Otse põhisisu juurde

Toidukuu tagasivaade. Minu 7 nippi.

Olin veidi pettunud, et mul ei õnnestunud veebruaris eelarvesse jääda, kuid tegelikult tõmbasin ma oma toidukulud korralikult koomale juba eelmise aasta sügisest. Võtsin juba siis kasutusele mitmed nipid, mis aitasid meie toidukulusid vähendada ca 500-600 euro pealt alla 400 euroni.
Talvel vajavad lisaöötmist mõned sulelised....

 Millised on siis meie põhilised nipid, et oleme saanud toidukulud ca 20% alla:
1. Planeerimine.
Püüan enamasti teha nädala menüü või ostan iga päeva kohta konkreetse tooraine, millest hakkan süüa tegema. Loomulikult jälgin planeerides nädala soodushindasid.

2. Nädala eelarve.
Ma olen viimased kuud toimetanud nii, et kuu alguses muretsen vajalikuma ja täidan sügavkülma ja kuivainekappi (kulu jääb 60-100 euro kanti) ning ülejäänud kuu on iga nädala eelarveks 70 eurot, mille armastan sularahas välja võtta, sest nii on kogu aeg konkreetselt silma all, kui palju raha on kulunud ja kui palju veel alles.

3. Jää ostunimekirjale kindlaks!
Harva poes käimine on hea nipp, kuid olulisem on harjutada end nimekirjast võimalikult täpselt kinni pidama (mõnikord võib ju arvestada 2-5 eurot segasteks väljaminekuteks, kuid see peab olema nii planeeritud). Kui sul on vaja poest piima juurde minna ostma, siis ostagi ainult piima. Seda on vaja lausa harjutada. Mina käisin nii näiteks soola ostmas, sest unustasin selle õigel ostupäeval muretseda. Mu silmad käisid ikka ringi, et seda oleks vaja ja seda võiks osta, kuid ma pidin ainult soola ostma ja väljusingi poest ainult soolaga. Mul oli eelmisel kuul 3-4 tšekki, mille arve oli 1-2 eurot, sest käisin mõnd hädavajalikku ostu sooritamas.

4. Soodushinnad/soodsamad hinnad
Jälgin kõige enam kilohindu ning mõnede toodete puhul ei karda kasutada odavamaid alternatiive.
Ma ei osta täishinnaga mitte kunagi juustu, võid, ketšupit, wc paberit, pesupulbrit...

5. Hulgi on odavam.
Väikeste pakendite ostmise asemel eelistan osta suuremas koguses pakendamata tooteid, sest nende kilohind on üldjuhul odavam. Näiteks hakkliha võib saada pakendamata 2.90 kilohinnaga, samas pakendatud kujul jäävad kilohinnad 4-5 euro kanti. Kartulit ostame lausa 50kg kaupa (0.20 kilohinnaga). Sinke ja vorste eelistan osta lahtisest lihaletist.

6. Leia oma sooduspoed!
Erinevatel poekettidel on samad tooted väga erineva hinnaga. Hiljuti juhtusin nägema hinnavõrdlust, kus samade toodete poekorvi hind kõikus 27 eurost 38 euroni. Kui juba selliste summade juures tuleb nii suur erinevus, mis siis veel suurematest summadest ja kuulõikest rääkida. Ma olen maininund juba, et minu lemmikud on Maxima, A1000 ja Meie poekett, kuid hiljuti käisin Grossis, kus seekord õnnestus saada hea kaubandusliku välimusega raieliha 1.98 kilohinnaga. Liha läks riisi sisse ja kondist sai järgmisel päeval maitsev supp.

7. Ise kokkamine.
Meie laualt on peaaegu kadunud poolfabrikaadid ja purgisupid (võrdlus kolm purki rassolniku suppi maksab ca 6-7 eurot, sama supp isetehtuna max 3.50). Kui mul mõnikord on siiski nii kiire, et pean purgisuppi kasutama, siis kasutan sellist nippi, et ostan ühe lihaga purgi, mis on enamasti paari euro kandis ja siis juurde kaks ilma lihata odavamat varianti.
Selleks, et söögikulud kontrolli all hoida teen praktiliselt iga päev sooja sööki.

...ja mõned karvased :)

Kavatsen märtsis jätkata tšekkide kogumisega ja eelarve pidamisega. Toidueelarves sean realistlikuma eesmärgi. Kuna kuu on pikem kui veebruar ja mul kulus veebruaris ca 360 eurot, siis seadsin eelarveks 400 eurot.  Seda enam, et minu sügavkülm oli varudest täiesti tühjaks saanud ja vajas korralikumat täiendust.
Vägagi tühi sügavkülmik (oligi hea võimalus jää ära sulatada)

Tunnen, et olen saanud juba natukene rahatargemaks. Arvan, et säästmise juures olulisim on planeerimine, eesmärkide seadmine ja tegutsemine. Nii võib jõuda reaalsete tulemusteni. Mõnikord võtan ma paberi ja pliiatsi ning sirgeldan selle igasugu numbreid täis. Panen kirja, kui hästi mul juba on läinud, kuivõrd olen suutnud oma eesmärke juba täita ja milline on lähem ning kaugem prognoos. Kas on vajalik veel midagi teha, et aasta lõpuks eesmärgid ikkagi täituksid? Selline visualiseerimine aitab mul end õigel sihil hoida ja oma eesmärkidele kindlaks jääda.


