Otse põhisisu juurde

Taas veidi segaduses :)

 Seadsin sellel kuul planeeritud kulud väiksemad, kuid reaalsuses tõusid kulud mitme rea peal ja tekkis väike segadus. Üks valdkond, kuhu läks tavapärasest rohkem, oli Tervis. Kirjutan tänagi seda postitust haiglast. Ei midagi hullu, üks plaaniline operatsioon. 

Ma olen endiselt aegajalt segaduses, kas teen õigesti või läheb see juba liigse kulutamise alla. Näiteks mina olen üks neist, kes soovib kohusetundliku ühiskonna liikmena hoiduda koroonast ning eelkõige selle levitamisest. Peale seda, kui ka vaktsineeritute nakatumised on meie paratamatu igapäev ja nakatumisi hetkel Lõuna-Eestis palju, tundus mulle mõistlik end lisaks kaitsta BioBlockiga, kuid teatavasti on see päris korralik väljaminek. Minu tavapärane 30-euro limiidiga Tervise ümbrik jäi sel kuul miinusesse, sest pidime lisaks sellele veel mõningaid ravimeid ostma. Kokku kulu veidi üle 60 euro. 

Kooliks ettevalmistumisel olin ka veidi liiga leebe. Näiteks ei teadnud ma, et lapse koolikotil lukk streigib ja ta sooviks uut kotti. Samuti ei mõelnud ma sellele, et sel aastal on tegu üheksandikuga, kes peab ju esimest klassi aktusel saatma ning seetõttu vajab veidi viisakamat riietust. Saime need probleemid kõik lahendatud, sest mul oli ju midagi riiete ümbrikusse kogunenud ning panin igaksjuhuks 100 eurot vähem kõrvale ja näpistasin veidi ka SOS-fondist. 

Siis tabas mind Prismas meeltesegadus, kui nägin, et muumilõngad on 50% soodustusega. Ma tean kindlalt, et soovin sel sügisel kududa ühe kampsuni ning ka mõned sokid. Seega kulutasin ca 30 eurot lõngadele, kuigi mul polnud ühtegi konkreetset kulurida, millelt seda võtta. Lihtsalt arvel oli selleks piisavalt vahendeid. Kas see siis on emotsiooniost või siiski säästlik ja mõistlik teguviis, sest hiljem peaksin ju need lõngad poole kallimalt soetama? Millegipärast on mul igatahes kerged süümekad, et nii ikka pole päris õige. 

Eelarves on sellel kuul seega üks suur segadus, kuigi autoremondikulud sain kenasti ära tasandatud. Kuna mul on tulnud teistele olulisematele probleemidele keskenduda, siis otsustasin, et las see kuu siis lohiseb lõpuni ning püüame septembris taas paremini ree peal püsida. :) 

Tean, et veel paremaks eelarve pidamiseks peaksin hakkama ikkagi kõiki kulusid rida realt kirja panema. Hetkel on mul pigem eelarveplaan, millest püüan iga kuu kinni pidada. Kuid ma ei tea, kas olen suuteline korralikuks eelarvestamiseks. See tundub minusuguse udupea jaoks liigne pingutus. Võibolla saaks mõni piisavalt lihtne ja praktiline äpp siinkohal abiks olla. No vaatame.



Midagi toredat on ka. Metsas on päris palju seeni. Nädalavahetusel sai ligi 20 purki neid sisse tehtud. Seeneotsingu käigus leidsin ka ühe jõhvikavälja. Pohlade asemel tuleb sel aastal siis jõhvikaid korjata. 

Veidi omadega rappa läinud

Elli 


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Veidi hirmus on ka

 Head uut aastat!  Olen kaua vaikne olnud, sest detsember oli täiesti hullumeelne kuu töö vallas. Lisaks sellele jäin haigeks ja mu keha lausa nõuab juba ühte korralikku puhkust. Uskumatu, aga ma olen veel täitsa elus. Sel nädalal on vaja mõned sabad kokku tõmmata, mõned "päris" tööpäevad teha (jaanuaris vaid 4 päeva), ülejäänud aeg kodukontoris üks suurem kirjatükk veel enne lahkumist valmis kirjutada. Veebruaris on nii rahulik, et enamasti olen siis 2 nädalat puhanud.  ...ja siis (peaaegu) vaba.  Väike hirm kuulub vist protsessi juurde Kõik seavad uue aasta eesmärke, kuid mina tunnen, et pean end laskma vooluga kaasa viia. Pigem on olulisem tegevusplaan. Millal alustada ettevõtte loomisega? Kui kaua võiksin kodus olla ja plaani pidada? Kas proovida koheselt uues valdkonnas end sisse süüa või kõrvalt ikka praegust valdkonda jätkata?  Mulle on juba hakanud tööpakkumisi tulema ja olen hetkel EI öelnud. Pean end ise ka veidi hullumeelseks, et hetkel erinevatest pakkumistest kee

Pikk teekond iseendasse

 Lugesin eile üht rahapsühholoogiaga seotud raamatut, kus oli veidi kirjeldatud seda, et me kõik oleme sündinud mingisse kogukonda, kus on teatud uskumused raha kohta. Jah, me kõik ilmselt oleme kuulnud neid jutte, kuidas edukad inimesedki arutlevad, et meie kodus räägiti ka, et "raha ei kasva puu otsas" või "meil ei ole selleks raha" vms. Kuid eile seda peatükki lugedes tundus see mulle palju sügavam teema. Inimesed ei järgi niivõrd seda, mida kuulevad, vaid rohkem seda, mida on harjunud nägema ja kogema.  Seega, seal oli kirjas, et kui oled kogukonnas, kus on vähe edukaid inimesi, siis isegi, kui sa püüad sellest välja murda, siis on väga suur oht, et vajud harjumuspärastesse mustritesse tagasi. See tundub mulle kuidagi nii selge ja arusaadav, kuid ma ei suuda seda mõtet nii hästi sõnadesse panna. Isegi praegu, kui minus on eneseusk, et ma olen väärt paremat ja ma olen teel, et seda ka saavutada, siis mu iseenda sisekõne või "sõbralik" vestlus mõne lähed

Liiga hästi?

 Tahad teada, kuidas mu rahaasjadel läheb. Ma arvan et (liiga) hästi läheb, sest meediast tuleb igast väljaandest peaaegu iga päev mõni uudisnupuke selle kohta, kui raske peab olema. Eriti hull oli Ärilehe artikkel, kus pereema peab suutma "vaid" 1000 euroga neljaliikmelise pere ära toita. Ei saagi enam toitu koju tellida ja peab hirmsas Lidli poes käima. Piinlik hakkab midagi sellist lugedes. Mõni kolme lapsega üksikema peab võibolla sellise summaga kõik kulud suutma ära katta. Seega on minul midagi sellist lugedes tunne, et ma ei taha olla sellesse gruppi kuuluv, et ma pigem olen siin teises Eestis edasi. Nii naljakas. Ma ju olen vaeva näinud ja olen selle auga välja teeninud ning mul on palju unistusi, mida soovin ju täita.  Novembris suunasin säästudesse 1082 eurot ning mul on nüüd kolme kuu kulude puhver koos. Müstika. Kui vaadata 2019a jaanuari lõppu, siis oli ju suur pingutus kümmet eurotki kõrvale panna.  Mul on vaja õppida nüüd oma mõtlemist rohkem külluse suunas nüg