Elli kogub rahatarkust

 ...või oli see vastupidi. No igatahes meil on nüüd niipidi. Päris üle võibolla ei ole ka, aga pöörates aega kaks aastat tagasi, saab lugeda ühest eriti säästlikust kuu lõpust , kus mu arvel oli täpselt samal ajal vaid 50 eurot ja selle ajaga võrreldes on ikka väga palju muutunud. Sel hetkel ma veel hästi ei uskunud, et meie elus võiks rahaline pool eriti paremaks minna, et kust või kuidas, oli sel hetkel minu põhiline küsimus. Ma olin alguses ikka üliskeptiline, kuid samas teadsin, et ega mul muud varianti ka pole, kui püüda need Kogumispäeviku väljakutsed ning õpetused läbi teha ja vaadata, kuhu ma omadega jõuan.  Olen nüüd neli kuud oma ümbrikutega mässanud ja tegin eile väikest vahekokkuvõtet, et kui palju mul veel sellel kuul raha alles on ja ma olin ise ka ülimalt üllatunud, kui selle summa kokku lõin. Kõikides igapäevasteks kulutusteks mõeldud ümbrikutes ning arve peal oleva vaba rahaga kokku sain summaks 584 eurot. 😲 Kas te nagu märkate erinevust? Ma tunnen seda, et m...

Meie elu on pidevalt täis valikuid. Me valime mingites ajahetkedes enda jaoks sobivaima või kõige õigemana tunduva. Mõnikord me ei näe paremaid võimalusi. Nagu mina ei näinud varem laenuvabalt elamise võimalust, sest kogu aeg oli ju niigi keeruline oma rahaasjadega toime tulla.  Sel nädalal sain pangalt kirja, et minu väikelaen saab kohe läbi.....ja kohe teine lause peale seda oli: Kas sul on juba uusi plaane, mida soovid ellu viia? Anname Sulle uuteks ettevõtmisteks laenu kuni 3900 eurot. 🙈 See on neist ju väga lahke pakkuda mulle kohe uut laenu peale, kuid õnneks on mul võimalik vähemalt hetkel neile EI öelda. Püüaks ikka kuidagi ilma hakkama saada.  Minu rahaasjade korda ajamise teemast Kogumispäevikus, tuli välja, et üks keerulisem osa meile kõigile on plaanile kindlaks jäämise teema. Tegelikult on see ju ka minu jaoks raske, kui ma kuust-kuusse mingeid soove muudkui edasi lükkan. Ma sooviksin näiteks väga uut magamistoakappi, sest vana seisab "ausõna" peal püsti ja üks ...

See teekond, mida ma nüüd juba üle kahe aasta tagasi alustasin, ei ole ainult rahast ja sellega toime tulemisest. Sellel teel olen ma pidanud palju ka iseendasse vaatama ja nii mõnigi kord peatuma ja mõtlema, et miks ma alati nii olen teinud või mõelnud. Hiljuti leidsin TheBudgetMum'i blogist huvitava loo: Do I have enough is a horrible mask. Minu inglise keel on küll endiselt veidi konarlik, kuid siiski oli selles loos väga palju mõtteid, mis tundusid nii tuttavad ja samas mõtlemapanevad. Miks me pidevalt võrdleme ennast teistega? Miks kummitavad ka minu peas ikka ja jälle need mõtted:  Mu kodu pole piisavalt ilus või moodne (tänapäevane) Ma pole kunagi piisavalt tubli! Mul pole piisavalt raha. Ja nii edasi....See ei ole ju mingi võidujooks, kus parim võidab kõik. Pigem võib seda võrrelda maratoniga, kus igaüks valib oma tempo, sest valides naaberjooksja tempo võin olla varsti hing kinni tee ääres pikali. Ikka tasa ja targu ning omas tempos. Aegajalt on seda nii keeruline endale s...

