September

 Meid ootab nüüd ees hoopis teistsugune september. Homme lähen viin lapse hunniku tavaariga kutsekooli ühiselamusse. Ära jäävad hommikused koolibussile kiirustamised ja õhtused logistika paika seadmised. Ma muidugi tegin oma selle sügisese töögraafiku veel vanast harjumusest kõike seda arvestades ja siis järsku tabas mind suur taipamine, et seda pole enam vaja. Ma olen vaba. Suurema osa nädalast ei pea mina ja ka mees enam täitma taksojuhi rolli. 

September on rahaliselt alati veidi keeruline kuu. Meie tööandja maksab puhkuserahad juulis ära ja siis kuni septembri lõpuni ma korralikku palka ei saa. Augustis töötatud päevade eest tuleb mingi paar-kolmsada eurot. Loomulikult on mul puhkuseraha kenasti kõrvale pandud, kuid see ei ole päris samaväärne summa, mis oleks palgana saaduna. Mu meelerahufondis on endiselt veidi enam kui ühe kuu jagu sääste. Seega olen ma hetkel palju paremas paigas kui 2019a augustis, mis oli ikka võrdlemisi hullumeelne kuu. 

Head meelt teeb see, et söögirahadega olen hetkel väga hästi hakkama saanud. 100€ nädalas on suveperioodil väga paras. Miks suveperioodil? Sellepärast, et hetkel saab oma aiast ja ka metsast värsket kraami.  Lõpetan augustikuu 76 euroga arvel ning veidi üle 20 euro on veel selle kuu arvestuse söögiraha. Lisaks veel igasugu säästud, mida ma viimasel ajal kokku pole löönud, sest suvine eelarvepidamine käis pigem umbes-täpselt. Eelkõige siis oli eelarves püsimisel taas abiks iganädalane söögiraha sulas välja võtmine. Muid kulusid nagu väga polnudki. Minu väljasõidud olid ju kenasti planeeritud ja jäid eelarvesse (va lapse Norra reis, millega saime hakkama). 

Kuid sellegipoolest on ees ootamas siis keeruline kuu, millesse jääb nooremale lapsele kooliks bussisõidu- ja taskuraha (ca 200€). Peale selle on meil kõik tähtsamad sünnipäevad alati septembris. Nii ootab ees ema juubel, vanema lapse juubel, minu enda sünnipäev, millest ma endiselt kuidagi mööda ei saa hiilida, sest sõbrad juba küsisid, millal võivad tulla ning siis saime veel ühe veidi ootamatu, kuid samas väga oodatud, pulmakutse. Seega mitmesaja euro ulatuses tavapärastest kulutustest väljaspool olevaid kulusid ja seda just sellel kuul, mil ma ei saa normaalset palka. 

Kuid mul on ju nüüd säästud, millest näpistada ja kõik see võrdlemisi stressivabalt üle elada. Lihtsalt, kuidagi nii raske on seda pikalt kogutud raha puutuda ning minus on ikka veel mingi ebakindlus, et aga mis saab siis, kui ma sellest rahast mingi suurema summa ära kulutan ja just siis on mul seda vaja mõne hädavajaliku kulutuse jaoks. Kuna ma sedapidi mõtlen, siis on minul muidugi jube keeruline aru saada inimestest, kes pidevalt kipuvad oma meelerahufondidest näpistama. Mina olen isegi siis raskustest, kui see on ju tegelikult põhjendatud. Ma olengi selleks seda raha kogunud, et saaksin vajadusel kasutada. 

Seega ees ootab üks sündmuste- ja kuluderohke september. 

Peagi jälle veidi vanem

Elli

PS. Käes on hoidiste tegemise aeg. 

Suvikõrvitsa salat