Otse põhisisu juurde

Hoida kokku või teenida lisa?

Olen sel aastal siis sellise küsimuse ees. Võimalusi lisa teenida leiab alati - vähemalt mina olen küll näinud mitut sobivat varianti, kuid ma olen täiesti läbi ja ma lihtsalt ei jaksa. Pean mõneks ajaks päriselt hoo maha tõmbama ja puhkama, sest juba augustis on vaja hakata tegelema ühe projektiga, mille tasu saan ma ilmselt millalgi hilissügisel. 
Oma aia esimesed maasikad 

Niisiis, otsustatud - ei mingit lisa teenimist 2022a juulikuus. Kuid tahaks ju ikka veidi ringi käia ja nooremal lapsel on võimalus peretuttavatega välisreisile kaasa minna. Mul on pandud ka paar hambaarstiaega just suvekuudesse. Seega mõned suuremad kulutused on juba ette teada ning ma ei tahaks neid teha meelerahufondi abiga, sest need ei ole ju ootamatud ega nii hädavajalikud. Kuna juurde teenimine ei ole hetkel võimalik, siis tuleb vaadata üle taas säästmise pool. 
Olen viimased paar kuud käinud toidupoes võrdlemisi hooletult, st ei mingeid nädalamenüüsid, planeerimist, toidunimekirjade koostamisi või hindade võrdlemisi. No nii palju ehk küll, et mul on iga kord poodi minnes tunne, et kõik hinnad on jälle tõusnud. Selles osas on tekkinud üks paras kaos ning nii tean ma, et mul on võimalus end taas kokku võtta ning paremini joonele seada. 
1. Kõigepealt tegin otsuse, et sügavkülmik tuleb varasematest varudest tühjaks süüa. Vaatasin, et mul on seal nii hakkliha, seavälisfileed kui ka kanafileed. Mitu pakki köögivilju ning paraku ka hunnik eelmisel aastal külma pandud marju. 
Eile tegin sellepeale kohe ühe portsu marjakisselli. Jõhvikaid on veel nii palju, et nendest saan korraliku laari jõhvikamahla keeta, siis ei peaks poest midagi analoogset ostma. Kummaline, et endal on kapis head kraami, aga ikka lähen lihtsama vastupanu teed ning ostan seda poe jama - suhkruvett tilga mahlakontsentraadiga.
Marjakissell kohupiimakreemiga
2. Poenimekiri on A ja O. 
Võtsin üle pika aja ette kõikide poodide kliendilehed ning lappasin need läbi ja tegin nimekirja headest soodustustest ning lähiajal vajaminevatest toorainetest. Esialgsel hinnangul oleks mul pidanud kõige selle peale kuluma ca 40 eurot, kuid juba poodi sattudes haarasin paratamatult veel mõne soodustuses oleva toote ja lõpparve oli veidi alla 60 euro. Võtsin siis huvi pärast tšekid ette ja vaatasin, millele ma siis laristasin. Mõnda toodet olin võtnud lihtsalt topelt (wrapid hinnaga 1.04, makaronid, röstsai ja leib alla eurose hinnaga). Lisaks sattusid korvi Grossist pikateraline riis, Selverist röstitud müsli, suitsuvorst, suhkur 0.79 (mujal tundub kallim olevat), klassikaline pesto ja võileivamääre, sest see on üks mu lemmikuid ja maksis ka hetkel alla euro. "Meie" toidukaupades läks mul aga päriselt lappama: mittestandardsed viinerid kilohinnaga 1.99, maitsestatud kanakintsud 2.99kg, küüslaugukaste (hea ju värskele kartulile kõrvale võtta), aurutatud kanafilee 4.99kg (see hind tundus eriti ulmeline) - wrapi vahele super kraam, siis polegi alati vaja pliidi ees tunde veeta. 
Niisiis põrusin juba esimesel planeeritud poeskäigul 20 euroga. Kui mul poleks nimekirja kaasas olnud, siis oleks ilmselt topelt samapalju veel lisaks tulnud. Järgmine kord püüan juba täpsem olla, sest soovin kindlasti eelarvesse jääda. 
Selles nimekirjas on ikka veel veidi liiga palju võileibade kraami. Üks nipp eelarve soodsamaks saada, on hommikuti tihemini putru teha. Omlett vist rahaliselt suurt säästu ei annaks, kuid oleks siiski heaks vahelduseks. 
3. Nädalamenüü
Selle koostasin seekord siis peamiselt sügavkülmas olnud tooraine põhjal. Oleksime ellu jäänud ka siis, kui ma polekski poodi läinud. Hommikud oleksid veidi keerulisemaks läinud. Kuid puder veega segatud koorega käiks ilmselt ka päris hästi. 

Ülejäänud kuu plaanin jääda toidueelarves 400 euro piiridesse. Selleks, et see lihtsam oleks, võtan seekord kogu summa välja, et mul oleks selge pilt ees, kui palju mul veel reaalselt raha alles on. Sularahaga arveldades ei ole võimalik kogemata rohkem kulutada. Kui raha on otsas, siis on ta otsas. 

Tegin ka esialgse eelarveplaani ja kui suudan plaani täita, siis peaks mul jääma ca 500 eurot hambaarstile, reisimiseks ning muuks meelelahutuseks. Riiete ja kodu eelarveread jäävad sel kuul nulli, sest mul on nüüd piisavalt riideid ja kodu uuendamisega tegelen taas peale puhkust. 