 Hei, hei! Mõtlesin, et peaks vist ikka vahepeal endast märku andma. Auto(remondi)kuu lõppes siis kokku 411-eurose väljaminekuga. Oluline on see, et mul oli see raha olemas, kuigi nüüd on mu sos-fond täitsa sossi vajunud. Sain sel kuul ametlikult palka vaid 270 eurot (see pole kogu mu sissetulek, kuid oli ainuke raha, mille sel kuul oma ametlikust töökohast sain) ja selle loogika järgi oleksin pidanud ammu korralikus miinuses olema, kuid kogunenud raha(tarkused) ja säästunipid olid suureks abiks, et sellest olukorrast kenasti välja tulla. Loodan, et ehk jääb kuu lõpus veidi mõnest ümbrikust midagi ülegi, mille siis saan tagasi fondi panna. Õnneks ei pidanud ma külmkapi jaoks kogutud rahast näpistama, kuid nüüd tuli ju see "lockdown" ja lükkan oma kapiostu veidi edasi, sest ma tahaks ikka mööda poodi ringi käia, kappidesse sisse vaadata ja leida selline, mis tundub õige.  Lapse sünnipäev sai ka kenasti peetud. Kui me muidu oleme praegu väga isoleeritud igasugusest seltsielust,...

 ....veebruarikuu on? .....Loomulikult autoremondikuu. Milleks traditsioone lõhkuda? Järsku lõid mul jälle mitmed tuled auto armatuuris põlema ning pidin selle remonti viima. Esimene remont läks väikeste kuludega. Sain hakkama veidi alla 50 euroga. Seejärel oli vaja käia ülevaatusel ja ma ei saanud ülevaatusest läbi. Nüüd siis pean auto uuesti remonti viima. Uus prognoositav kulu jääb juba vähemalt paarisaja euro piiresse. See tähendab, et pean jälle oma säästude kallale minema. Esialgu loodan hakkama saada SOS- fondis oleva rahaga, kuid kahtlustan, et veidi pean näpistama ka oma külmkapi jaoks kogutud rahast ja selle ostu edasi lükkama. Ma nii lootsin juba, et saame märtsis külmkapi ära osta, kuid pean jääma mõistlikuks ja kõigepealt tegelema nende segaste väljaminekutega.  Tegelikult on minu selle aasta märtsi sissetulekud umbes 160 eurot väiksemad, sest mu jaanuari sissetulekute arvestuses tekkis mingi segadus ja nüüd siis silutakse seda ehk, et ma sain 80 eurot vähem palka...

See teema tekitab minus lausa frustratsiooni, sest mina ei saa sellest aru. Kelle jaoks see minimalism täpselt mõeldud on? Kui löön mõne blogi või artikli lahti, siis on seal näiteks soovitus, et vähendage oma garderoobis riideid või ärge ostke asju, mida teil vaja pole. Kes see ostab siis selliseid asju, mida tal vaja pole? Ostetaksegi ju seda, mida ka kasutatakse või polegi see nii? Ma jõudsin oma jaburate mõtetega nii kaugele, et kõige minimalistlikumad inimesed on tõenäoliselt need, kes tänaval elavad ja prügikastidest endale vajaliku leiavad. Ei kuluta nad mingeid üleliigseid ressursse ja taaskasutus on nende seas väga levinud ning ära visatud toit saab ka nende poolt päästetud ja tasuks korjavad nad veel tänavatelt prügi (no seda eeldusel, et see midagi väärt on). Palun nüüd tõsimeelsetel minimalistidel minu postitust mitte liiga tõsiselt võtta. Tahan vaid veidi oma vaatenurka ja mõistmatust selgitada.  Tulen kodust, kus oli pidevalt puudus. Gümnaasiumi ajal olid mul ühed van...

Ma pole vist eriti rääkinud sellest, kuidas me täpselt sellisesse seisu jõudsime, kus me sel hetkel olime, kui ma kaks aastat tagasi Kogumispäeviku väljakutsetega liitusin ja selle blogimisega siin algust tegin.  Mu mõtted liikusid sellele eelmisel nädalal, kui avastasin äkki, et mu ID-kaart oli aegunud ja mul oli vaja kiiresti uut kaarti, sest mõned dokumendid vajasid minu digiallkirja. Mõtlesin, et maksku, mis maksab, et kui vaja, siis teen selle kiirversiooni, et taastada kiiresti allkirjastamise võimalus. Mis siis, et see on kindlasti poole kallim, kui tavaline kaart. Jõudsin juba järelegi vaadata, et see maksaks 45.- eurot. Mul oli vaja vaid välja mõelda, millise kulurea pealt selle raha võtan. Näiteks Igaksjuhuks kulutuste peale on mul igakuiselt ümbrikusse pandud 100 eurot ja teine võimalus oleks see kasvõi  kuu alguses säästupuhvrisse pandud rahast lihtsalt tagasi võtta. Seega võimalusi oli mitmeid ja ma ei pidanud seekord muretsema raha pärast, vaid suurem mure oli se...