Otse põhisisu juurde

Kukkusin kulutama

Sain sel aastal veidi preemiat ning siis üks jõulupäkapikk saatis kontole täiendust. Mingi summa liikus kenasti minu autoraha kontole, kuid jätsin veel paarsada eurot arvele ning võtsin selle eile välja, sest mul oli pikk nimekiri igasugustest vajalikest ja natukene vähem vajalikest asjadest. 

Näiteks otsustasin, et selle aastaga tuleb veel ära lahendada kapinuppude probleem. Lapsele oli vaja üritusteks korralikku triiksärki ning sealt siis läkski veidi lappama....Olin lapsele särgi ära ostnud, kui jäin kleite vaatama ning mulle tundus, et mul ei ole sellist jõuludeks piisavalt sobilikku kleiti ning nii ma siis väljusin poest ühe kleidi võrra rikkamana (pika varrukaga kleite on mul nüüd siis 3tk). 

Seejärel tegelesin veel viimaste jõulukinkide varumisega ning hukatuseks sai ühe poe moe- ja ilu osakond, kus mu pilk jäi kullast kõrvarõngastele. Need, kes mind päriselus tunnevad, teavad, et ma pole eriline harakas ning kullast kõrvarõngaid on mul elus korra küll olnud, kuid need suutsin ma lihtsalt kodus kapi peale pannes ära kaotada. Ärge küsige, kuidas selline asi võimlik on, minu puhul on. Seega,  kui need teiste isetehtud plastmassjupid välja arvata, mida ma kunagi ei kanna ja mida mul on millegipärast mitu paari ja ma isegi ei mäleta, kust ma need sain, siis on mul vaid 2 paari hõbekõrvarõngaid. Nagu aimata võite, tabas mind mingi hullus ning ma ostsingi endale ühed väikesed kullast täpikesed, sest need tundusid väga nunnud ja nii mõistliku hinnaga ja mul ju ei olnud veel selliseid.🙈Mul on kaks kullast sõrmust, millega nad väga hästi võiksid sobida (kihlasõrmus ja abielusõrmus). 

Mulle tundus, et mul ju on raha, et seda kõike endale veidi lubada, kuid siis poetrepist alla marssides meenus mulle, et pidin ju 100 eurot lapse tooli jaoks hoidma. Ma isegi ütlesin talle, et me läheme mõni päev talle uut tooli ostma. Uuuuppsss!!! Tegin peas mõned mõttekäigud ja jõudsin selleni, et minu SOS-fondis on see raha kenasti olemas ja võtan sealt. 

Seega on pidevalt rahatargalt käitumine mõnikord väga väsitav ning aegajalt ikkagi tekib see mõte, et aga mina olen ju ka tähtis ja midagi head väärt. Peaasi, et see poleks mingi korduv muster ning ei muutuks pidevaks laristamiseks. Vahel ju veidike ikka võib? 

Kapinupud said ka igatahes ostetud ning kõik jõulukingid peaksid meil nüüd olemas olema. Võibolla mõni šokolaad on veel puudu. 

Täna läheme üle pika aja koos kogu perega teatrisse, sest ostsin ju juba septembris meile soodustuste ajal piletid ära. Mul on vaja 3 triiksärki triikida, iseennast tavapärasemalt rohkem sättida  ja nüüd ma saan aru küll, miks me seda kõike nii harva teeme, sest see tundub kuidagi nii stressitekitav. Loodan, et vähemalt etendus on seda pingutust väärt. 

Peagi on aeg teha kokkuvõte selle aasta eesmärkide täitumisest. 😏

Laristaja 

Elli



Kommentaarid

  1. Nii äge, et ka endale lubad! Ma arvan, et kui niikuinii sinu maitsega lähevad kokku ja ajatud onju, siis ei ole see ka hull kulutamine! Naudi! :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kõrvarõngad on kindlasti sellised, mis sobivad kõigega ja arvan, et kleitki leiab mitu korda kasutust. Usun ka, et vahel ikka võib ja ehk isegi peab endale ka midagi lubama. :)

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Mida sa edasi tegema hakkad?

See on küsimus, mida kuulen iga kord, kui kodust nina välja pistan. "Ma veel päris täpselt ei tea" - on minu vastus. See tundub nii mõnelegi ehmatav, et kuidas nii saab.  Kõigepealt pean ma puhkama. Nagu päris päriselt tegelema asjadega, mis lõõgastavad, teevad rõõmu ning annavad vaimule täieliku puhkuse. Ma olen end ühest kohast vabaks võtnud ja mul oleks võimalus kohe tormata uutesse seiklustesse, kuid ma tean, et mu vaim vajab restarti.  Kes mulle instagramis kaasa elavad, need võibolla märkasid ka storysid, kus ühel hetkel rõõmustasin saabunud vabaduse üle ja juba järgmisel hetkel oli mu rõõm asendunud masendusega, sest üks kohustus, mis nõuab mitmeid tunde pingutust, kukkus kolinal kaela. Ja nii ma siin ootan ikka veel, et oleksin ükskord ometigi vaba ja saaksin nautida suve ja oma kodus toimetamist või ka veidi ringi reisimist.  Reisimisega seoses juhtus kogemata nii, et mu reisifond sai kiiremini täis, kui oleksin osanud oodatagi. Sain veel viimased lisatasud kätte ja

PAUS või siiski selle peatüki lõpp

Tunnen, et olen selle loo alguse Ellist nii kaugele liikunud, et see poleks nagu enam minu lugu. Seepärast ei leia ka enam piisavalt motivatsiooni, et siia midagi kirjutada.  Minu elus on hetkel lehe keeramise hetk ning sooviksin alustada uut peatükki võimalikult puhtalt lehelt. Loomulikult liiguvad sellesse kaasa eelmistest peatükkides õpitud tarkused, kuid see on ikkagi täiesti uus ja juba hoopis teine lugu.  Kui sattusid siia, sest soovid teada, kust või kuidas ühte rahatarkuse teekonda alustada, siis palun liigu selle blogi algusesse ning loe läbi 2019a postitused. Loodetavasti saad sealt indu, et ka ise väikeste sammudega alustada.  Kui soovid aga minu praegustest tegemistest veidi rohkem teada saada, siis oled oodatud jälgima mind instagrammi: elli_the_saver kontole. Rahatargemat teekonda soovides Elli Teel järgmise käänakuni :) 
Tere! Mina olen Elli. Olen neljakümnendates kahe toreda teismeeas kuti ema ja ühe toreda mehe naine. Meie peres on ka kaks vahvat neljajalgset, kes vajavad süüa ja suurel hulgal tähelepanu. Ma elan Lõuna-Eestis ühes väikeses külakeses. Oma maja saime alles mõned aastad tagasi. Meie elu sõltub täielikult isiklikust transpordist, seetõttu on meie peres kaks autot (vanuses 10+ aastat). Nüüd siis põhilise juurde. Olen jälginud huviga facebookis Kogumispäeviku tegemisi ja mul on tunne, et mul on väga palju õppida, et saada rahatargaks. Minu lapsepõlves oli raha alati vähe. Enne palgapäeva oli vanematel rahad tihtipeale täiesti otsas. Pidime mõned aastad üle elama aja, kui üks vanematest oli töötu. Sõime siis põhiliselt kartulit, piima ja muna, mis tulid sel ajal oma põllult-laudast. Uusi asju osteti harva, riided tulid enamasti taaskasutusest või tuttavatelt. Mul on tunne, et minu sees on uskumused, et raha ongi alati vähe või puudu. Vaatamata nendele uskumustele, mis lapseeast kaasa o