Otse põhisisu juurde

Pühapäevased pannkoogid ja peretüli.

Kena hommikut!
Mul see paraku nii kena ei olnud, sest julgesin Härraga meie rahaasju arutada ja püüdsin prioriteete paika panna.
Alguse sai jutt sellest, et H arutles  et ta pole juba mitu nädalat tilkagi alkoholi ostnud ja mina siis sellepeale, et ma panin veebruarikuu eelarvesse küll 30-40 alkokuludeks...uups, see oli üks suur viga.
"Mis minu alkoholi joomine sinusse puutub?" " Ei puutugi. Ma tegin eelarvet ja tahtsin kõik kuluallikad kirja panna."
Nojah...siis tuli välja, et minu auto tagumised rehvid ei pea seda talve vastu ja vajavad kiiremas korras väljavahetamist 😣 Nii see elu kogu aeg juhtub ja minu plaanidele end vahele segab.
Kuna mul on ju veidi pliidiraha kogunenud, siis ütlesin (ise mõttes ohates), et mul on raha olemas, ja eks tuleb siis minna ja ära osta.
Kuid siis läks teema järelmaksudele. Püüdsin selgitada, et ma ei soovi elektripliiti kindlalt järelmaksu peale osta. Baaahhhh.....siis tuli välja, et meil on vaja mõlemal autol ka suverehve uuendada. Peale selle sain teada, et elektripliidita on ka võimalik paar kuud elada, sest meil on ju puupliit. Kammmoooonnn!!!! Ma ei hakka hommikuse pudru või omleti pärast pool tundi varem ärkama ja pliiti kütma. Pealegi, kes tahab suvekuumuses pliiti kütta ja ahjutoitudest peaksin siis ju täielikult loobuma....ja siis tegin ma teise suure vea. Ta sai hiljuti akenderaha kokku ja tellisime uued aknad ära (need, millega hetkel veidi kiirem)....ja ma julgesin poetada, et minu jaoks on elektripliit igapäevaselt vajalikum, kui need aknad. Seepeale sain teada, et asi on juba nii hull, et võib ju kile ka ette panna ( see oli loomulikult ilmselge liialdus).
Igatahes jäime eraldi arvamustele ja ma saan aru, et see kõik on siiski palju keerulisem kui arvasin, kuid ma ei heida meelt. Mul on minu kindel igakuine summa ja ma saan selles oma korrektuure teha. Las temal olla omad rahad ja omad plaanid, sest see pole väärt tüli üles kiskumiseks.
Vähemalt pannkoogid said head ja kopsakad


Panin selle siia kirja, et veidi auru välja lasta ning samas ka veidi selgitamiseks, et meil on pigem eraldi rahakotid. Lisan veel sellegi, et üldiselt on meil ikka harmooniline kooselu, kuid maja on mehe jaoks nagu kinnisidee või väike laps, kelle eest peab hoolitsema. Las siis olla nii. Pool mehe palgast liigub niikuinii minu arvele ja sellest tegelikult esialgu piisabki.

Hetkel veidi nördinud, kuid endiselt lootusrikas
Elli


Kommentaarid

  1. Ma samuti nö üksinda säästmis-rahamajandamispaadis :). Mees elab põhimõtte "elan päev korraga ja raha nagunii tuleb ja läheb" järgi. Vahel ei ole kerge aga üritan ikka positiivseks jääda ja endal igapäevaselt kindel siht ja eesmärgid mõttes.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tänud kommentaari eest! Me ei ole kumbki laristaja tüüpi. Meie probleem selles, et peame erinevaid asju oluliseks. Tema maja, autosid ja tööriistu, mina kodumasinaid, sisustust ja laste asju...mõnes mõttes on see ju isegi loogiline. :)

      Kustuta
  2. Kaks päeva on veel minna. Ootan kolmapäevani ära, siis teen täpsema ülevaate. ;)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Mida sa edasi tegema hakkad?

See on küsimus, mida kuulen iga kord, kui kodust nina välja pistan. "Ma veel päris täpselt ei tea" - on minu vastus. See tundub nii mõnelegi ehmatav, et kuidas nii saab.  Kõigepealt pean ma puhkama. Nagu päris päriselt tegelema asjadega, mis lõõgastavad, teevad rõõmu ning annavad vaimule täieliku puhkuse. Ma olen end ühest kohast vabaks võtnud ja mul oleks võimalus kohe tormata uutesse seiklustesse, kuid ma tean, et mu vaim vajab restarti.  Kes mulle instagramis kaasa elavad, need võibolla märkasid ka storysid, kus ühel hetkel rõõmustasin saabunud vabaduse üle ja juba järgmisel hetkel oli mu rõõm asendunud masendusega, sest üks kohustus, mis nõuab mitmeid tunde pingutust, kukkus kolinal kaela. Ja nii ma siin ootan ikka veel, et oleksin ükskord ometigi vaba ja saaksin nautida suve ja oma kodus toimetamist või ka veidi ringi reisimist.  Reisimisega seoses juhtus kogemata nii, et mu reisifond sai kiiremini täis, kui oleksin osanud oodatagi. Sain veel viimased lisatasud kätte ja

PAUS või siiski selle peatüki lõpp

Tunnen, et olen selle loo alguse Ellist nii kaugele liikunud, et see poleks nagu enam minu lugu. Seepärast ei leia ka enam piisavalt motivatsiooni, et siia midagi kirjutada.  Minu elus on hetkel lehe keeramise hetk ning sooviksin alustada uut peatükki võimalikult puhtalt lehelt. Loomulikult liiguvad sellesse kaasa eelmistest peatükkides õpitud tarkused, kuid see on ikkagi täiesti uus ja juba hoopis teine lugu.  Kui sattusid siia, sest soovid teada, kust või kuidas ühte rahatarkuse teekonda alustada, siis palun liigu selle blogi algusesse ning loe läbi 2019a postitused. Loodetavasti saad sealt indu, et ka ise väikeste sammudega alustada.  Kui soovid aga minu praegustest tegemistest veidi rohkem teada saada, siis oled oodatud jälgima mind instagrammi: elli_the_saver kontole. Rahatargemat teekonda soovides Elli Teel järgmise käänakuni :) 
Tere! Mina olen Elli. Olen neljakümnendates kahe toreda teismeeas kuti ema ja ühe toreda mehe naine. Meie peres on ka kaks vahvat neljajalgset, kes vajavad süüa ja suurel hulgal tähelepanu. Ma elan Lõuna-Eestis ühes väikeses külakeses. Oma maja saime alles mõned aastad tagasi. Meie elu sõltub täielikult isiklikust transpordist, seetõttu on meie peres kaks autot (vanuses 10+ aastat). Nüüd siis põhilise juurde. Olen jälginud huviga facebookis Kogumispäeviku tegemisi ja mul on tunne, et mul on väga palju õppida, et saada rahatargaks. Minu lapsepõlves oli raha alati vähe. Enne palgapäeva oli vanematel rahad tihtipeale täiesti otsas. Pidime mõned aastad üle elama aja, kui üks vanematest oli töötu. Sõime siis põhiliselt kartulit, piima ja muna, mis tulid sel ajal oma põllult-laudast. Uusi asju osteti harva, riided tulid enamasti taaskasutusest või tuttavatelt. Mul on tunne, et minu sees on uskumused, et raha ongi alati vähe või puudu. Vaatamata nendele uskumustele, mis lapseeast kaasa o