4. Mul on ka 20-eurone kinekaart, millega saaksin kohalikus toidupoes maksta
5. Võtta nädala söögiraha meelerahufondist
6.....võiks olla ka variant: toituda jääkidest, kuid mu külmkapp on praktiliselt tühi ja ainult kuivainetest kokku keeratud mökse me kindlasti ei suudaks 10 päeva järjest süüa, vähemalt hetkel on paremaid võimalusi, kui sõda peaks tulema või mingi muu katastroof, millest meedia räägib, siis ilmselt saaksime vajadusel end mõned päevad ka nii elus hoitud.

Seega nälga me kindlasti ei jääks, kuid milline otsus on kõige arukam ühele laenuvabaduse poole püüdlejale.....loodetavasti jääte minuga nõusse, et kõige mõistlikum on kasutada  kõrvale pandud raha. Õnneks on mu pliit viimasel ajal viisakalt käitunud ja loodan, et ta saab veel mõned kuud hakkama. Kuid see olukord tõestab minu arust taas, miks on mõistlik lisaks laenude võimalikult kiirele tagastamisele alustada koheselt ka säästupuhvri tekitamisest või mingisugusteks hädajuhtudeks kõrvale panemisest. Mind on see raha juba vähemalt kahel korral suuremast kriisist välja aidanud ja ma pole pidanud taas krediitkaarti kasutama.

Eriti säästlik nädal:
Minu järgneva viie päeva eelarve on 30 eurot (tavaliselt siis pigem 50-60 eurot).
Tegin pühapäeval hädavajalikud ostud ja nüüd on rahakotis alles veel 9 eurot, millega pean neljapäevani hakkama saama. Keerulisemaks teeb olukorra see, et nooremal lapsel on koolivaheaeg ja ta sööb kõik söögikorrad kodus.
Vitamiiniamps minu aknalaual


Planeeritud menüü:
E kartulisalat eilsetest kartulitest ja kapijääkidest, õhtuks kanasupp
T kartul ja kapsahautis hakklihaga
K hernesupp
N mulgipuder, lisandiks praen sügavkülmas olevad seakamarad sibulaga läbi (jääb ka võimalus teha juurde hakklihakastet)
R ilmselt järelejäänud söökide soojendamine, igaksjuhuks on mul olemas ka pakk makarone, millele saab rahakotis oleva raha eest midagi lisandiks osta.

Hommikud: külmkapis on hetkel veel veidi juustu, saab teha juustusaia või omletti ja peale veidi juustu riivida. Varusin ka neli piima ning ostsin juurde pudruhelbeid (A1000 maksis neljaviljahelbe pakk 0.74).
Kalakonserv leivaga (sain A1000-st 34 sendiga veidi aja ületanud konserve, mis mulle hullult maitsevad).
Kui olen virk, siis saan teha ka pannkooke, sest need ei maksa eriti midagi ja meil on peale panemiseks veel mett ja moosi.

Üks mure oli mul veel. Nimelt mu juuksed ei kannata oodata kuu lõpuni, sest hall paistab liigselt välja ning pean reedel esinema suurema publiku ees. Seega pidin lahendama kuidagi juuste värvimise probleemi. Leidsin A1000 värvi 2.20 hinnaga. Pean alati ostma 2 pakki. Loodan, et värv jääb peale ja juuksed pähe. :P

Nelja euroga ilusaks ?!?!


Riidekuuga seoses panin mõned riided müüki, kuid hetkel ei ole suutnud veel ühtegi riideeset maha müüa, kuigi jagasin neid mitmes grupis ja tegin endale ka Yaga poe. Eks näis, mis sellest saab. Endale ma hetkel midagi soodsalt ilmselgelt soetama ei hakka. Loodetavasti saab uus kuu juba kergem, sest siis peaksin saama kätte oma lisatööna teenitud tasud.

Lugesin ka laenukooli üksikema blogi ja mõtlesin, et kuidas mina küll nii saamatu olen. Mul pole endiselt veel nii uhket tulemust ette näidata, kuigi olen ju juba jaanuarist alates püüdnud paremini majandada. Kuid eks meie taustad on erinevad. Teismeliste vajadused on siiski nii söögi kui ka muus osas suuremad ning meil on autod paraku vältimatud ning nendega seoses on kahjuks hetkel väljaminekud suured olnud (nelja kuuga on autodele kulunud peaaegu 1000 eurot).

