Otse põhisisu juurde

Jälle supp!!!

 Sain ma porina osaliseks, kui nädala jooksul juba teist korda suppi tegin. "See on ju vesi. See ei täida kõhtu," poriseb üks meeterkahekskakendviis pikk teismeline. "Supp on soodne ja tervislik toit." "Tee parem makarone: Need on ka odavad." Mina: " No me ei saa ju iga päev ainult makaronidest toituda." Hetk hiljem saabus kööki järgmine toriseja, kes korrutas venna lauset: "Jälle supp!" Avas külmkapi ukse: "Kas sa täna poodi ei lähegi? Siin ei ole ju midagi. Sul on vist rahad täitsa otsas." 🙀No ei ole otsas, aga see ei tähenda, et külmkapp peab alati ääreni täis olema. Pealegi oli seal veel juustu ja viilutatud sinki. Piim oli tõesti täitsa otsas, kuid see pole ju hädavajalik ja selleta on võimalik üks ööpäev kenasti üle elada. 

Sellised arutelud siis minu "säästunädalal". Jäin kenasti eelarvesse ja sai taas tõestatud tõsiasi, et vähemalt meie toidueelarves on alati ruumi, et seda madalamale tuua. See on paratamatult rida, millega annab päris palju mängida. Seekord sain seda vabalt teha kapis olevate toiduainete arvelt, kuid kui sügavkülm jälle liiga tühjaks läheb, siis muidugi on keerulisem sel viisil säästa. 

Taas sai tõestust ka see, et väga oluline on kogu nädala toitude läbi mõtlemine ja menüü koostamine. Nii ostsin poest vaid vajalikke toiduaineid ning ei kulutanud raha muule pudile mõttega, et ehk saab sellest midagi teha. Seega oleks mõistlik samal viisil jätkata ning taas nädalamenüü paika panna. 

Eelarvesse jäämisel tuli ette ka väike väljakutse. Nimelt saime kolmapäeval ühe kutse laupäevasele üritusele, millele pidi ise ka veidi suupisteid lauale panemiseks kaasa võtma. Õnneks oli mul külmikus paar pakki võid ning tegin muffineid. Osadele panin sisse sügavkülmast mustikaid ning teisele osale lisasin riivitud porgandit ja kaneeli. 😋 Külaskäik ise läks üle ootuste hästi ja meie sõpruskond laienes taas mõne toreda inimese võrra. 

Nüüd on minu puhkus lõppemas ja vaikselt peab hakkama end kooli- ning töölainele sättima. Suvi on ju iseenesest olnud hüper-super tore ja ilus. Kooliks on meil vaja muretseda üks suurem posu kaustikuid ning mõned pastakad. Koolikoti ostsin juba Sportsdirectist 23 euro eest ära. Riided ja jalanõud tahavad ka jälle üle vaatamist. Kui midagi vajab täiendamist, siis on mul 100 eurot selleks tarbeks kõrvale pandud.


Juba veidi puhanum

Elli


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Veidi hirmus on ka

 Head uut aastat!  Olen kaua vaikne olnud, sest detsember oli täiesti hullumeelne kuu töö vallas. Lisaks sellele jäin haigeks ja mu keha lausa nõuab juba ühte korralikku puhkust. Uskumatu, aga ma olen veel täitsa elus. Sel nädalal on vaja mõned sabad kokku tõmmata, mõned "päris" tööpäevad teha (jaanuaris vaid 4 päeva), ülejäänud aeg kodukontoris üks suurem kirjatükk veel enne lahkumist valmis kirjutada. Veebruaris on nii rahulik, et enamasti olen siis 2 nädalat puhanud.  ...ja siis (peaaegu) vaba.  Väike hirm kuulub vist protsessi juurde Kõik seavad uue aasta eesmärke, kuid mina tunnen, et pean end laskma vooluga kaasa viia. Pigem on olulisem tegevusplaan. Millal alustada ettevõtte loomisega? Kui kaua võiksin kodus olla ja plaani pidada? Kas proovida koheselt uues valdkonnas end sisse süüa või kõrvalt ikka praegust valdkonda jätkata?  Mulle on juba hakanud tööpakkumisi tulema ja olen hetkel EI öelnud. Pean end ise ka veidi hullumeelseks, et hetkel erinevatest pakkumistest kee

Pikk teekond iseendasse

 Lugesin eile üht rahapsühholoogiaga seotud raamatut, kus oli veidi kirjeldatud seda, et me kõik oleme sündinud mingisse kogukonda, kus on teatud uskumused raha kohta. Jah, me kõik ilmselt oleme kuulnud neid jutte, kuidas edukad inimesedki arutlevad, et meie kodus räägiti ka, et "raha ei kasva puu otsas" või "meil ei ole selleks raha" vms. Kuid eile seda peatükki lugedes tundus see mulle palju sügavam teema. Inimesed ei järgi niivõrd seda, mida kuulevad, vaid rohkem seda, mida on harjunud nägema ja kogema.  Seega, seal oli kirjas, et kui oled kogukonnas, kus on vähe edukaid inimesi, siis isegi, kui sa püüad sellest välja murda, siis on väga suur oht, et vajud harjumuspärastesse mustritesse tagasi. See tundub mulle kuidagi nii selge ja arusaadav, kuid ma ei suuda seda mõtet nii hästi sõnadesse panna. Isegi praegu, kui minus on eneseusk, et ma olen väärt paremat ja ma olen teel, et seda ka saavutada, siis mu iseenda sisekõne või "sõbralik" vestlus mõne lähed

Liiga hästi?

 Tahad teada, kuidas mu rahaasjadel läheb. Ma arvan et (liiga) hästi läheb, sest meediast tuleb igast väljaandest peaaegu iga päev mõni uudisnupuke selle kohta, kui raske peab olema. Eriti hull oli Ärilehe artikkel, kus pereema peab suutma "vaid" 1000 euroga neljaliikmelise pere ära toita. Ei saagi enam toitu koju tellida ja peab hirmsas Lidli poes käima. Piinlik hakkab midagi sellist lugedes. Mõni kolme lapsega üksikema peab võibolla sellise summaga kõik kulud suutma ära katta. Seega on minul midagi sellist lugedes tunne, et ma ei taha olla sellesse gruppi kuuluv, et ma pigem olen siin teises Eestis edasi. Nii naljakas. Ma ju olen vaeva näinud ja olen selle auga välja teeninud ning mul on palju unistusi, mida soovin ju täita.  Novembris suunasin säästudesse 1082 eurot ning mul on nüüd kolme kuu kulude puhver koos. Müstika. Kui vaadata 2019a jaanuari lõppu, siis oli ju suur pingutus kümmet eurotki kõrvale panna.  Mul on vaja õppida nüüd oma mõtlemist rohkem külluse suunas nüg