See pealkiri on väike liialdus, mul ei ole näpud põhjas vms, aga mul on vaja söögieelarvest nüüd 50 eurot ära näpistada. Vahepeal tõstsin söögiraha juba 100 euroni nädalas ning kogu kuu eelarvele lisasin väikese varugi, et kuu lõpuni niimoodi mõnusalt välja tulla, kuid nüüd siis võtsin autoremondiks söögieelarvest 50 eurot ja pean veidi pingutama, et eelarvesse jääda.
Seega on selle nädala eelarve 70 eurot, millest alles vaid umbes 30 eurot, sest tegin eile ühe suurema toidukraami varumise juba ära. Seda tundub kuidagi nii vähe, kuid tegelikult on mul sügavkülmas liha ja aedviljasegusid ning kappideski erinevaid kuivaineid. Pean lihtsalt ise meeles pidama, et sel nädalal tuleb hakkama saada sellega, mis on, mitte iga kell poodi joosta.
Tegin juba nädalamenüügi ära, vaid laupäev ja pühapäev jäid hetkel lahtiseks. Täna lõunaks on veel eilseid ahjukartuleid. Kartul tuleb momendil oma aiast. Üks ajaületanud keefir võiks saada pannkookideks ja õhtuks teen värskekapsasuppi. Homme makaron hakklihaga, neljapäeval kanawokk ning reedel kartul guljaššiga. Juurde saab planeerida igasugu värsket kraami. Nädalavahetusel võiks teha ühel päeval boršši ning üks päev on veel planeerimisel, võibolla teen lasanjet, sest pole ammu teinud, kuid selleks pean kindlasti veidi hakkliha juurde ostma, aga mul ongi ju veel raha alles. Mõnel hommikul tuleb kindlasti putru keeta, sest oleme taas liigselt võileibadele üle läinud.
Sellel kuul oleme kutsutud kahele sünnipäevale, mis on mul kenasti eelarvesse planeeritud, kuid hakkasin mõtisklema selle üle, et need minekud on väga erinevad. Ühel juhul on tegu heal järjel veidi eakama inimesega (hea, et ta seda ise ei loe, et ma teda juba eakaks nimetan :D). Sellisel juhul võiks olla kingitus midagi, mis loob häid emotsioone. Teisel juhul noore pere emaga, kes panustab 100% oma lastesse ja unustab mõnikord ennast sealjuures ära - veidi nagu mina. Tema puhul oleme mõnikord kinkinud näiteks mõne riidepoe kinkekaardi või siis ümbriku rahaga, et ta saaks endale midagi vajalikku osta.
Minu sünnipäevgi on peagi tulemas ja ma tahaksin väga olla juba sel tasemel, et ma ei vaja neid ümbrikuid. Iga kingitus teeb ju rõõmu ja kõige enam teeb rõõmu see, et meil on sõpruskond, kes hoiab ja hoolib. Mul on selleks sügiseks aga väga konkreetne soov. Minu eelarvesse pole siiani kuidagi mahtunud korralik töötool ja mõtlesin, et kui saan sellel sünnipäeval mõne ümbriku, siis suunan need endale korraliku kontoritooli ostmise fondi.
Miks need mõtted minust välja tahtsid tulla? Sellepärast, et olen lugenud väga õelaid kommentaare selle kohta, kui nõme kingitus on ümbrik. Kui sa aga tead, et see ümbrik aitab täita sinu sõbra ühe soovi, siis see ei olegi ju nii nõme. Ilmselt mõni mõtleb nüüd ka seda, et nõme on see, et ma ikka ise oma rahadega sellist "pisiasja" ka ei suuda endale muretseda, aga mulle on hetkel olulisem oma rahaasjad turvaliselt rea peale saada ning kuna elu ikka aegajalt veidi juhtub, siis tundub tool kuidagi selline teisejärguline ja lükkub aina edasi ja edasi.
Lisan ka igaksjuhuks selle mõtte, et olen veidi ka järelturu toole uurinud, kuid pole seni nende seast sobivat leidnud ja mulle tundub kuidagi turvalisem ikkagi see raha kokku koguda ning osta korralik uus tool. Lapse pealt olen näinud, et need taaskasutatud kipuvad kiiresti ära väsima.
Vot seekord siis sellised mõtisklused ja nüüd siis pannkooke küpsetama.😊
Iseendale sellel nädalal eelarvesse jäämisel edu soovides
Elli
Kommentaarid
Postita kommentaar