Õnneks ei koosne elu ainult rahast. Kevad on ju superilus. Naudin õues kohvi joomist, linnulaulu ja seda, et saab juba käed mulda pista. Täna plaanin veidi salatit, sibulat ja tilli loori alla sirguma panna.

Endiselt lootusrikas
Elli

Kommentaarid

  1. Teismelised taskuraha teenima :)

    VastaKustuta
  2. Võimaluste piires ongi nad seda teinud. Kooliajal on see veidi keerulisem, kuid suvel lähevad kindlasti taas tööle.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Mida sa edasi tegema hakkad?

See on küsimus, mida kuulen iga kord, kui kodust nina välja pistan. "Ma veel päris täpselt ei tea" - on minu vastus. See tundub nii mõnelegi ehmatav, et kuidas nii saab.  Kõigepealt pean ma puhkama. Nagu päris päriselt tegelema asjadega, mis lõõgastavad, teevad rõõmu ning annavad vaimule täieliku puhkuse. Ma olen end ühest kohast vabaks võtnud ja mul oleks võimalus kohe tormata uutesse seiklustesse, kuid ma tean, et mu vaim vajab restarti.  Kes mulle instagramis kaasa elavad, need võibolla märkasid ka storysid, kus ühel hetkel rõõmustasin saabunud vabaduse üle ja juba järgmisel hetkel oli mu rõõm asendunud masendusega, sest üks kohustus, mis nõuab mitmeid tunde pingutust, kukkus kolinal kaela. Ja nii ma siin ootan ikka veel, et oleksin ükskord ometigi vaba ja saaksin nautida suve ja oma kodus toimetamist või ka veidi ringi reisimist.  Reisimisega seoses juhtus kogemata nii, et mu reisifond sai kiiremini täis, kui oleksin osanud oodatagi. Sain veel viimased lisatasud kätte ja

PAUS või siiski selle peatüki lõpp

Tunnen, et olen selle loo alguse Ellist nii kaugele liikunud, et see poleks nagu enam minu lugu. Seepärast ei leia ka enam piisavalt motivatsiooni, et siia midagi kirjutada.  Minu elus on hetkel lehe keeramise hetk ning sooviksin alustada uut peatükki võimalikult puhtalt lehelt. Loomulikult liiguvad sellesse kaasa eelmistest peatükkides õpitud tarkused, kuid see on ikkagi täiesti uus ja juba hoopis teine lugu.  Kui sattusid siia, sest soovid teada, kust või kuidas ühte rahatarkuse teekonda alustada, siis palun liigu selle blogi algusesse ning loe läbi 2019a postitused. Loodetavasti saad sealt indu, et ka ise väikeste sammudega alustada.  Kui soovid aga minu praegustest tegemistest veidi rohkem teada saada, siis oled oodatud jälgima mind instagrammi: elli_the_saver kontole. Rahatargemat teekonda soovides Elli Teel järgmise käänakuni :) 
Tere! Mina olen Elli. Olen neljakümnendates kahe toreda teismeeas kuti ema ja ühe toreda mehe naine. Meie peres on ka kaks vahvat neljajalgset, kes vajavad süüa ja suurel hulgal tähelepanu. Ma elan Lõuna-Eestis ühes väikeses külakeses. Oma maja saime alles mõned aastad tagasi. Meie elu sõltub täielikult isiklikust transpordist, seetõttu on meie peres kaks autot (vanuses 10+ aastat). Nüüd siis põhilise juurde. Olen jälginud huviga facebookis Kogumispäeviku tegemisi ja mul on tunne, et mul on väga palju õppida, et saada rahatargaks. Minu lapsepõlves oli raha alati vähe. Enne palgapäeva oli vanematel rahad tihtipeale täiesti otsas. Pidime mõned aastad üle elama aja, kui üks vanematest oli töötu. Sõime siis põhiliselt kartulit, piima ja muna, mis tulid sel ajal oma põllult-laudast. Uusi asju osteti harva, riided tulid enamasti taaskasutusest või tuttavatelt. Mul on tunne, et minu sees on uskumused, et raha ongi alati vähe või puudu. Vaatamata nendele uskumustele, mis lapseeast kaasa o