Juba veidi sihikindlam
Elli


Kommentaarid

  1. Aitäh heade nippide eest! Tore on Su arengust lugeda. Innustab ennast ka rohkem eelarvet pidama. Jõudu!

    VastaKustuta
  2. Aitäh! :) Sellised kommentaarid on ka väga innustavad.

    VastaKustuta
  3. "Elli - kuidas sa väljud poest, kuhu läksid ainult soola ostma, sel juhul, kui miskit väga vajalikku, mida ikka tõesti saab ette varuda, näed väga-väga hea hinnaga. Olgu selleks ananassi või tuunikala konserv, tomatipasta."
    Sain sellise küsimuse.
    Vastan nii, et alati võib leida midagi mida mul väga vaja võib minna, kuid tegelikult on nii, et kui tahan enam-vähemgi eelarves püsida, siis ma pigem jätan ostmata, sest mul on ju nädalamenüü juba planeeritud.
    Tihtipeale on need kollased sildid meie peibutamiseks. Hinnavahe võib olla paarkûmmend senti ja hindu võrreldes võib teada saada, et mõnes poes on see toode tavahinnagagi soodsam.
    Pealegi, mulle olulised soodukad planeerin ma ju nädala alguses menüüsse, seega ei saa selliseid "üllatussoodukaid" nii naljalt ette tulla.
    Minu mõte on eelkõige selles, et soodushindadega asjade ostmine stiilis "äkki läheb vaja", võivad olla ka emotsiooni ajel ostud ja nendest võib nädala vôi kuuga koguneda arvestatav summa. Seda tasuks jälgida. ;)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Mida sa edasi tegema hakkad?

See on küsimus, mida kuulen iga kord, kui kodust nina välja pistan. "Ma veel päris täpselt ei tea" - on minu vastus. See tundub nii mõnelegi ehmatav, et kuidas nii saab.  Kõigepealt pean ma puhkama. Nagu päris päriselt tegelema asjadega, mis lõõgastavad, teevad rõõmu ning annavad vaimule täieliku puhkuse. Ma olen end ühest kohast vabaks võtnud ja mul oleks võimalus kohe tormata uutesse seiklustesse, kuid ma tean, et mu vaim vajab restarti.  Kes mulle instagramis kaasa elavad, need võibolla märkasid ka storysid, kus ühel hetkel rõõmustasin saabunud vabaduse üle ja juba järgmisel hetkel oli mu rõõm asendunud masendusega, sest üks kohustus, mis nõuab mitmeid tunde pingutust, kukkus kolinal kaela. Ja nii ma siin ootan ikka veel, et oleksin ükskord ometigi vaba ja saaksin nautida suve ja oma kodus toimetamist või ka veidi ringi reisimist.  Reisimisega seoses juhtus kogemata nii, et mu reisifond sai kiiremini täis, kui oleksin osanud oodatagi. Sain veel viimased lisatasud kätte ja

PAUS või siiski selle peatüki lõpp

Tunnen, et olen selle loo alguse Ellist nii kaugele liikunud, et see poleks nagu enam minu lugu. Seepärast ei leia ka enam piisavalt motivatsiooni, et siia midagi kirjutada.  Minu elus on hetkel lehe keeramise hetk ning sooviksin alustada uut peatükki võimalikult puhtalt lehelt. Loomulikult liiguvad sellesse kaasa eelmistest peatükkides õpitud tarkused, kuid see on ikkagi täiesti uus ja juba hoopis teine lugu.  Kui sattusid siia, sest soovid teada, kust või kuidas ühte rahatarkuse teekonda alustada, siis palun liigu selle blogi algusesse ning loe läbi 2019a postitused. Loodetavasti saad sealt indu, et ka ise väikeste sammudega alustada.  Kui soovid aga minu praegustest tegemistest veidi rohkem teada saada, siis oled oodatud jälgima mind instagrammi: elli_the_saver kontole. Rahatargemat teekonda soovides Elli Teel järgmise käänakuni :) 
Tere! Mina olen Elli. Olen neljakümnendates kahe toreda teismeeas kuti ema ja ühe toreda mehe naine. Meie peres on ka kaks vahvat neljajalgset, kes vajavad süüa ja suurel hulgal tähelepanu. Ma elan Lõuna-Eestis ühes väikeses külakeses. Oma maja saime alles mõned aastad tagasi. Meie elu sõltub täielikult isiklikust transpordist, seetõttu on meie peres kaks autot (vanuses 10+ aastat). Nüüd siis põhilise juurde. Olen jälginud huviga facebookis Kogumispäeviku tegemisi ja mul on tunne, et mul on väga palju õppida, et saada rahatargaks. Minu lapsepõlves oli raha alati vähe. Enne palgapäeva oli vanematel rahad tihtipeale täiesti otsas. Pidime mõned aastad üle elama aja, kui üks vanematest oli töötu. Sõime siis põhiliselt kartulit, piima ja muna, mis tulid sel ajal oma põllult-laudast. Uusi asju osteti harva, riided tulid enamasti taaskasutusest või tuttavatelt. Mul on tunne, et minu sees on uskumused, et raha ongi alati vähe või puudu. Vaatamata nendele uskumustele, mis lapseeast kaasa o