Otse põhisisu juurde

Kapijääkide nädal

 See pealkiri on väike liialdus, mul ei ole näpud põhjas vms, aga mul on vaja söögieelarvest nüüd 50 eurot ära näpistada. Vahepeal tõstsin söögiraha juba 100 euroni nädalas ning kogu kuu eelarvele lisasin väikese varugi, et kuu lõpuni niimoodi mõnusalt välja tulla, kuid nüüd siis võtsin autoremondiks söögieelarvest 50 eurot ja pean veidi pingutama, et eelarvesse jääda. 

Seega on selle nädala eelarve 70 eurot, millest alles vaid umbes 30 eurot, sest tegin eile ühe suurema toidukraami varumise juba ära. Seda tundub kuidagi nii vähe, kuid tegelikult on mul sügavkülmas liha ja aedviljasegusid ning kappideski erinevaid kuivaineid. Pean lihtsalt ise meeles pidama, et sel nädalal tuleb hakkama saada sellega, mis on, mitte iga kell poodi joosta. 


Tegin juba nädalamenüügi ära, vaid laupäev ja pühapäev jäid hetkel lahtiseks. Täna lõunaks on veel eilseid ahjukartuleid. Kartul tuleb momendil oma aiast. Üks ajaületanud keefir võiks saada pannkookideks ja õhtuks teen värskekapsasuppi. Homme makaron hakklihaga, neljapäeval kanawokk ning reedel kartul guljaššiga. Juurde saab planeerida igasugu värsket kraami. Nädalavahetusel võiks teha ühel päeval boršši ning üks päev on veel planeerimisel, võibolla teen lasanjet, sest pole ammu teinud, kuid selleks pean kindlasti veidi hakkliha juurde ostma, aga mul ongi ju veel raha alles. Mõnel hommikul tuleb kindlasti putru keeta, sest oleme taas liigselt võileibadele üle läinud. 

Sellel kuul oleme kutsutud kahele sünnipäevale, mis on mul kenasti eelarvesse planeeritud, kuid hakkasin mõtisklema selle üle, et need minekud on väga erinevad. Ühel juhul on tegu heal järjel veidi eakama inimesega (hea, et ta seda ise ei loe, et ma teda juba eakaks nimetan :D). Sellisel juhul võiks olla kingitus midagi, mis loob häid emotsioone. Teisel juhul noore pere emaga, kes panustab 100% oma lastesse ja unustab mõnikord ennast sealjuures ära - veidi nagu mina. Tema puhul oleme mõnikord kinkinud näiteks mõne riidepoe kinkekaardi või siis ümbriku rahaga, et ta saaks endale midagi vajalikku osta. 

Minu sünnipäevgi on peagi tulemas ja ma tahaksin väga olla juba sel tasemel, et ma ei vaja neid ümbrikuid. Iga kingitus teeb ju rõõmu ja kõige enam teeb rõõmu see, et meil on sõpruskond, kes hoiab ja hoolib. Mul on selleks sügiseks aga väga konkreetne soov. Minu eelarvesse pole siiani kuidagi mahtunud korralik töötool ja mõtlesin, et kui saan sellel sünnipäeval mõne ümbriku, siis suunan need endale korraliku kontoritooli ostmise fondi.  

Miks need mõtted minust välja tahtsid tulla? Sellepärast, et olen lugenud väga õelaid kommentaare selle kohta, kui nõme kingitus on ümbrik. Kui sa aga tead, et see ümbrik aitab täita sinu sõbra ühe soovi, siis see ei olegi ju nii nõme. Ilmselt mõni mõtleb nüüd ka seda, et nõme on see, et ma ikka ise oma rahadega sellist "pisiasja" ka ei suuda endale muretseda, aga mulle on hetkel olulisem oma rahaasjad turvaliselt rea peale saada ning kuna elu ikka aegajalt veidi juhtub, siis tundub tool kuidagi selline teisejärguline ja lükkub aina edasi ja edasi. 

Lisan ka igaksjuhuks selle mõtte, et olen veidi ka järelturu toole uurinud, kuid pole seni nende seast sobivat leidnud ja mulle tundub kuidagi turvalisem ikkagi see raha kokku koguda ning osta korralik uus tool. Lapse pealt olen näinud, et need taaskasutatud kipuvad kiiresti ära väsima. 

