Otse põhisisu juurde

Enne oli kõik puudu ja nüüd on kõik üle

 ...või oli see vastupidi. No igatahes meil on nüüd niipidi. Päris üle võibolla ei ole ka, aga pöörates aega kaks aastat tagasi, saab lugeda ühest eriti säästlikust kuu lõpust, kus mu arvel oli täpselt samal ajal vaid 50 eurot ja selle ajaga võrreldes on ikka väga palju muutunud. Sel hetkel ma veel hästi ei uskunud, et meie elus võiks rahaline pool eriti paremaks minna, et kust või kuidas, oli sel hetkel minu põhiline küsimus. Ma olin alguses ikka üliskeptiline, kuid samas teadsin, et ega mul muud varianti ka pole, kui püüda need Kogumispäeviku väljakutsed ning õpetused läbi teha ja vaadata, kuhu ma omadega jõuan. 

Olen nüüd neli kuud oma ümbrikutega mässanud ja tegin eile väikest vahekokkuvõtet, et kui palju mul veel sellel kuul raha alles on ja ma olin ise ka ülimalt üllatunud, kui selle summa kokku lõin. Kõikides igapäevasteks kulutusteks mõeldud ümbrikutes ning arve peal oleva vaba rahaga kokku sain summaks 584 eurot. 😲 Kas te nagu märkate erinevust? Ma tunnen seda, et meie elu on rahalises mõttes kergemaks muutunud, aga nii suur erinevus lõi mind ennast küll täiesti pahviks. See on veidi enam kui 11x rohkem, võrreldes sellega, mis oli 2a tagasi ja ausõna, meie palgad ei ole samal ajal 11 korda tõusnud, pigem 11% kui sedagi. 


Ümbrikud on endiselt lahedad ja püüan teha kuu lõpus veidi pikema kokkuvõtte, miks nad minu puhul nii mõnusalt toimivad. 

Täna tuli positiivne uudis selle kohta, et varsti saab poodi ja ma ootan seda juba väga, et me saaks ometigi endale uue külmkapi osta, sest ma ei tahtnud teda e-poest tellida. Tahaks ikka kapi kõrval seista ja sisse vaadata jms. 

Teengi seekord sellise väikese jutu, sest ma lihtsalt pidin seda hetke teiega jagama. 

Üpris üllatunud

Elli

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Mida sa edasi tegema hakkad?

See on küsimus, mida kuulen iga kord, kui kodust nina välja pistan. "Ma veel päris täpselt ei tea" - on minu vastus. See tundub nii mõnelegi ehmatav, et kuidas nii saab.  Kõigepealt pean ma puhkama. Nagu päris päriselt tegelema asjadega, mis lõõgastavad, teevad rõõmu ning annavad vaimule täieliku puhkuse. Ma olen end ühest kohast vabaks võtnud ja mul oleks võimalus kohe tormata uutesse seiklustesse, kuid ma tean, et mu vaim vajab restarti.  Kes mulle instagramis kaasa elavad, need võibolla märkasid ka storysid, kus ühel hetkel rõõmustasin saabunud vabaduse üle ja juba järgmisel hetkel oli mu rõõm asendunud masendusega, sest üks kohustus, mis nõuab mitmeid tunde pingutust, kukkus kolinal kaela. Ja nii ma siin ootan ikka veel, et oleksin ükskord ometigi vaba ja saaksin nautida suve ja oma kodus toimetamist või ka veidi ringi reisimist.  Reisimisega seoses juhtus kogemata nii, et mu reisifond sai kiiremini täis, kui oleksin osanud oodatagi. Sain veel viimased lisatasud kätte ja

PAUS või siiski selle peatüki lõpp

Tunnen, et olen selle loo alguse Ellist nii kaugele liikunud, et see poleks nagu enam minu lugu. Seepärast ei leia ka enam piisavalt motivatsiooni, et siia midagi kirjutada.  Minu elus on hetkel lehe keeramise hetk ning sooviksin alustada uut peatükki võimalikult puhtalt lehelt. Loomulikult liiguvad sellesse kaasa eelmistest peatükkides õpitud tarkused, kuid see on ikkagi täiesti uus ja juba hoopis teine lugu.  Kui sattusid siia, sest soovid teada, kust või kuidas ühte rahatarkuse teekonda alustada, siis palun liigu selle blogi algusesse ning loe läbi 2019a postitused. Loodetavasti saad sealt indu, et ka ise väikeste sammudega alustada.  Kui soovid aga minu praegustest tegemistest veidi rohkem teada saada, siis oled oodatud jälgima mind instagrammi: elli_the_saver kontole. Rahatargemat teekonda soovides Elli Teel järgmise käänakuni :) 
Tere! Mina olen Elli. Olen neljakümnendates kahe toreda teismeeas kuti ema ja ühe toreda mehe naine. Meie peres on ka kaks vahvat neljajalgset, kes vajavad süüa ja suurel hulgal tähelepanu. Ma elan Lõuna-Eestis ühes väikeses külakeses. Oma maja saime alles mõned aastad tagasi. Meie elu sõltub täielikult isiklikust transpordist, seetõttu on meie peres kaks autot (vanuses 10+ aastat). Nüüd siis põhilise juurde. Olen jälginud huviga facebookis Kogumispäeviku tegemisi ja mul on tunne, et mul on väga palju õppida, et saada rahatargaks. Minu lapsepõlves oli raha alati vähe. Enne palgapäeva oli vanematel rahad tihtipeale täiesti otsas. Pidime mõned aastad üle elama aja, kui üks vanematest oli töötu. Sõime siis põhiliselt kartulit, piima ja muna, mis tulid sel ajal oma põllult-laudast. Uusi asju osteti harva, riided tulid enamasti taaskasutusest või tuttavatelt. Mul on tunne, et minu sees on uskumused, et raha ongi alati vähe või puudu. Vaatamata nendele uskumustele, mis lapseeast kaasa o