Otse põhisisu juurde

Taas veidi segaduses :)

 Seadsin sellel kuul planeeritud kulud väiksemad, kuid reaalsuses tõusid kulud mitme rea peal ja tekkis väike segadus. Üks valdkond, kuhu läks tavapärasest rohkem, oli Tervis. Kirjutan tänagi seda postitust haiglast. Ei midagi hullu, üks plaaniline operatsioon. 

Ma olen endiselt aegajalt segaduses, kas teen õigesti või läheb see juba liigse kulutamise alla. Näiteks mina olen üks neist, kes soovib kohusetundliku ühiskonna liikmena hoiduda koroonast ning eelkõige selle levitamisest. Peale seda, kui ka vaktsineeritute nakatumised on meie paratamatu igapäev ja nakatumisi hetkel Lõuna-Eestis palju, tundus mulle mõistlik end lisaks kaitsta BioBlockiga, kuid teatavasti on see päris korralik väljaminek. Minu tavapärane 30-euro limiidiga Tervise ümbrik jäi sel kuul miinusesse, sest pidime lisaks sellele veel mõningaid ravimeid ostma. Kokku kulu veidi üle 60 euro. 

Kooliks ettevalmistumisel olin ka veidi liiga leebe. Näiteks ei teadnud ma, et lapse koolikotil lukk streigib ja ta sooviks uut kotti. Samuti ei mõelnud ma sellele, et sel aastal on tegu üheksandikuga, kes peab ju esimest klassi aktusel saatma ning seetõttu vajab veidi viisakamat riietust. Saime need probleemid kõik lahendatud, sest mul oli ju midagi riiete ümbrikusse kogunenud ning panin igaksjuhuks 100 eurot vähem kõrvale ja näpistasin veidi ka SOS-fondist. 

Siis tabas mind Prismas meeltesegadus, kui nägin, et muumilõngad on 50% soodustusega. Ma tean kindlalt, et soovin sel sügisel kududa ühe kampsuni ning ka mõned sokid. Seega kulutasin ca 30 eurot lõngadele, kuigi mul polnud ühtegi konkreetset kulurida, millelt seda võtta. Lihtsalt arvel oli selleks piisavalt vahendeid. Kas see siis on emotsiooniost või siiski säästlik ja mõistlik teguviis, sest hiljem peaksin ju need lõngad poole kallimalt soetama? Millegipärast on mul igatahes kerged süümekad, et nii ikka pole päris õige. 

Eelarves on sellel kuul seega üks suur segadus, kuigi autoremondikulud sain kenasti ära tasandatud. Kuna mul on tulnud teistele olulisematele probleemidele keskenduda, siis otsustasin, et las see kuu siis lohiseb lõpuni ning püüame septembris taas paremini ree peal püsida. :) 

Tean, et veel paremaks eelarve pidamiseks peaksin hakkama ikkagi kõiki kulusid rida realt kirja panema. Hetkel on mul pigem eelarveplaan, millest püüan iga kuu kinni pidada. Kuid ma ei tea, kas olen suuteline korralikuks eelarvestamiseks. See tundub minusuguse udupea jaoks liigne pingutus. Võibolla saaks mõni piisavalt lihtne ja praktiline äpp siinkohal abiks olla. No vaatame.



Midagi toredat on ka. Metsas on päris palju seeni. Nädalavahetusel sai ligi 20 purki neid sisse tehtud. Seeneotsingu käigus leidsin ka ühe jõhvikavälja. Pohlade asemel tuleb sel aastal siis jõhvikaid korjata. 

Veidi omadega rappa läinud

Elli 


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Mida sa edasi tegema hakkad?

See on küsimus, mida kuulen iga kord, kui kodust nina välja pistan. "Ma veel päris täpselt ei tea" - on minu vastus. See tundub nii mõnelegi ehmatav, et kuidas nii saab.  Kõigepealt pean ma puhkama. Nagu päris päriselt tegelema asjadega, mis lõõgastavad, teevad rõõmu ning annavad vaimule täieliku puhkuse. Ma olen end ühest kohast vabaks võtnud ja mul oleks võimalus kohe tormata uutesse seiklustesse, kuid ma tean, et mu vaim vajab restarti.  Kes mulle instagramis kaasa elavad, need võibolla märkasid ka storysid, kus ühel hetkel rõõmustasin saabunud vabaduse üle ja juba järgmisel hetkel oli mu rõõm asendunud masendusega, sest üks kohustus, mis nõuab mitmeid tunde pingutust, kukkus kolinal kaela. Ja nii ma siin ootan ikka veel, et oleksin ükskord ometigi vaba ja saaksin nautida suve ja oma kodus toimetamist või ka veidi ringi reisimist.  Reisimisega seoses juhtus kogemata nii, et mu reisifond sai kiiremini täis, kui oleksin osanud oodatagi. Sain veel viimased lisatasud kätte ja

PAUS või siiski selle peatüki lõpp

Tunnen, et olen selle loo alguse Ellist nii kaugele liikunud, et see poleks nagu enam minu lugu. Seepärast ei leia ka enam piisavalt motivatsiooni, et siia midagi kirjutada.  Minu elus on hetkel lehe keeramise hetk ning sooviksin alustada uut peatükki võimalikult puhtalt lehelt. Loomulikult liiguvad sellesse kaasa eelmistest peatükkides õpitud tarkused, kuid see on ikkagi täiesti uus ja juba hoopis teine lugu.  Kui sattusid siia, sest soovid teada, kust või kuidas ühte rahatarkuse teekonda alustada, siis palun liigu selle blogi algusesse ning loe läbi 2019a postitused. Loodetavasti saad sealt indu, et ka ise väikeste sammudega alustada.  Kui soovid aga minu praegustest tegemistest veidi rohkem teada saada, siis oled oodatud jälgima mind instagrammi: elli_the_saver kontole. Rahatargemat teekonda soovides Elli Teel järgmise käänakuni :) 
Tere! Mina olen Elli. Olen neljakümnendates kahe toreda teismeeas kuti ema ja ühe toreda mehe naine. Meie peres on ka kaks vahvat neljajalgset, kes vajavad süüa ja suurel hulgal tähelepanu. Ma elan Lõuna-Eestis ühes väikeses külakeses. Oma maja saime alles mõned aastad tagasi. Meie elu sõltub täielikult isiklikust transpordist, seetõttu on meie peres kaks autot (vanuses 10+ aastat). Nüüd siis põhilise juurde. Olen jälginud huviga facebookis Kogumispäeviku tegemisi ja mul on tunne, et mul on väga palju õppida, et saada rahatargaks. Minu lapsepõlves oli raha alati vähe. Enne palgapäeva oli vanematel rahad tihtipeale täiesti otsas. Pidime mõned aastad üle elama aja, kui üks vanematest oli töötu. Sõime siis põhiliselt kartulit, piima ja muna, mis tulid sel ajal oma põllult-laudast. Uusi asju osteti harva, riided tulid enamasti taaskasutusest või tuttavatelt. Mul on tunne, et minu sees on uskumused, et raha ongi alati vähe või puudu. Vaatamata nendele uskumustele, mis lapseeast kaasa o