Vot seekord siis sellised mõtisklused ja nüüd siis pannkooke küpsetama.😊


Iseendale sellel nädalal eelarvesse jäämisel edu soovides

Elli


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Säästufondid

 Olen juba mõnda aega tahtnud kirjutada minu jaoks väga hästi toiminud süsteemist, mis aitas mind välja palgapäevast palgapäevani hädavaevu toime tulemise nõiaringist. Tänu ümbrikumeetodile olid minu eelarves olevad kategooriad jagatud reaalseteks rahaümbrikuteks. Iga kuu lisasin sinna mingi summa ning kuu lõpus sain otsustada, kas panen selle summa suuremasse säästu või jätan samasse ümbrikusse/kategooriasse alles.  Mul hakkasid selviisil tekkima tasapisi igas kategoorias minisäästud (neid nimetatakse ka sinking funds).  Tänu sellele jäin ma iga kuu paremini eelarvesse ning samas hakkasid tekkima väikesed lisasäästud.  Näiteks riiete kategooriasse lisan ma enamasti 30-50 eurot. Seega võis paari-kolme kuuga sellesse kategooriasse koguneda juba ligi 100€. Kui samal ajal hoida pilku peal oma garderoobil ning jalatsite riiulil, saab kenasti teha plaane, millal ja milleks see raha kulutada. Mina kulutasin sel kevadel lapse lõpupeoks kleidi ja uute jalanõude ostmiseks. Kui on teada, et mõni

Liiga hästi?

 Tahad teada, kuidas mu rahaasjadel läheb. Ma arvan et (liiga) hästi läheb, sest meediast tuleb igast väljaandest peaaegu iga päev mõni uudisnupuke selle kohta, kui raske peab olema. Eriti hull oli Ärilehe artikkel, kus pereema peab suutma "vaid" 1000 euroga neljaliikmelise pere ära toita. Ei saagi enam toitu koju tellida ja peab hirmsas Lidli poes käima. Piinlik hakkab midagi sellist lugedes. Mõni kolme lapsega üksikema peab võibolla sellise summaga kõik kulud suutma ära katta. Seega on minul midagi sellist lugedes tunne, et ma ei taha olla sellesse gruppi kuuluv, et ma pigem olen siin teises Eestis edasi. Nii naljakas. Ma ju olen vaeva näinud ja olen selle auga välja teeninud ning mul on palju unistusi, mida soovin ju täita.  Novembris suunasin säästudesse 1082 eurot ning mul on nüüd kolme kuu kulude puhver koos. Müstika. Kui vaadata 2019a jaanuari lõppu, siis oli ju suur pingutus kümmet eurotki kõrvale panna.  Mul on vaja õppida nüüd oma mõtlemist rohkem külluse suunas nüg

Pealkirjata lugu :D

 September sai läbi ja suur oli minu üllatus, kui lõpetasin selle 341 euroga pangaarvel. Tegelikult oli vaba kuluraha alles isegi 371€, sest rahakotis oli veel alles 30€ toiduraha.  Ära said ju peetud kõik sünnipäevad. Pulmast pidin küll haiguse tõttu loobuma, kuid kingitus ootab pruutpaariga kokku saamist. Eelarvesse ei olnud arvestatud raha, mis kulus ravimitele, kuid ilmselt samal ajal tuli kokkuhoid kütusekuludelt, sest ma ei sõitnud kaks nädalat eriti kuhugi. Kuna mulle tundus kuu alguses kõike nii palju ja raha peale puhkust pigem väga täpselt, siis olen igatahes ise küll väga üllatunud.  Me siin saime vahepeal taas koroonaga pihta. Muidu polnudki seekord väga hull, kuid mul oli probleeme, et köha lahtisemaks saada. Jõin aga meega teed, sõin igasugu tablette sisse, aurutasin ja tegin sinepi ja meeplaastreid. Lõpuks oli kõige suuremaks abimeheks ikkagi saun. Aururohke leil ning ma ei tea, kas see ka aitas, aga igatahes hõõrusin end igaks juhuks ka veidi soolaga kokku.  Kes nüüd mi