Sellised mõtted siis seekord. Kuidas teie hetkel hindade tõusuga toime tulete? Kas suveks on eelarveplaan paigas, et ei peaks säästude kallale minema? Me ju ei tea, mis selle aasta sügis toob ning kindlasti on ülioluline, et meil kõigil oleksid sügisele vastu minnes mingidki säästud.

Peaaegu puhkuselainel
Elli

Kommentaarid

  1. Meil oli just kodus sama teema, et arutasime, kust saab koomale tõmmata. Praegu vist polegi kedagi, kes hindade tõusu pärast ei muretseks, iga poeskäik on mingis mõttes ehmatav. Meie esimene otsus oli küttepuid mitte osta ja teeme kõik sel aastal oma metsast. Ja teine otsus on, et hakkame kalal käima :) Aega meil on ja nii palju ehk ikka näkkab, et paaril korral nädalas lõunasööki poest ostma ei pea. Auto tankimine ja toidupoes käimised tahavad veel harjumist, aga toiduga vähemalt püüame jääda varasema eelarve juurde. Varem hindu ei vaadanud, nüüd vaatame - mingi kokkuhoid tuleb juba sellest. Kuigi jah, ega päris sama eelarvega, mis varasematel aastatel, enam välja ei vea.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kõige olulisem ongi hetkel veidi enam ette mõelda. Eelarved ei tohi pikemas perspektiivis olla pidevalt miinuses. Kui tulusid suurendada ei saa, siis peavad olema kulud kogu aeg kontrolli all. Enne igat ostu peab olema teada, kas mul üldse on raha selle jaoks.
      See kalapüügi idee on küll väga äge. Meil on ka veekogud lähedal, kuid pole enam kalapüügitarbeid.

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Mida sa edasi tegema hakkad?

See on küsimus, mida kuulen iga kord, kui kodust nina välja pistan. "Ma veel päris täpselt ei tea" - on minu vastus. See tundub nii mõnelegi ehmatav, et kuidas nii saab.  Kõigepealt pean ma puhkama. Nagu päris päriselt tegelema asjadega, mis lõõgastavad, teevad rõõmu ning annavad vaimule täieliku puhkuse. Ma olen end ühest kohast vabaks võtnud ja mul oleks võimalus kohe tormata uutesse seiklustesse, kuid ma tean, et mu vaim vajab restarti.  Kes mulle instagramis kaasa elavad, need võibolla märkasid ka storysid, kus ühel hetkel rõõmustasin saabunud vabaduse üle ja juba järgmisel hetkel oli mu rõõm asendunud masendusega, sest üks kohustus, mis nõuab mitmeid tunde pingutust, kukkus kolinal kaela. Ja nii ma siin ootan ikka veel, et oleksin ükskord ometigi vaba ja saaksin nautida suve ja oma kodus toimetamist või ka veidi ringi reisimist.  Reisimisega seoses juhtus kogemata nii, et mu reisifond sai kiiremini täis, kui oleksin osanud oodatagi. Sain veel viimased lisatasud kätte ja

PAUS või siiski selle peatüki lõpp

Tunnen, et olen selle loo alguse Ellist nii kaugele liikunud, et see poleks nagu enam minu lugu. Seepärast ei leia ka enam piisavalt motivatsiooni, et siia midagi kirjutada.  Minu elus on hetkel lehe keeramise hetk ning sooviksin alustada uut peatükki võimalikult puhtalt lehelt. Loomulikult liiguvad sellesse kaasa eelmistest peatükkides õpitud tarkused, kuid see on ikkagi täiesti uus ja juba hoopis teine lugu.  Kui sattusid siia, sest soovid teada, kust või kuidas ühte rahatarkuse teekonda alustada, siis palun liigu selle blogi algusesse ning loe läbi 2019a postitused. Loodetavasti saad sealt indu, et ka ise väikeste sammudega alustada.  Kui soovid aga minu praegustest tegemistest veidi rohkem teada saada, siis oled oodatud jälgima mind instagrammi: elli_the_saver kontole. Rahatargemat teekonda soovides Elli Teel järgmise käänakuni :) 
Tere! Mina olen Elli. Olen neljakümnendates kahe toreda teismeeas kuti ema ja ühe toreda mehe naine. Meie peres on ka kaks vahvat neljajalgset, kes vajavad süüa ja suurel hulgal tähelepanu. Ma elan Lõuna-Eestis ühes väikeses külakeses. Oma maja saime alles mõned aastad tagasi. Meie elu sõltub täielikult isiklikust transpordist, seetõttu on meie peres kaks autot (vanuses 10+ aastat). Nüüd siis põhilise juurde. Olen jälginud huviga facebookis Kogumispäeviku tegemisi ja mul on tunne, et mul on väga palju õppida, et saada rahatargaks. Minu lapsepõlves oli raha alati vähe. Enne palgapäeva oli vanematel rahad tihtipeale täiesti otsas. Pidime mõned aastad üle elama aja, kui üks vanematest oli töötu. Sõime siis põhiliselt kartulit, piima ja muna, mis tulid sel ajal oma põllult-laudast. Uusi asju osteti harva, riided tulid enamasti taaskasutusest või tuttavatelt. Mul on tunne, et minu sees on uskumused, et raha ongi alati vähe või puudu. Vaatamata nendele uskumustele, mis lapseeast kaasa o